Elo
-
Russowi kroonika. 2. jagu
Aadlirahva pulma, vakusõpidu, kirmassõ
Ku aadlik pidi pulmaplaani, sis kutsuti kirjä tiil kõik aadliku veerand aastat inne pulmõ ütte liina vai suurõmbalõ alõvilõ kokku. Sääl olli tuus otstarbõs spetsiaalsõ killamaja. Ja üte liina pillimeestest es jakku, manu kutsuti ka maavürsti sõatrummi ja trompetiid muialt. Kui kõik… -
Puukooli tüüseldsiliisiga Lätimaal huvireisil
Lätsimi puukooli tüüseldsiliisiga Lätti huvireisile. Buss tull’ hummoku puukooli platsi pääle.
Inne ku bussi jõvvimi, kuulimi… -
Kanepin, Põlvan ja Räpinäl saa kaia Saksamaa kunsti
Põlva maakunna kolmõn paigan – Kanepi seldsimajan, Põlva kultuuri- ja huvikeskusõn ja Räpinä luumismajan –… -
Valmis sai Jõksi raamat
Minevä tõsõpäävä peeti Kanepi seldsimajan Hirvlaanõ Milvi vahtsõ raamadu «Jõksi raamat» näütämispito.
Raamatust saa lukõ Jõksi külä ja naabrikülli Kelläkülä, Heisri, Mõndsi,… -
Priinime lugu: Zahkna ja Tsahkna
Nimel Zahkna om Eestin 39 kandjat, täämbädse päävä kiräviiele vastaval nimekujul Tsahkna 27 kandjat. Nimi panti õnnõ üten kotussõn: Vahtsõliina mõisa Saagri külän. Tuu külä om keset Haanimaad, perän Vahtsõliina viies mõisas jagamist Tsorona mõisa lahustükü pääl, miä jääs Vaskna järvest veidükese hummugu poolõ.… -
Russowi kroonika. 1. jagu
Vilepille ja trummõ saatõl läbi liina
Vannu kroonikiide man om tuu hädä, et piat teräsele kaema, midä sa säält usut. Balthasar Russow oll’ teedüperäst keriguopõtaja, tuuperäst ma timäga kats-kolm aastat müüdä pantu tärminiide peräst eriti ei nori, kui jutt om lahingiist.
Küll om tsipa imelik, et… -
Hää Võromaa hoitja Vesi Salmõ 100!
Ilman om inemiisi, kiä jääse egän elon egävädses aos võrokõsõs, omma nä sis tansaman vai hoobis kavvõn tõsõn… -
Ilmanaba uman elolabürindin
«Ma ei olõ põllumiis,» ütles Täpsi Aivar, ku tervütäs Uma Lehe aokiränikku ütel põimukuu hummogul uman Viia-Jaani labürinditalon Ihamaru külän.… -
Priinime lugu: Tolmusk ja Tolmov
Täämbä om pärtlipäiv. Pühä Bartolomeusõ nimest om tulnu hulga egasugumaidsi edenimmi ja noist umakõrda priinimmi, näütüses Pärtel (465), Pertel (115), Pertelson (40), Pärtlas (8), Meos (259), Meus (94) jt, lisas om tuu viil alussõs osalõ nimmist Pärt ja Pert.
Üts tävveste eriline lisanimi, miä või… -
Luudus pand iks vasta ja inemiisil om egaütel uma paradiis
Tinavunõ kevväi ja jaanikuu näüti külh, et ei saa suurt medägi aiast ega mõtsast,… -
Üts päiv ümbre-Eesti-tsõõri pääl
Põimukuu alostusõn rännäs’ müüdä Võromaad Eesti juuriga austraallanõ Reinpuu Indra. Seo oll’ üts jakk timä ettevõtmisõst «Tsõõr ümbre… -
Priinime lugu: Loorits
Seod nimme kand Eestin 360 inemist. Viil omma tarvitusõl ka vanan kiräviien nimekuju Lorits ja Loritz vähätse arvu kandjidõga.
Hingelugõmiisi perrä panti seod nimme katsan mõisan: Tähtvere ja Luke (Nõo), Kärde (Laiusõ), Võisiku (Kolga-Jaani), Harjumaa Kurna mõisa ja Virumaa Aa mõisa ni Vaivara pastoraat.
Võrumaa kotus oll’ Krabi… -
Letialunõ lugu. Nii oll’
Mii külän elli jõukas talumiis Jakap uma naasõ, kolmõ poja ja tütrega. Tüükust oll’ sääl perren umajagu, tsipa vast inämbgi ku keskmisen taluperren. Jakap ehit’ kolmõ pojaga üles katõkõrdsõ puumaja, kon vahepääl oll’ haigõmaja. Nii mõnigi tohtre (ja haigõ) iksõva takan tollõ puust haigla hääd… -
Tõnõ kodo Võromaal
Suvõvõrokõsõ. Kats eesti naist, kiä mõlõmba omma abielon saksa mehega, omma ehitänü hindäle piaaigu kõrvuisi maja Võromaalõ. Uma tõsõ kodo, nigu… -
Priinime lugu: Sõukand
Seod nimme kand Eestin 86 inemist. Nimest om olõman ka varjants Saukand 10 kandjaga. Nimi panti õnnõ üten paigan: Räpinä kihlkunna Kahkva mõisa Suurõ-Viirksu külän neläle velele perridega. Näide lisanimi oll’ Sõukõsõ (Söukese), tuust omgi priinimi moodustõt, võttõn lisanime algusõ Sõuk- ja pandõn manu Räpinäle tüüpilidse… -
Tähelepanõkit keeleuurmiisilt Mõnistõ ja Korneti kandin
Keeleinemiisi om mitmit: om noid, kiä ütlese, kuimuudu om õigõ kõnõlda vai kiruta, ja… -
Õkvajoonõn matk läbi Urvastõ kihlkunna
Talvõl tull’ meil mõtõ matkata läbi Urvastõ kihlkunna õgõvjoonõn. Youtube’in om hulga säändsit videoluujit, kiä omma pruuvnu… -
Priinime lugu: Sellis
Seol nimel om Eestin 32 kandjat. Pandmisõ kotussit oll’ kolm, a Vana-Võrumaa suguvõsa om kõgõ suurõmb, ku mitte esiki ainukõnõ, miä alalõ om jäänü.
Kanepi kihlkunna nimepandmisõl 1809 sai perekunnanime Sellits Möldre Juhani pere Valgjärve mõisan. Tuu Juhan oll’ periselt peri Lilli mõisa Toodsi talust parhilladsõn Osula… -
Kas om suvõhari vai -lõpõtus?
Tuu aig, ku pea ega aasta jaanipäävä armõtudõ sattõ ja juulikuu, ku haina tegemä nakati, enämbüisi sadama jäigi, nakas… -
Kangsti rahva rännütii Korgõpallu vei sanna mant sanna manu
Kangsti küläselts kõrrald’ piimäkuu perämädsel pääväl liikmise- ja sanna-aastalõ pühendedü käügi, kohe kogusi… -
Iistkõnõlõja and arru
Ku Võro instituut paksõ võimalust olla keele iist kõnõlõja, mõtli edimält, miä tuu mu tsiht võinu olla.
Meil siin lõunan kõnõldas… -
Priinime lugu: Pedras, Peedosk, Peedel
Täämbädsel piitrepääväl (29.06) võissi kaia mõnt seo pühämehe nime tähendüsega nimme.
Näütüses Pedras (39 kandjat) om nimi, miä panti õnnõ Vahtsõ-Kasaritsa mõisa üten talun Kol’ereinu (Koloreino) külän. Nime saanu peremiis oll’ Tanila poig Piitre. Kuigi tõõndust jääs veitüs, võisõ kiäki edevanõmb olla jälleki… -
Meistride päiv pandsõ Antsla rahva hinnäst liigutama
18. piimäkuul peetü Meistride päiv Antsla keskliinan pandsõ rahva hinnäst liigutama. Pildi pääl opva… -
Helüluuja Kaumanni Tõnis: ku esi püvvät veidemb tõbras olla, muutusõ inemise su ümbre kah parõmbas
SUVÕVÕROKÕNÕ. Helüluuja KAUMANNI TÕNIS…