Vanas saat, a targas ei saa
Ma kuuli raadiost, et koolih opminõ lõpõ-i mitte kunagi är. Tuu kottalõ üteldäs viil, et elokestev opminõ. Nii et kuiki tervüseammõt lupa jäl lõpupito pitä, olõ-i sääl viil midägi tähistä. Kooliaig ei saaki läbi, tulõ õnnõ edesi oppi.
Parhilla om riigi puult pantu kohustusõs ütessä klassi är lõpõta, a ku tulõ käsk eloaig oppi, sõs tulõ pääle keskkuuli ja ülikuuli ka eloülikuul läbi tetä. Pääasi, et kõik aig piä-i eksämit tegemä. Näet, koolilatsõ piät iks lõpueksämi tegemä, kuiki tuu ei tähendä lõputunnistusõ saamisõ jaos midägi. Vast lõpõs ka tuu eksämme muud ütskõrd är.
Ku om eloaignõ opminõ, sõs võissi kõik tetä uma eksämi, kuna arvasõ, et õigõ aig om. Kiä jõud kuvvõkümnendäs eloaastas keskkuuli, kiä joba eloülikooli lõppu. Vast nuu, kiä eläse sada aastat vanas, ommaki ello võtnu kergüisi ja jõudva uma eloülikooliga ilostõ lõpuni.
