Müügimassin Vahtsõn-Roosan
Joba kuu aigu om Vahtsõn-Roosan Mõtsavele talo poodi iin saisnu müügimassin, kost huvilidsõ saava üüpäiv läbi juustu, sõira ja muud talokraami osta. Talo perremehe Mõttusõ Meelise sõnno perrä om massin mi talvõn häste vasta pidänü ja ostja omma massina umas võtnu.
«Periselt om seo mõtõ peris…
«Periselt om seo mõtõ peris…
Tunnustõdi kultuurirahvast
8. vahtsõaastakuul peeti Linda rahvamajan Võro maakunna kultuurirahva tenoõdagut, kon jaeti preemjit ja tunnustuisi ligembäle poolõlõsaalõ maakunna kultuuri-, raamadukogo- ja muusõumitüütäjäle, käisitüümeistriile ja kultuurirühmi juhendajilõ. Preemjit jagi Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp, lisas rahvakultuuri keskus, Võro instituut ja Võromaa keskraamadukogo.
Tenoõdagu kõgõ suurõmba tunnustusõ, tiitli «Kultuuripärl 2025»…
Tenoõdagu kõgõ suurõmba tunnustusõ, tiitli «Kultuuripärl 2025»…
Vahtsõnõ laul
Ansamblil Unised Uitajad, kon mängvä-laulva Eliste Annika ja Kaupo, om valmis saanu vahtsõnõ võrokeeline laul «Süä tsälkä». Luu tege esierälidses tuu, et külälissolistin ast üles Kuuba Rainer. No vastas Rainer paarilõ Uma Lehe küsümüsele.
Kuis juhtu nii, et sust laulja sai?
A must ei olõ lauljat saanu.
A sa laulat…
Kuis juhtu nii, et sust laulja sai?
A must ei olõ lauljat saanu.
A sa laulat…
Kuraatrituuri Ohaka Valduri maalinäütüsel
Võromaa Kütioro tunnõtus maalnu Ohaka Valduri 100. sünnüaastapääväle pühendedüt maalinäütüst «Nigu luudus lupa» Võromaa muusõumin saa ütel vahtsõaastakuu, radokuu ja urbõkuu pääväl kaia üten kuraatri Pählapuu Liisiga.
22. vahtsõaastakuul, 19. radokuul ja naisipääväl, 8. urbõkuul kell 17 kõnõlõs Ohaka Valduri luumistüü välläpanõgi kokko…
22. vahtsõaastakuul, 19. radokuul ja naisipääväl, 8. urbõkuul kell 17 kõnõlõs Ohaka Valduri luumistüü välläpanõgi kokko…
Võigõlus halvu harinõmiisi vasta
Mul om üts halv harinõminõ: kae ülearvo pall’o telekat. Egä päiv käü «Südameasi», sis «Õnne 13» vana osa ja sis Soomõ haigõmajasari «Pulss» viil sinnä otsa. Magama suiguta hinnäst joba tiid mitmõs kõrd otsast otsani nättü nal’aseriaaliga «Kaks ja pool meest». Olõ mõnikõrd…
Maffiast
Aig-aolt om meile aokirändüsest antu määnestki tiidmist, et määndsegi kamba juht om koskil kinnimajan vai kohtu pääl hinnäst häbemäldä üllen pidänü. Nuu omma säändse krimiuudissõ, miä periselt ei piässi meile (kiä mi kõrraligu lõunaeestläse olõmi) sukugi kõrda minemä. Nigu ei piässi mi asi olõma tuu kah, kinka üten oll’…
Kiä mol’utas pall’u, kiä ei saa sukugi aigu
Loodusõmiis Fred Jüssi kõnõli uma viimätseil siin ilman olt aastõil mitu kõrda, ku tähtis om vahel umaette ja vaiki olla, pilvi vahti ja tsirkõ kullõlda. Taa ütel’ sääntse olõki kohta mol’utamine ja kinnit’, et tuud om egaütele vahel vaia ja et…
Ala-Jaani kuul vai tõsõ nimega Lakestop Literature School
«Sugõgõ hiussid ja kaegõ, õga kenelgi küüdse väega pikä olõ-i. Ma tuu kääri ja lõika lühembäs.» Nii alustõdi iispäivä, nädäli edimäst päivä Ala-Jaanil kuulmeistri Möldre Matsi manitsõmisõ ja miildetulõtusõga sada aastaaiga tagasi.
Edimäne tunn: numbridõ kasvataminõ. Kuulmeistri Möldre Mats tege…
Edimäne tunn: numbridõ kasvataminõ. Kuulmeistri Möldre Mats tege…
Tõsõ kundi otsast. Mi, mehe!
Minevä aasta perämäidsil kuiõl tull’ Võromaa partnõrluskogol põnnõv katsõprojekt päälkiräga «Mi, mehe!». Kokko naas’ käümä miihisumm vannusõn 55+, grupi iistvidäjä olli Prii Kristjan ja Peetsalu Erkki. Kokko tull’ 12 miist ja kuun käüti 10 kõrda.
55+ um sääne igä, et latsõ umma inämb-vähämb kotost lännü,…
55+ um sääne igä, et latsõ umma inämb-vähämb kotost lännü,…
Hobõsõaasta horoskuup
Horoskoobi tulõvas hobõsõaastagas om seokõrd kokko säädnü tähetundja Mutõlbergi Aino.
Oinas 21.03.–20.04.
Hobõsõaasta and tulõ ja sepä märgiga Oinalõ väega hulga edesiminegi jõudu. Sa tunnõt, et jalgu all om tuli ja süämen tuul. Vahtsit alostuisi tulõ inämb ku ilmangi inne. Vahepääl võit perrämõtlõmada ülearvo rutada. Ku opit huugu…
Oinas 21.03.–20.04.
Hobõsõaasta and tulõ ja sepä märgiga Oinalõ väega hulga edesiminegi jõudu. Sa tunnõt, et jalgu all om tuli ja süämen tuul. Vahtsit alostuisi tulõ inämb ku ilmangi inne. Vahepääl võit perrämõtlõmada ülearvo rutada. Ku opit huugu…
Ummamuudu pliidipuiõ lõikamisõ riistapuu
Egäl aastal, ku ilma sügüse külmäs läävä, olõ ma nännü igäväst vaiva, et poolõ miitre pikkuidsi halgõ pliidi jaos poolõs lõigada. Ku mõlõmba käe omma sae küllen kinni, taht halg vägüsi puki päält är minnä. Midä tetä?
Kutsõ sõbramehe appi, kats pääd om…
Kutsõ sõbramehe appi, kats pääd om…
Priinime lugu: Kunnus ja Põlgas
Nimel Kunnus om Eestin 62 kandjat. Lisas om olõman nimi Kunnas, miä ku eesti nimi om Kunnussõst hargnõnu. Tuu juhtu 20. aastagasaal Oravil Kliima külän. Kunnas om ka harilik Soomõ perekunnanimi (773 kandjat), taa sõna tähendäs soomõ keelen ‘mäekunt, väikene kink‘. Nimel Põlgas om…
Esieräline jõuluõtak
Aasta oll’ sõs 1978. Ma olli jõuluaol kõgõpäält uutmah jõulumiist ja sõs õkva-õkva oll’ mu viies sünnüpäiv. Tõnõ suur uutminõ. Perän olõ mõtõlnu, et seo 1978.–1979. aasta talv oll’ üts hirmsa talv. Oll’ niipall’o külm, et vällä ma piaaigu es saaki. Tsirgu kuuliva lindamisõ pääl är…
Eidekene lumõmöllün
Mi vanõmp tütär elli Järvamaal, oll’ as’apulk kuulsan majandin. Üts aasta inne jõulõ kõlist’ kodo, et tulõ ja tuu meile jõulukraami. Oll’ tuisunõ tuumapäiv ja meediän soovitõdi mitte sõitma minnä, a koton istu. Tütär soovitusõst es hooli, naas’ Võhma kandist tulõma, täl oll’ tii pääl paar…
Tossu Tilda pajatus. Suvitaja opsõ eesti kiilt
Seo lugu juhtu Vinne aol. Kasaritsan üten talun käve suvitaman Leningradi inemise. Esä Mihhail (Miša), imä Maria (Maša), näide 12aastanõ poig, kah Miša ja vanaimä kah. Nä kõnõli õnnõ vinne kiilt.
A sinnä talo mano käve tihtsäle üts küläjordo, kellel oll’ uma…
A sinnä talo mano käve tihtsäle üts küläjordo, kellel oll’ uma…
Muda Mari pajatus. Hobõsõ kannatamist kõigilõ!
Ma kuuli raadiost, et Hiina kallõndri perrä nakkas pääle hobõsõaasta. Vanastõ iks üteldi, et mõnõl inemisel om hobõsõ kannatus. Ja hariligult saiva nuu inemise ummi asjuga häste toimõ. Parhilla tüküs tuust kannahtusõst puudus olõma. Nigu veidükese vaiva nägemä piät, lüvväs…
Parm tsuskas: näläaig om käen
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
