Kevväi ja võiulilli
Timahavvanõ kevväi om maru pikä vinnaga. Tan mõtli ma jäl mälehtüisi pääle. Pääle II ilmasõta oll’ meil üüriline – Ingerimaa naanõ Mosbergi Olga uma katõ tütrega. Leena ja Ljuuda olli must mõni aasta vanõmba. Päävapaistõn maja man miildü meil, latsil, keväjä mängi mängu nimega «Kiä om kõgõ rohkõmb võidu söönü?». Tuu oll’ lihtsä mäng. Tsusksit murtu võiulilli häitsme mänguseldsiliidsile lõvva ala, kelle lõvvaalunõ oll’ kõgõ kõllatsõmb, tuu oll’ võitja. Mõnikõrd jäi mäng lõpõtamada kah, selle et läts’ vaiõlusõs. No kiä ei taha võita!
Kuis asi periselt oll’, om esiasi. Hääd võidu sai liinainemine osta inne kolhoosõ talupernaasõ käest päämidselt turu päält. Mosbergi seivä poslamasla sisse hämmätüid leevätükükeisi. A ma olli nii närvä olõmisõga, et minnu sai tohtri meelest avita õnnõ kalamassaõli.
