Nimme Rämson kand parhilla 101 inemist. Taa panti Räpinä Miiksi mõisa Parapalo külän kujul Rämson. Räpinä keriklik pruuk oll’ Rämmson, a lõpus jäi iks püsümä Rämson. Nime saanut peremiist nimetedi 1816 Hemmelisse Remä Peter, 1795 väümiis Remme Peter. Abielumeetrikast om nätä, et tä oll’ peri Meerapalo Rämmä hõimust. A osa Rämsoni nime kandjit om viil peri üle järve Sol’na küläst, kon näide edevanõmbas oll’ Rämmä Adam Rämmson.
Nimme Rämmar kand parhilla 39 inemist. Taa panti ütele perrele Miiksi mõisa Perätammistu külän ja mitmalõ perrele üle järve Sol’na külän. Ka näide lisanimi oll’ Rämmä, näütüses om 1805 abiellunu Solnilt Rema Pedo p. Peep.
Nimi Rämask om ildaaigu vällä koolnu. Tuu panti kujul Rämmask Meerapalon, Rämmä taluga köüdetüile perrile. Rämask, Rämson ja Rämmar omma sõs peri ütest lisanimepesäst, minkal om kats kolka: Sol’na Rämmä ja Meerapalo Rämmä.
Nimel Rämman om 42 kandjat, nimel Rämmann 16 kandjat. Seo panti kah Räpinä kihlkunnan, Kahkva mõisa Kuuksi külän. Nime saaja oll’ Nitzigo Rämäni Jaani poig Paap uma perrega. Niidsiku Rämmän elli 1707–1796. Säänest nimme oll’ viil, näütüses 1731 Leevakul Zerna Remman Peter.
Inne ku asja harutama naada, toomi viil manu 1795 Pihosi külän kirja pantu nime Rattaseppe Ramman Michel. Rammaniga om selge, seo vastas vinne edenimele Roman. Kas Romanist võissi olla Räpinäl edenimi Rämmän saanu? Esihindäst säänest asja võro keelen nal’alt ei juhtu, kuigi Räpinäl om mõni ands’ak näüde, kasvai Tsupsa > Tsüpsä ja Luko > Lüko.
A rohkõmb usutav om, et Rämmän om vähä muutunu sama nimi miä Wiedemanni sõnaraamadu mehenimi Rämmäl : Rämlä. Ku nii, sõs tuu om üts vana saksaperäne edenimi. Keskalambsaksa keelen löüdü kõnnõkiilsit edenimmi nigu Remke, Remme, Remmel(e), Remmer(t). Germaani nime näide takan võiva olla Reinbrecht, Reinbold vai Reimar.
Ku nii, sõs lätt Rämmäni ja Rämmäli edenimmiga kokku Ahja Rämmal (39), Mooste ja muidõ kotussidõ Rämmel (28), Villändimaa Taevere mõisa Rämmer (24) ja vast ka Jõelähtme Jägala Rämmeld (59). Urvastõ kihlkunna Osula külän panti priinimi Rämmärga, nimi, midä hingelugõmiisist ei lövvä, a minkast pääle eestistämist sai Remmelga. Eestin om viil mitmiid priinimmi – näist kõgõ arvukamb Remmel (341) –, miä võiva olla tulnu osalt vanast inemisenimest ja osalt põh’aeesti puunimetüsest remmelgas.
Meerapalo ja Sol’na Rämmä lisanimi või olla samast edenimest, a või ka mitte. Tähelepannu herätäs Rämjä kerigukülä tõsõl puul järve, vinne keeli Ремда. Seo või olla alussõs inemisenimele. Remda om ka lühkü ja sügävä jõõ nimi, seod om kõrvuisi säet soomõ sõnaga rämä ’räbäne kotus mõtsan’ ja kar’ala rieme ’suujärv, laugas’.
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
