Mi aastatsõõri kõgõ talvitsõmbal kuul – kündlekuul vai radokuul – tähüstedäs timahava vastlapäivä vai sis tõõsõ nimega livvupühhi kah. Nigu teedä, om vastlapäiv sääne kinä livvulaskmisõ pühä, miä ei trehvä egä aastak sama kuupäävä pääle, a nõud kõgõ tõsõpäivä ja nuurt kuud. Nii trehväs lihahiitepäiv (vastlapäiv) timahava 17. radokuu päävä pääle. Karilatsi vabaõhumuusõum kuts puulpäävä inne vastlapäivä, 14. radokuul nuuri ja vannu, perrit ja seltskundõ sõbralikulõ perrepääväle. Muusõumi lumidsõ nõlva uutva kellä 12–15 liugu laskma nii umahindä sõiduriistuga ku ka säändside vannamuudu sõiduriistuga, miä omma muusõumin. Nii tä om, et inne õigõt vastlapäivä tulõ jo trenni tegemisega alostust tetä. 

Vanast aost om teedä: midä pikemb liug, toda parõmb linasaak. A et meil täämbädsel aol linna hulga ei kasvatõda ja linatsit rõivit ostami inämbüisi poodist, sis pidänügi aigsalõ vällä märkmä, midä tarvilist võinu pikk liug tuvva täämbädsel pääväl – edenemist, tervüst, armastust… 

Päält livvulaskmisõ saa muusõumin suusata, lumõmänge mängi, tulõ pääl pannkuukõ kütsä ja paast vavvõrnavarrõtsäid ammuta. Magasiaida välläpanõkin saa tutvas vastlapäävä umaaigsõ «päätegijä» – linakasvo ja timä «saatusõga». Nõna saa lämmäle tsusada Karilatsi vanan koolimajan. Koolimajan annami muusõumi puult vastlapäävä kotsilõ oppussõnno, kõnõlõmi vastlakombist, uurimi, mille vastlapääväl om nii hulga nimmi ja kuis vällä rehkenda vastlapäävä kuupäivä. Muidoki vuristami luuhunni (vurri) kah. Huvilidsõ saava tetä sõbrapääväkaardi ja polmi sõbrapaila, selle et kallõndrin om jo sõbrapäiv ja pailu polmminõ om vana vastlapääväkommõ.

Latsiaia- ja koolirühmil om võimalik telli vastlatunn «Liugõ-liugõ, lihahiite!», midä muusõum pakk 13.–18. radokuul. Ligembät teedüst sõbraligu perrepäävä ja muusõumitunnõ kotsilõ saa kaia muusõumi kodolehe vanavorumaamuuseumid.ee/karilatsimuuseum/ päält. Muusõummi saa kõlista kah, telefoninumbrõ omma 797 0310 ja 5801 8601.