ldaaigu tetti Võrol Kandlõn vallalõ kunstiakadeemiä magistrandi ja moodukujondaja LUKSI SANDRA näütüs «Trash to Temptation», kon saa nätä timä hindä tettüid pilte umast luumistüüst. Pildi omma meelütäjä, miä om ummamuudu pruuvminõ, kas nii om võimalik panda inemiisi inämb vahtsõstpruukmisõst kõnõlõma ja ummi pruukmisharinõmiisi muutma. Uma Leht pallõl’ Võrolt peri Sandral umast elost ja luudust lähkümbält kõnõlda. 

* * *

Kuis jõudsõt moodukujondamisõ mano? Mis Sinno seo ala man köüt?

Alosti moodudisainiga 2011. aastagal, ku lätsi arstitiidüskunnast Tarto kutsõhariduskeskustõ rätsepätüüd opma. Edesi lätsi Tal’na korgõmbahe tehnigakuuli (Tallinna tehnikakõrgkool) ja sis joba Baltikahe praktikalõ ja kunstiakadeemiähe moodukujondamist opma. Olli ao, ku käsil olli kats kuuli ja täüskotussõga tüü, a pühendümine ja armastus seo ala vasta olli seod stressi väärt.

Minnu köüt moodudisaini man seo, et ma saa luvva midägi ilosat ja tarvilist, midä poodist ei lövvä. Mul omma ka säändse opidu tarkusõ, miä lupasõ tetä matõrjaliga pall’o pruuvmiisi ja umakõrda «vällä mõtõlda» vahtsit tehnikit ja matõrjalõ.

Olõt uman mooduloomingun vahtsõstpruukmisõ usku ja kõgõ muu seen andnu vahtsõ väärtüse pruugituilõ teksärõivilõ. Mille saiva luumisõ põh’as õkva teksärõiva?

Ma olõ kõgõ olnu suur teksäpükse avvustaja ja teksä ku matõrjal om mu jaos väega põnnõv. Alosti uman luumistüün teksä pruukmist 2022. aastagal, ku kävemi tõisi magistrantõga Ausi Reeda juhtmisõl Keenian tarvitajast perrä jäänüst tekstiilist kollektsiuunõ looman. Sääl matõrjalõ seen tuusõldõn löüdse ma nardsovaipu kudamisõ tarõn kottõ viisi lõigatuisi teksäpükse ummõluisi. Tei neo puhtas ja naksi palmitsõma. Matõrjal lubasi häste vormiga mängi ja nii ma teigi üte jaki ja korseti ja viil asju.

Ma olõ paari aasta joosul hulga teksäpükse kooni lõimõlanguni är pruuknu ja tennü vannust teksäpüksest esiki pitskleite (saa Kandlõn näütüsel kah nätä – K. K.). Mullõ miildüs teksä tüürõiva luumus, kimmüs ja kuluminõ. Seo matõrjal eläs edesi ja muutus kõik aig. Tä kõnõlõs lukõ.

Kuis moodukunstnigu puult kaiõn paistus: kas eestläne mõist joba vahtsõstpruukimist hinnada?

Jah, mullõ tunnus, et eestläisile lätt vahtsõstpruukminõ õnnõ inämb kõrda, saman om määnestki vastasaismist kah tunda. Tegemist om siski pruugituisi rõividõga ja pall’o tundva hingen vastamiilsüst vai sis uskva, et kõik pruugidu rõiva omma katski vai kõlbmalda. Pulstipuutõn om kah uma ärtuntav nuhe, miä ummakõrda seod arvamist süvembäs tege.

Ütevärmilidse as’a ilosan valgusõn ja kõrraldõdun keskkunnan kutsva iks rohkõmb ostma ku tuu, et kõik seo vikakaar om üte stange pääle kokko litsutu. Kõrd ei olõ pasvat suurust, sis ei olõ õigõt värmi ja sis ei olõ esiki tahetut asja. Vahtsõstpruukminõ nõud aigu ja vaiva, midä täämbädsel aol om kõrrast veidemb.

Ma kül ei mäletägi, kuna ma esi viimäte osti poodist rõivit, miä ei olõ suka vai mõsu. Piä parõmbas Yagat vai pulstipuuti, a sääl käümine võtt tõtõst aigu. Sa ei tiiä kunagi, midä sa säält lövvät ja kas ülepää lövvät. Ütest külest piät sis olõma väega stiilitiidjä ja sutma säädi ummi rõivit tuu perrä, midä saia om. Vai sis olõma väega pikä meelega. Kipõmoodupuutõn ostõlõminõ om lihtsä, selle et valli om hulga, hinna omma küländ hää ja ostmisõotsus tulõ kipõstõ. A tarvitaja ei mõtlõ sääl tuu pääle, minkast rõivas kuun sais ja ku hää tä om. Ma arva, et seo takan omma inemiisi väiku tiidmise esisugumaisi kiudõ ja ülepää moodutüüstüse pahepuulõ kotsilõ. Looda, et tiidmine om siski kasuman ja vahtsõstpruukminõ lätt inämb hinda. 

Luksi Sandra. Zelaya Mauricio pilt

Ku ma Su luumistüüd kae, sis seo sisse om käkit pall’o piinüt näpotüüd, mink takan piät olõma pall’o kannahtust? Kost Sa seo kannahtusõ mi närvilidsel aol võtat?

Ma vist olõ õnnõlinõ inemine, selle et mu tüü omgi mu hobi. Piinü näpotüü om seo, mis minno seon närvilidsen ilman ja olõmisõn maaha rahustas. Peris seod ei saa ma üteldä kül noidõ rutuliidsi aigõ kotsilõ, miä omma inne moodunädälit vai mõnd muud tähtaigu. Sis ma kül mõtlõ, kas ei olõ ummõhtõ määnestki võimaluist asjo käüki kipõmbas tetä. Ma olõ väega vallalidsõ meelega ja uuri pall’o tüüstüisi ja vahtsidõ tehnoloogiliidsi võimaluisi kotsilõ, a väikun ateljeen om noidõ võimaluisi pruukminõ väega kallis, ja sis näütäsegi rehkendüse kurba tõtõasja, et nõudminõ ei vasta pakmiisilõ.

Võrol fotonäütüse vallategemisel ütel Su sõbõr Rebäse Karl-Christoph, et olõt väega tasanõ ja ei tükü ummist kõrdaminekist kõnõlõma. Ma tiiä, et ollit minevä keväjä Hõpõnõgla mooduavvohinna nominent. Viil olõ lugõnu, et Su luudut om näüdänü Elon Muski imä Maye, kiä om modell. Midä piät esi umas seenitses kõgõ suurõmbas kõrdaminekis?

Hõpõnõgla avvohinnalõ nimmaminõ om tõtõst olnu üts mu suurõmbit kitmiisi. Kuigi ma es võida, olõ uma kogo üle väega uhkõ. Mõnda asja seost kogost näge Kandlõn näütüsel rõivapuppõ sälän kah. A kõgõ suurõmbas kõrdaminekis piä ma siski umma stuudiot ja inemiisi, kinka üten olõmi toimõndanu ja loonu joba pia neli aastakka. Egä kõrd, ku tulõ allaandmisõ tunnõ, kae ma hindä ümbre ja näe nii pall’o andi ja võimaluisi ja seo tekütäs avvopakja tundõ. Et kuulsusõ mu rõivit kandva, om muidoki kinä üleskitmine, a kõgõ parõmb tunnõ tulõ iks sis, ku klient tulõ mu mano, et tetä hindäle üts esimuudu kingitüs. Tunnõ sis uhkust, et tä tulõ tuu jaos õkva mu mano.

Sul om tähendüsega, moodumaailma häste pasva perrekunnanimi…

Mullõ om seod varramba kah üteldü, a ma ei olõ seod nii pall’o är pruuknu, ku olõs võinu. Mõnikõrd olõmi tennü nall’a, et mu nimi kõlas nigu inglüse sõna looks (inglüse k «näge vällä») ja sis säemi kokko sõnapaarõ nigu «LUKS cute» vai «LUKS bold» vai «LUKS rude». Näist viimäne oll’ mu bakalaurõusõtüü päälkiri kah ja edimäne kõrd, ku Luks oll’ silt mu luudu külen. 2024. aastagal võti ligimäidsi tugõmisõl ette ja registriirse uma nime kaubamärgis. Patendivolinik es olõ joht peris kimmäs, kas seo iks lätt läbi, a kõik läts’ häste ja nüüt om peris uhkõ tunnõ, et nime lõppu või kirota ™.

Mullõ hindäle miildüs parhilla väega, et Luks tähendäs õkva ku midägi luksuslikku ja kallist, a mu luumistüü om pall’ongi vahtsõstpruukminõ. Nii tegünes ummamuudu põnnõv kokkokõlamaldus. Mullõ miildüs, et mu luudu muutus kallis selle, et seo nõud pall’o tüüd, vaiva ja mõistmist, mitte tuuperäst, et kangas om ilmadu uhkõ ja kuulsa kaubamärgiga. 

Määndse unistusõ omma Sul ku moodukujondajal?

Ma unista aost, ku «moodudisainerist» saa «peris» ammõdinimetüs «peris» kuupalgaga. Eesti moodumaastigu pääl om seo parhilla päämiselt hindäette vai uma käe pääl ettevõtminõ. Baltika om jo häönü ja moodukujondaja om ammõt, mink kotsilõ tüüpakmiisi nall’alt ei lövvä.

Määne om Su läbikäümine parhilla uma kodokandi – Võro ja Võromaaga?

Mu pere eläs Võromaal nii liinan ku maal. Pikembä pühä olõ iks üten perrega ja suvõl om esieränis hää pikembäs aos kodo sõita ja värskin õhun tuhvi pääl ummõlda ja meisterdä. Olõmi viimädse aastaga joosul esäga kah pall’o lähkümbäs saanu ja kuun mõtõlnu, kas mi mõistnu ummi tiidmiisi kuigimuudu kokko köütä. Ma olõ saanu uma perre käest pall’o tukõ ja taha näide jaos rohkõmb olõman olla.