Elo
-
Kolm mehepoiga
Sis es olõ viil telefonnõ ja mehe kõnõli joba nätäl ette kokko, et järgmäne pühäpäiv tulõ jäl kokko tulla ja ilmaello edesi arota. Richard, kedä kutsuti Riksis, oll’ kõgõ vanõmb, iks sinnä 90 poolõ. Meinhard (Meini) oll’ 80 ümbre, a Ülo oll’ 60. Jutu näil kõgõ klapsõva. Ku… -
Priinime lugu: Viitkar ja Viitkin
Priinimel Viitkar om Eestin 97 kandjat, priinimel Viitkin 67 kandjat. Vähäkese kandjit om ka vanan kiräviien nimekujjõl Vitkar ja Vitkin. Mõlõmba nime panti õnnõ Vahtsõliina mõisan Viitka lisanime perrä, miä om kunaginõ edenimi. Pastor Masing om tan pruuvnu uma sõbra ja kolleegi Räpinä pastori… -
Vana ao lehelugu tuust, kuis Alatarõ Katre liinan laulupidol käve
Seo jutu kotsilõ saatsõ teedüsse Uma Lehe lugõja Tootseni Toivo Rõugõst. Tä… -
Haani kooli latsõ lõpõti kooliaasta kõovihtu tegemisega
Haani koolin om saanu kombõs opada kooliaasta perämädsen tüü- ja tehnoloogiaoppusõ tunnin kõovihtu tegemist.… -
Vana-Võromaa saatkund käve Baltica pido perimüskülän
Seo kuu alostusõn peeti 35. Baltica nimelist riikevaihõlist perimüspito. Pido teema oll’ «Perimüs tõmbas… -
Priinime lugu: Rüütli, Rüütle ja Ruitlane
Nimel Rüütli om Eestin 233 kandjat, nimel Rüütle 23 kandjat. Nimel Rüütel, midä tan läbi ei kaia, om 555 kandjat. Nigu alanpuul vällä tulõ, om mitmit kotussit, kon edimält pant Rütli vai Rütle om muutunu eesti kiräkiilses nimes Rüütel.
Sõnavaraga om… -
Kullõja tunnisti Jaigi-jutupäävä võitjas Rõugõ koolipoisi jutuga Tohu hobõsõst
18. lehekuul Sännä kultuurimõisan peetü Jaigi Juhani võrokiilse… -
Festivalikõrraldaja Linalakk Rebäsemõisast
Laulja ja laulukirotaja Linalakk, perisnimega Tsimmeri Liina, kõrraldas joba neläs aastak uma kodomoro pääl Rebäsemõisa festivaali.… -
Priinime lugu: Jagomägi ja Jagomäe
Neo nime (Jagomägi – 50 kandjat, Jagomäe 40 kandjat) omma tegünü päämidselt Võrumaal Vaabinan pantust nimest Jagomä. Tõnõ võimalus om Harjumaa Jõelähtme kihlkunna Ülgase mõisa, kon panti Jagomae. Alla kümne kandjaga vahtsõn kiräviien varjantsi (topõlt a-ga) Jaagomäe ja Jaagumägi omma päämidselt Ülgase nimest… -
Esi riike nuuri- ja kultuuritüütäjä otsva viise, kuis nuuri kogokunnakultuuri mano tuvva
Järgmädsel katõl aastagal otsva Itaalia, Türgü, Poola… -
Käsitüükonkursi «Latsõlik ja lustilinõ»parõmba tüü
Pääpreemiä sai konkursil Alla Helve tähti ja värme opmisõ mäng väikeisile latsilõ. Vildiperäkeisist… -
Tal’na võrokõsõ peivä suurtkoko
Pühäpäävä, 7. lehekuul pidi Tal’na võro selts umma kõrralist keväjäst suurkoko. Nigu õks, oll’ suurõlõkogolõ kutsutu küläline. Ütenkuun… -
Mõnistõ raamatukogun oll’ tennämise päiv
Mahlakuuga sai läbi aig, ku Mõnistõ raamatukogun võisõ nelläl pääväl nädälin raamatuid lainada, lehti ja aokirju… -
Kultuurijuhi kirriv ja pilte muutva jutukogo
Kaleidoskoop. Säändse päälkirä om pandnu Võro kultuurijuht Kelbä Heiki umalõ vahtsõlõ raamatulõ. Lugõja löüd säält seest kolmõ… -
Kuldri latsõ mängvä vahtsõn muaköögin
21. mahlakuul kell 7.45 oll’ Kuldri latsiaia man vahtsõ muaköögi vallategemise pido. Latsõvanõmbidõ ja tugõjidõ abiga sai… -
Priinime lugu: Sammul ja Simmul
Naa kats nimme tähendä ei sukugi ütte ja tuudsamma, nii nigu kats näütlejät Indrek ja Rain omma iks tõnõ tõist muudu, kuigi näide nimmi tõnõkõrd segi aedas.
Nimel Sammul om Eestin 98 kandjat. Hingelugõmisõ algkujul Sammul panti taa kolmõn mõisan: Vana-Kariste, Heimtali ja Sürgavere. Lisas… -
Letialunõ lugu. Litt
Seo jutt kuulus letialustõ hulka puhtalt tuuperäst, et käsitles tsipa korõmbiide persoone ellu. Tuuperäst omma ka nime muudõtu.
Päätegeläne om A. Tuu om üts tubli kolhoositüüline, kiä või tetä egäsugust tüüd. Timä vaba ao veetmine om kipõn üteplaaniline ja tuuperäst om tä ajutiselt pantu määnestki truupa üles… -
Varstu laulun häitsese tsireli
Paiku, minkast laul tettü, om küländ hulga. No om noidõ siän ka Varstu. Pulga Jaani vahtsõn laulun «Varstu hirm… -
Keskkunnajaam härgütäs prükü sortma umakeelitside seletüisiga
Keväjädsel aol, ku hariligust inämb kraammist ette tulõ, om inemiisil vaia prügü… -
Priinime lugu: Reitkam ja Atspool
Mõnikõrd omma priinimmis saanu asju nime, minkast seoilmaaignõ inemine ei tiiäki midägi. Kangakudamisõ sõnavaraga või olla nii lännü.
Kanepi praoskilõ Rothilõ miildü väega nimmi valli mitte õkva, a asju kaudu, miä nime saajat vai timä ammõtit iseloomustiva. Timä oll’ ka edimäne talupoigõlõ nimepandja, aastagal 1809.… -
Muinasjutt tuust, kuis Ivanist parteilanõ sai
Ivan oll’, ausalõ üldä, vastik tüüp. Kedägi tä es kullõ, kõik saatsõ pikält. Tälle miildü viin, kakõlus, võõra naasõ jne.
Löüti, et perämine võimalus om – võtta Ivan vasta NLKP liikmõs ja sis timä pääle rõhuda kõgõ partei tohutu autoriteediga.
Ja tull’gi… -
Rahulitse ao järgi tulõva pühä
Ku sulama nakanu muld lõhnas, vesi kraavin solisas ja kostki viil hääd puhast suitsulõhna kah tunnõt, sis tulõva miilde… -
Priitahtligu Põlva söögipästjä
Joba päält kuu ao sais Põlvan Edu keskusõ parkla man uulidsa veeren muudsa söögikapp. Tuu om kapp, kohe… -
Priinime lugu: Rauba ja Raup
Nimel Rauba om Eestin 113 kandjat, nimel Raup 32 kandjat. Mõlõmba nime omma tävveste Võrumaa uma, pantu kolmõn Rõugõ kihlkunna mõisan.
Leevi mõisan oll’ täämbädses kaonu Rauba talurühm, kon panti nimes Rauba. Leevil pantu nimi levisi joba 1844. aastal ka Räpinä kihlkunda Saarõküllä. Saalussõ mõisan om…