Kats jalga, kolm silmä
Tuul aol olli Võrol Suu pääl üts söögipuut ja Suu kõrts. Kõrtsin müüdi päämidselt õlut ja muud kangõt kraami, veidü vast pakuti mano sakuskat kah.
Kõrts oll’ suurõn puumajan, kohe vei väega korgõ trepp. Vähämbält mullõ tundu nii, selle et olli tuukõrd viil väega tsill’ukõnõ.
Põhikundõ olli sääl kõrtsin egäsugudsõ viinavele, tõisi hulgan Utra Kusta ja Kööri Ruudi.
Ku Ruudi ja Kusta õdagu kodo lätsi, oll’ kavvõst kuulda, et nä tulõva kõrtsist. Tulli nimä suurõ lauluga. Laulu vidi Ruudi, kiä laulsõ ka miihikoorin.
Ruudi oll’ latsõn hindäl mürsüga üte silmä pääst vällä lasknu. Pääle edimäst ilmasõta videli tuud kraami egäl puul. Nii oll’ näil katõ pääle kolm silmä.
Mõlõmba limbassi tõist jalga kah. Nii üteldigi kõrtsist tulõvit sõpru näten: «Kats jalga ja kolm silmä tulõva!»
