Hola muchachos!

Ku om üts asi, ilma milleldä saa-i Argõntiinan ellä, sõs seo om kimmähe mate. Mis seo viil om? Mul om häste meelen mu edimäne mate pruukminõ külmäl põimukuu pääväl Buenos Airesen. Ma olli tuus aos Argentiinan olnu võiolla viis tunni, ku mu mano tull’ üts kotusõpääline miis, kiä tsusas’ andsagu kujuga topka mullõ peio ja ütel’ vigatsõn inglüse keelen, et taa om rahvusjuuk.

Topsin oll’ kahtlanõ rohilinõ puru, millel umbõlõ vänge nuhe, ja metallist kõrs, mille pääle ma mõtli, et taa om kimmähe määnegi hoimaruuh. Taad kullõldõn joosi tõsõ argõntiinlasõ kah kokko, tei pilti ja naari kõva helüga, ku ma edimädse lonksu pääle piaaigu ossõndi.

Tull’ vällä, et mate om matepuu lehist tettü tsäipuru. Matepuid kasvatõdas Põh’a-Argõntiinan nurmõ pääl ja matet jõiva joba guaranii indiaanlasõ, kedä aoluulasõ pidävä põlisargõntiinlaisis, inne ku Hispaania vallutaja 16. aastagasaal siiä hõpõt otsma tulli. Nii nigu juvvas seod täämbädsel pääväl, jõiva ka indiaanlasõ matet kuivast putõlkürvitsäst, pilliruust tettü kõrrõga.

Usutas, et mate tull’ inemiisile taivaesält teno ligimesearmastusõlõ ja sõprusõlõ, tuuperäst om tävveste harilik juvva matet ka katõsaa inemisega ütest kõrrõst. Kuna mate seen om rohkõmb kofeiini ku kohvin, jõiva taad väsümise ärajamisõs nii ilmavallutaja ku indiaanlasõ, kelle jaos oll’ seo tsäipuru kõvõmb valuuta ku kuld vai hõpõ.

Et Argõntiina om päält kolonialistõ rüüstämiisi ja ilmasõast är pagõnuidõ tulõmist keskestläbi väega multikultuurnõ, om tähtsä, et matekultuur om taast huulmalda alalõ püsünü nii põlisrahva ku suurõmba osa Argõntiina euruuplaisi siän. Ku ma umal edimädsel pääväl Argõntiinan rõskõn Buenos Airesen rõdu pääl matet pruuvsõ, sis ma es tiiä, et pia näe ma mäki otsan nurmõ pääl matepuid ni kujuta-i umma ello ilma mateta inämb ette.

A tuust, kuis ma kujuta-i inämb ette ello ilma Argõntiinalda, ni tuust, kuis ma otsustigi siiä jäiä, joba järgmädsen kirän.

Adios!

Vahetusopilanõ Raju Eliisabet and teedä, kuis eletäs kavvõn Argõntiinamaal.