Tütrigu laulupidol

 
Seo suvi tulõ Tal’nan 13. nuuri laulu- ja tandsupidu. Tuuga tulõ miilde üts varatsõmb pidu, millest kõnõl’ mullõ katõ tütrigu imä. Timä mõlõmba tütre olli tuukõrd põhikoolin, nüüd om näil joba mitu aastat tagasi ülikuulgi lõpõtõt. Nii et taa om üts vana lugu.

Tütrigu käve hoolõga kooriproovin. Tihtsäle olli nuu pääle tunnõ, a ütskõrd jäi proovini mitu tunni aigu ja latsõ otsusti, et nä käävä vahepääl kotun. Kodu oll’ nii viis verstä minnä. Tagasi minnen naas’ tuiskama, talvinõ aig, kisksõ hämäräs kah, latsõ kääni ümbre ja lätsi kodu tagasi. Lauluoppaja oll’ väega pahanu, et latsõ kohalõ es tulõ, ja tõmmas’ tütrigu laulupidulõ minejide nimekiräst maaha.

Tütrigu lätsi uma kurva uudissõga kodu. Vanõmb tütär mängse nuuriorkestrin ja sai nigunii laulupidulõ. Timä ütel’, et täl om savi. Noorõmb ütel’ kah, et täl om savi, a imä tundsõ, et latsõ helü värisi: täl oll’ iks väega hallõ.

Vanõmb tütär kõrrald’ki är, et noorõmb sai orkestribussiga Tal’nahe, õnnõ piledi pidulõ pidi sõsarakõnõ ostma. Ku kontsõrt nakas’, sis vanõmb sõsar ütel’, et minku noorõmb kah lava pääle, täl omma laulu selge. Tütrik läts’ki, es nakka umma kuuri otsma, jäi edimäste ritta saisma ja laulsõ sääl.

Üts külämemm oll’ telekast ülekannõt kaenu ja ütel’ perän imäle: «Kül oll’ illos kaia, lats laulsõ nigu tsirgukõnõ ja oll’ nii õnnõlik!» Imä, kes tiidse as’a tagapõhja, mõtõl’, et hää, et täl odraohak kurku es lää.

Teno vanõmba sõsara hoolõlõ sai noorõmb sõsar kah uma suurõ unistusõ täütä – laulda laulukaarõ all.