Olõ jo paarkümmend aastakka olnu köüdetü vaba tandsuga, alosti viie rütmi tandsõst ja parhillatsõs omma mu tandsmisõ kasunu ekstaatiliidsis tandsurändämiisis. Ku sullõ miildüs tandsi, a sa ei taha hinnäst köütä kimmide etteantuisi sammõga, nigu om näütüses pidotandsun, sis vaba tands om tuu jaos kõgõ parõmb võimalus. Ja ku olõt sinnä sisse joba trehvänü, saat arvo, et tands om üts parõmbit teraapijit, uma kihätiidmise ja meele lõdvaslaskmisõ köüdüs. Seo om meditatiivnõ luuva hindä vällänäütämine, kon saat minnä tandsurändämise sisse, miä om pikki ja süvvide lainidõga uurmiskäük. Olõ-i vaia tuu jaos minnä pümmehe üükluppi ja ilda üüni uuta, et hinnäst liiguta saanu.
Ma tähüsti aastanumbri vaeldumist kah kolmõpäävätsel ekstaatilidsõ tandsu festivalil, kohe tull’ kokko päält paarisaa inemise. Oll’ nii hää miil nätä, et kõrrast inämb om inemiisi, kinkalõ olõ-i tuus, et rõõmu tunda, vaia alkoholi. Seo lämmistäs süänd, ku näet, kuis tandsupõrmand saa inemiisi täüs kõrraga, ku muusiga mängmä nakkas.
Ekstaatilinõ tands om hää meelemürkega tähüstämise asõndaja: hää olõminõ tulõ pääle liikmisest, muusikast ja ütenkuun olõmisõ võnkmisõst. Ekstaatilidsõ tandsu rändämise omma üles ehitedü nigu lainõ: alostõdas tasaligult, muusiga lätt kõrrast vägevämbäs ja lõpus rahunõtas maaha. Tihtipääle om üte rändämise seen mitu tippu ja näide vaihõl vaiksõmba, puhkamisõ hetke.
Ekstaatilidsõ tandsu muusiga om kirriv – ambient’ist klassiga, popklassiga ja psytrance’ini vällä. Seo tähendäs, et tandsutii om läbielämiisi täüs.
Ildaaigu tähüstedi üte pikä tandsurändämisega Eestin elävä, Inglüsmaalt peri inneskidse tandsuoppaja Ronsky 80. sünnüpäivä. Ronsky om ehtsä näüde inemisest, kiä mõist liikmist tähtsäs pitä ka säändsen vannusõn ja ei pelgä tandsi üten hindäst hulga noorõmbidõga. Soovi, et säändsit tiidjit ja julgit vanõmbit inemiisi jõudnu kõrrast inämb tandsma. Mõtlõ, ku kinä olnu üten ummi vanõmbidõ vai vanavanõmbidõga niimuudu lustman kävvü!
Tiiämi, et süvvüs ja ehtsüs om säändse tandsu vundament ja mi ütenkuun luuminõ tege seost esierälidse as’a. Ka Tarton ja Võromaal om uma tandsukogokund olõman ja ku sullõ vast muido sport ei miildü, sis tands om üts kõgõ loomuperätsimpi liikmisviise, minkast ossa saia. Lupa hindäle tiidligu luumisõ maagiat ja kuunolõmisõ truksastegijät väke!
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
