Kevväi olõ-i kavvõh
Ma kuuli raadiost, et vahtsõst aastast nakkas ka söögikraam poodih masma börsihinda. Et üts päiv om leib otav, a tõõsõl pääväl säidse kõrda kallimb. Nigu voolu hind iih tege. Ku käüt poodih odava hinnaga pääväl, saat rahha kokko hoita.
Kokko prooviti hoita ka inne jõulu. Pall’o inemise hädäldi, et saa-i verivorsti praati, elektri om kallis. Ma ei tiiä, kuimuudu noid vorstõ elektriga praaditas. Ma iks panõ tulõ pliidi ala ja vorsti panniga praadiahjo. Äkki jäeti jõulusöögi hoobis tegemädä, et saassi rahha värmiliidsi lampõ pääle kuluta. Noid tulli paistu katusõviiri pite külh egäl puul üle maa, es kae kiäki voolu hinda.
No ja pia omgi hädä otsah. Tõnisõpäiv sai müüdä ja puul talvõ om läbi. Kahr käändse jo tõõsõ küle. Seo talv sai kahr aigsahe magama minnä. Kõgõ paksõmb lumi ja külmembä ilma olli jo sügüse lõpuh är. Nüüd nakkas päiv korõmbalt käüma ja elo saa õnnõ parõmbas minnä.
