Elo

  • Paaditego Ähijärvel

    Paaditego Ähijärvel

    Poomkant ja täävipakk – säändsit sõnno sai Ähijärvel 18. ja 19. hainakuul kõva saagmisõ ja kopsmisõ vaihõl kuulda. Karula rahvas tekk’…
  • Vijardi Mari tege valgusõga kunsti

    Vijardi Mari tege valgusõga kunsti

    Nuur võrokõnõ Vijardi Mari müü elektroonikat, tege Perimüsmuusiga Aidan valgust ja kõrraldas kodokotusõn kultuuri.
    Käve puulpäävä õdagu Tarto liinan…
  • Massulda bussiga tõistõ Eestimaa otsa

    Massulda bussiga tõistõ Eestimaa otsa

    Kildakõisi Eestimaa reisist, miä suurõlt jaol massulda bussõga ette sai võetus. Plaan oll’ jõuda Narva vällä ja niimuudu…
  • Talo tegevä jäl uma ussõ valla

    Timahavanõ üle-eestiline vallaliidsi talodõ päiv om 21. hainakuul. Et Vana-Võromaa om timahava Eesti söögipiirkund, sis om ka talodõ päävä vallategemine seokõrd Võromaal Tiri külän Maamehe Golfi talon.
    Tuud, määndse talo küläliidsi uutva, saa kaia internetist kodolehe avatudtalud.ee päält.
    UL
  • Priinime lugu: Hääl, Helü

    Perekunnanimme Hääl (66 kandjat) om annõt õnnõ Võromaal Kanepin Heisri mõisan ja Saarõmaal Ansõkülä kerigumõisan. Heisrin pandsõ Rothi-praost taa nime joba 1809. aastagal Lauri ja Tillundi pererahvilõ. 1826. aastagal, ku kõigil pidivä jo priinime olõma, panti Heisrist üten tuudu nimi hingekirja ka Jõksi mõisan: Rein…
  • Inne ja peräst

    Inne ja peräst

    Taa pildi pääl om nätä, määne näkk’ Võro keskliina vana turuplats vällä 2017. aastagal ja määne näge taa vällä parhilla, 2019. aastagal.…
  • Orava vabahussamba kats tähtpäivä

    Orava vabahussamba kats tähtpäivä

    Oravil om hainakuuh kats tähtpäivä kõrraga. 15. hainakuul saa Vabahussõa mälehtüssamba edimädsest vallalõtegemisest 85 aastat ja 30 aastat…
  • Haigõmaja

    Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
    Traumapunktitüü lõpp
     
    Olõ saanu nii pall’osit inemiisi avita. Sai edesi anda ehtsät inemlikkust, ku panni külmehtäjäle lämmä teki pääle vai kulssi noid, kel eloiso otsan. Vai latsi, kinka om õnnõhtus juhtunu. Tahtsõ olla hää kullõja vai…
  • Priinime lugu: Võikar

    Seol nimel om täämbädsen Eestin 51 kandjat, nimekujul Voikar 8 kandjat. Nimi panti Räpinä kilhlkunna Veriora mõisan, edimält kirotõdi Woikar. Nime sai Võika Miku Jaani pere. Timä esä oll’ Võika Jaani Mikk (Woika Jaani Mick), elokotussõga tuuaigsõn Vaara külän (nüüt jaet Vilustõ, Mõtsavaara ja Tsirksi vaihõl).
    Võika…
  • Laulupidotuli käve Võromaad pite

    Laulupidotuli käve Võromaad pite

    Minevä nätäl ja seo nädäli alostus liiku Vanna Võromaad pite laulupidotuli. Timahavadsõ juubõlilaulupido tuli panti palama 1. piimäkuul Tarton.…
  • Hobesside sällän Lätit vabastama

    Hobesside sällän Lätit vabastama

    Mi ole joba hulga aastit tennü uma väiku kimmä seltskunnaga põnevit ratsamatku. Är om käütü Mongoolian, Tadžikimaal, Indian,…
  • Haigõmaja

    Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
    Pini puri nõna lühembäs
     
    Tuud um ammu tähele pantu, et pini ei kannahta viinahaisu. Läts’ miis sis uma pini mano pur’on pääga ja naas’ tedä vastakarva ilestämä. A pinile tuu es miildü. Karas’ õkvalt peremehele nõnna…
  • Priinime lugu: Roots, Rootsi

    6. piimäkuu pääväl om Roodsi rahvuspühä ja Roodsi lipu päiv. Priinimme Roots kand täämbädsen Eestin 645 inemist. Priinimmi pandmisõ dokumente perrä (1826 ja 1835) panti taa nimi 17 mõisan Liivimaal ja õnnõ katõn mõisan Eestimaa kubõrmangun. Kiräpildi olli kirivä: Rootz, Roths, Rooz jne. Koikkülä mõisan…
  • Sulbi kohvik pidi sünnüpäivä

    Sulbi kohvik pidi sünnüpäivä

    Minevä pühäpäävä pidi saakunna külälisega umma sünnüpäivä Sulbi kohvik Urvastõ kihlkunnan Pühäjõõ veeren. Küläliidsile pakuti torti ja üles astõ…
  • Pokumaa tegemiisi täüs suvi

    Pokumaa tegemiisi täüs suvi

    Timahava peetäs tunnõdu kunstnigu ja kiränigu Valtri Edgari 90. sünnüaastapäivä. Pokuraamatidõ autori vällä märgitül Pokumaal om tuul puhul mitmit vahtsit…
  • Haigõmaja

    Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
    Puuga päähä
     
    Tull’ uma autoga miis, kes oll’ mõtsan puuga päähä saanu. Uutsõ rahulikult järekõrran kah viil veidükese aigu.
    Saiõ sis vastuvõtulõ ja kõnõl’, mis juhtu. Pannimi kompuutrihe minekis mehe pikäle, kuigi tä tahtsõ esi kõndi. Ja…
  • Priinime lugu: Urbanik

    Seo nimi panti õnnõ Urvastõ kihlkunna Vahtsõ-Antsla mõisan. Parhilla om nimel Eestin 119 kandjat. Nime sai Pundõ-Oti talust peri suguvõsa. Lihtsä om perrä aia, kuis 1752 om peremehes olnu Punde Ott, sõs poig Zimm, sõs Tsimmi poig Ott, sõs poig Ado ja sada aastat ildampa jäl…
  • Pähni keskus luudusõhuviliidsilõ

    Pähni keskus luudusõhuviliidsilõ

    Minevä puulpäiv peeti üle Eesti muusõumiüüd. Üts paik, miä tuu õdak küläliisi uutsõ, om RMK Pähni külästüskeskus. Kaimi…
  • Haigõmaja

    Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
    Lahjõmbas tett Fairy
     
    Kiäki oll’ anomamõsuvedeliku Fairy lahjõmbas tennü ja limmonaadipudõlihe pandnu.
    Tahtsõmi juvva ja ütli tüükaaslasõlõ Valjalõ: kae, sääl pudõlin um limmonaat.
    Tä maitsõ ja ütel’, et vast mahl, sääne kislenkaja. Võtsõ sis punnsuutävve ja süläs’…
  • Priinime lugu: Kalgan

    Säänest priinimme om täämbädse ao Eestin õnnõ 16 inemisel. Nimi olõ-i Eestin pantu, a siiä saanu Lätist. Ruhja kandi miis Ādams Galgan tull’ Lätist Eestimaalõ Koikküllä ja tõi üten ka nime, miä timä oll’ sääl saanu 1822. a paiku. Timä priinimme panti kirja ka kujul Galsons.…
  • Keväjäkildakõisi luudusõst ja elost

    Keväjäkildakõisi luudusõst ja elost

    Õdagu aian mullan mütäten seie minno ütsik kiholanõ. Ma kannahti tuu rõõmuga vällä ja es lüü tõist maahagi.…
  • Nuur lõõdsamiis Konnula Herbert

    Nuur lõõdsamiis Konnula Herbert

    Riidi, 3. lehekuu pääväl Villändin peetü suurõ üleriigilidse nuuri perimüsmuusikidõ võikimängmise võitsõ är 18aastanõ Urvastõ lõõdsamiis Konnula Herbert. Kokko…
  • Priinime lugu: Margus, Markus

    Täämbä om rahvakallendri perrä markusõpäiv. Markusõpäiv sai uma nime pühä Markusõ perrä, kiä kirot’ üte nelläst evangeeliumist – Markusõ evangeeliumi.
    Markus om vanast Roomast peri edenimi ja tuu tähendäs ’sõajummal Marsilõ pühendet’. Nime variandi omma Margus, Margo, Mark, Marko, Marek jt, a ka Marx ja Merkel.…
  • Mooste mõisa tege folgipido aigu ussõ vallalõ

    3. ja 4. lehekuul tulõ Põlva vallan Moosten suur folgipido: eesti rahvamuusiga tüütlüisi festival Mooste Elohelü tähistäs 20. sünnüpäivä.
    Riidi kullõmi Folgikuan ansamblit Fränder ja Puuluup, tandsimi üten Maatasa muusikidõga jala villi ja teemi üümatka Mooste järve viirde.
    Et festival tähistäs juubõlit, om…
UMA Leht