Juhtkiri
-
Pido umakeelitside lemmiklaulõga
Võro kultuuri kõgõ tähtsämb sündmüs täämbädsel aol om kimmäle võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido. Pidost saa laulja vai… -
Kiimä lännü kuklasõpesä
Mõnikõrd om põnnõv mõtõlda, kuimuudu olnu kaia taad ilmaello kostki välästpuult. Näütüses mõtlõt, et olõt mehekene Marsi pääl ja kaet… -
Hindä ja sõbra trüüstmises
Sõbõr, kiä vällämaal eläs, küsse, kas elo maal omgi periselt hukan (tä ütel’ tuud kül tõõsõ sõnaga, a mõtõ… -
Ijäl om aig minnä
Müüdä nakkas saama ijäminegi aig. Luudusõn tähendäs tuu egä päiv muutuisi, egä hetkega saa midägi kostki vabas, ijä sulas, lumi sulas, lillikese… -
Munapühi pääle mõtõldõn
Munapühi pääle märken tulõ miilde üts lugu vast 30 aasta iist. Meil koton värviti iks munnõ sibulakuuriga. Suur alumiinpott panti… -
Vahtsõ sõna eesti keelen
Imäkeelepäävä aigu om põhjus perrä märki, miä mi keelega sünnüs ja miä keelen muutus. Näütüses kuimuudu ja määndsit vahtsit sõnno… -
Mõistami olla nõudja
Ildaaigu oll’ kats põnõvat trehvämist. Kõgõpäält kõlist’ lehelugõja Vahtsõliina kihlkunnast, sündünü 1925. aastagal. Tä oll’ väega pahanu tuu pääle, et perämädsen… -
Imemaa
«Ime ei olõ tuuperäst olõmada, et mi timäga harinu olõmi,» om kirotanu üts kirändüskriitik. Ja tõtõst: ku naada perrä märkmä, sis putumi egä päiv… -
Vast saa segäne aig läbi
Segäne alostus om seol aastal olnu. Kõik olõs nigu segädüsen, tülün. Pensionääri saa-i täpsele arvo, kas tulõ naada määndsitki massõ… -
Kõva räkin
Mõnõ päävä iist kuuli ma määnestki kõvva räginät. Es mõista edimält arvada muud, ku et vast ammu oodõdu miinuskraadi rägistäse mõtsan. A peris… -
Täüs patareidega vahtsõhe aastahe
Iks om usutu, et aastagavaihtus mõotas tulõvat aastakka. Tuuperäst proovitas olla rõõmsa, süvvä hääd süüki, saia inemiisiga kokko.… -
Aituma Uma Lehe rahvalõ!
Seo aasta lõpp om lehetoimõndusõn esimuudu olnu. Inemise omma kõlistanu, saatnu kirju, paknu juttõ, salmõ, raamatit tutvustamisõs. Äkki olõs nigu… -
Lihtsä ja keerulinõ jutt
Mõnõ inemise kotsilõ üteldäs, et tä om tsipa «lihtsä». Tuu all mõtõldas, et nigu ullikõnõ vai midägi säänest, et timä… -
Laskõ Katri sisse tulla!
Välän inämb pall’o tüüd tetä ei saa, tulõ uma tegemise tarrõ kolli. Katriaig om käen.
Om kombõs, et katripuulpäävä õdagu… -
Kas mugavus om inemiseõigus?
ID-kaardi jama pand mõtlõma tuu pääle, kuis mi egäsugumaidsi mugavuisiga väega är harinu olõmi. Muiduki om mul hää taad juttu… -
Olõmi naanu inämb umma hindama
Valimisõ näütsi seokõrd, et ummi tutvidõ valitsõjidõga oldas rahul. Saiva jo inämbüisi valitus nuu, kiä täämbädse pääväni volikogo vai… -
Meistre omma iks meistre
Minevä nädäli lõpun olnul oppajidõ pääväl jäi kõrvu, kuis kõnõldi, et vanast nimmati koolioppajat kuulmeistres. Tuu tähendäs, et meisres piät inemine… -
Laat ja raha
Sügüsiidsi laatõ aig om käen. Mitmõl puul peetäs mihklilaatu, tulõva kuu lõpun om Lindora laat. Laatõ peetäs tuuperäst, et vanast joba om näid… -
Kampaania kõrran elo
Latsi- ja nuurikultuuri aasta kooliaasta alostusõn joova koolilatsõ koolipiimä. Nä märgotasõ, kuimuudu tetä vanavanõmbidõ päävä kontsõrti. Vast om midägi hääd miilde… -
Suurõ vana uibu all
Üts esieräline märgotaminõ oll’ minevä neläpäävä Mulgimaal suurõ vana uibu all. Filmimehe Soosaarõ Margi iistvidämisel oll’ 250 aasta vannudsõ Õuna-Oti mõtsuibu… -
Torm
Õdak, ku pikne mürist’, sõidi läbi Võromaa
välgu leivä, a torm
es olõ viil periselt jõudnu
näütämä umma väke
taplõma puiõ, telke, batuutõ
ja kõgõ inämb elektritraatõga.
Muidogi tä tull’. Tapõl’… -
«Halloo, ma olõ tiatrin!»
Kõvva telefonihelinät ja säänest juttu kuuli ma perämädsel katõl kõrral, ku tiatrin ja kontsõrdil käve.
Ja es kuulõ õnnõ ma,… -
Õnnõlikkõ inemiisi kogokund
Ku kullõt, kaet ja tunnõt täämbädse ilma ello, jääs silmä, et kõgõ inämb kitvä umma ello nuu, kink ümbre… -
Noorõ omma väega tubli
Minevä nädäli lõpun Tal’nan peet nuuri laulu- ja tandsupido jääs aolukku tuuga, et noorõ teivä vihmadsõ ilma peräst ärjäetü tandsupido etendüse…