«Sugõgõ hiussid ja kaegõ, õga kenelgi küüdse väega pikä olõ-i. Ma tuu kääri ja lõika lühembäs.» Nii alustõdi iispäivä, nädäli edimäst päivä Ala-Jaanil kuulmeistri Möldre Matsi manitsõmisõ ja miildetulõtusõga sada aastaaiga tagasi.
Edimäne tunn: numbridõ kasvataminõ. Kuulmeistri Möldre Mats tege latsi jaos ütskõrdüte as’a lihtsämbäs: «Kats kõrd kats om neli, Jaan om Kusta veli. Jääs miilde? Hoidkõ meelen, ku järgmiidsi numbridõ manu läämi!»
Tõnõ tunn: säksa kiil. «Ordnung muss sein – kõrd piät olõma!» Tuud tarkust lugõ kuulmeistri mitu kõrda. Et kiäki är ei unõtasi.
Kolmas tunn: usuoppus. «Paulusõ kiräst korintoslaisilõ: nuu, kiä võiki juuskva, tiidvä, et võidupärä saa päähä ennegi ütsainus. A minkperäst sis tõsõ juuskva?»
Nelläs tunn: turnminõ. Kats poiskõist haardva ütstõsõst kinni, löövä jala ümbre kere, laskva kõtulõ ja kõndva sis – ütel pää kura-, tõsõl hääkäe poolõ – kusiraudsigu muudu murru pite ümbre. Kuulmeistri Möldre Mats muigas, tütriklatsõ itsitäse.
***
Täämbä: Ala-Jaani kuuli ei olõ inämp. Asõmõl om vahtsõnõ kuul, nimigi om muudõt – Järveotsa kuul. Mingu ei näid segämä – nelländän klassin käü põra geenivaramu test, a viiendän klassin kõnõlõs akadeemik kosmosõ käretaolidsõst ülesehitämisest ja aost, miä sais vai vinüs üten ruumiga lõpmatusõni, seeni kooni jõudas musta mulgu veereni.
***
Kaemi sada aastaiga ettepoolõ kah. Tehisaru ja AI ommava ütenkuun löudnü Austraaliast Canberra liinast prohvesri, kiä om uurnu läänemeresoomõ rahvit ja soomõ-ugri maiõ pääl kõnõlduid väiksit kiili. Sääne om võru kiil kah.
Lakestop Literature Schooli (jälkinä Ala-Jaani koolitarõl vahtsõnõ nimi!) vanõmbkuulmeistri (PhD), Möldre Matsi latsõlatsõlats, om telnü teleportatsiooni menüüst prohvesri kohapääle. Vahtsõ tehnikaga om putas kerge tulõma, säälgi läävä X-, Y- ja Z-kromosoomi saatjal segi ja torust ilmus vällä hoobis saa viiekümne aasta tagunõ kolhoosnik. Tuu saadõtas külh kipõstõ menüüde tagasi.
Järgmidse satsiga om peris prohvesri kohal. Tä ütles hinnäst sisse logidõn parooli: võru veri ei värise! Uma, õigõ miis! Ei määnestki kahtlõmist inämp!
