Märgotus
-
Kuus, kon nõgla omma viil halla, a kuur joba maan. Pilt om tettü 2018. aastaga suvõl. Tuu suvi oll’ üräski jaos perädü hää ja sõs oll mõtõt mõtsast vällä vidädä üräskidega tuurit puid. Kuuba Raineri teedä tuul aastal väega pallo mõtsaumanigu ragosivä ja vidäsivä kah, a RMK tekse 2018. aastagal sanitarragomist õnnõ 3906 ha (harva, ku RMK om nii veidü sanitari tennü). Kuuba Raineri pilTsirgurahu aigu mõtsa ei raota!
Keväjädsel aol üräskidega võitlus ei olõ hää mõtõ:
kahju saava üräski luudusligu vainlasõ
Keväjädsel aol, ku tsirgu pessä tegevä, piässi RMK… -
Kiri Kapstamäelt. Pido kadso aol
Mu meelest elämi egän mõttõn väega huvitaval aol. Egäl aol omma olnu uma kadso ja katsko es koolõ kah peris kõik, olkõ pääle, et väega hull tõbi oll’. Tunnista, et olõ tõtõstõ väsünü seost koroona-teemast, a siski ei saa mi viil timäst üle ega… -
Miis, kiä tiidse sõnnu
«Ümber ahju paremale»
Võrumaagia
Geidi Raud
224 lk, Tänapäev 2020
Ravva Geidi raamat kõnõlõs ilokirändüse võtmõn siin kandin sündünüist asjust, naisi- ja tiidjämehest Vaimu Heinost, kiä om uma külä viimäne võro keele mõistja.
Taa Võromaa külä, kon kõik nakas juhtuma, om Saarõmaast 441 km kavvõl. Heino elon käävä joobõrdaminõ ja võluvägi… -
Raiskamine ja sõaseisukõrd
Nõlvaku Kaie om söögiraiskamise teema küländ põhjalikult kirjä pandnu, a tuud and viil laembas aia. Jah, ega mii rahval ei… -
Kohe lätt majandus?
Ku ma piäs uma imä ja majandusõ vahel valima,
sõs ma valis haiklõmalda uma imä
Naasõl om mu tarõst kodokontor tettü, suurõst… -
Urbõkuu alostusõh tulõ miilde…
Om meeleh väega häste päiv 5. märts 1953. Käve sis Haan’kasõ koolih tõsõh klassih.
Mi «kallis esäkene» Stalin oll’ koolnu. Kõiki klassõ latsõ aeti saali kokko ja meile anti suurõst murrõst teedä.
Vinne keele oppaja iksõ terve kooli iih. Ma ja viil üts latskõnõ… -
Kiä sis õigõdõ kraami raiskas?
Üts murõtamine peat õks kõik aig käsil olõma. Enne, ku meile taa haigusõmurõ tull’, kõnõldi ütest tüküst kliima lämmämbäs… -
Kassiaru Jaska – Eesti majandusõ elu ja valu
Viimätse ao päämine teema om ollu üts tsillukõnõ viirus, midä maailma kõgõ suurõmba riigi üten jaon… -
Kuis kõnõlda viirusõst latsiga
Latsõ hirm om vanõmba hirmuga köüdet:
ku vanõmb om närviline, murõhtas lats kah
Koroonaviirusõ ilma piteh lakja minek tekütäs kõigil inemiisil… -
Kiri Kapstamäelt. Mõrdsugatüü
Üts hummok heräne üte kõgõ jällembä helü pääle, midä tiiä – mootorsae undaminõ. Tsuska näpo nii sügäväle kõrvu sisse,… -
Hiiriga vai ilma?
Lumõlda talvõ üts tagajärg om, et hiire kattõva joba jaanuarikuun ärä. Mitte et är pagõsiva, nimä lihtsalt süüdi ärä! Alõvikun, kon ma… -
Illus ja tarvilik uma kiil
Pea om jälleki imäkeelepäiv. Kirutami võitsi etteütelüst ja arutami ja arutami, kuis õks kõgõ õigõmb os ollu ja kiä kõgõ… -
Kiäki sääl puhman jo krabist’…
Üttegi tõpõ olõ-i praavitõdu murõhtamisõ
vai kontrolmalda küläjuttõ edesikõnõlõmisõga
Seo ilma aig ollõv tõõjärgne. Tuu tähendäs, et kõgõ vähämb… -
Värsiria saa aasta takast
Seo kuu om mu vanaesä Raudsepä Kusta (Gustav Raudsepp) 85. surma-aastapäiv. Tä oll’ hää kirätundja, elli Hänike külän, a sündünü oll’ Sangastõ Mäekülän. Kusta naanõ oll’ peri Mulgimaalt Paistu kihlkunnast. Nii oll’gi mu vanavanõmbil kodokiil võro-tarto-mulgi segu.
Vanaesäst om perrä jäänü väiko vihk, kon kirän… -
Uudissõna. Süvväi
Säändse nimega või kutsu aastaaigu, miä ei olõ õigõlõ süküs õga kevväi ja ei jää ka kallendri perrä kummagi ao sisse. Täpipäält säänest aigu, nigu timahavanõ talv om olnu.
Seod sõnna and käändä sammamuudu nigu sõnna «kevväi». Näütüses saanu alosta romaani lausõga: seo lugu, minkast ma kõnõlõma… -
Kutskõ väelooma tagasi!
nemise saava ilmaelust esi muudu aru, vastavalt umilõ läbielämiisile. Ma panõ siinkotsil üte uma läbielämise kirjä, sis saava tõsõ võrrõlda… -
Mõtsast ja olõmisõst
Kas olõmi nõun olõma tuu nimel tsipa vaesõmba,
et mi ümbre om suurõmb elurikkus?
Olõ iks kõgõ imetlenü tarku vannu inemiisi – miihi… -
Kiri Kapstamäelt. Rõõmulaulminõ
Võromaal ellen om minno joba päält katõ aastaga egä pühäpäävä õdagu rõõmustanu koorilaul. Laula Võro segäkoorin Hilaro, mink… -
Elustiilist
Käve mõni aig tagasi juhiloa arstitõendit uuõndaman. Sääl tull’ täütä ankeet. Muidu kõigildõ asjalik, aga edimäne küsimus oll’ ülearu asjalik: elustiil.
Kõrra käve… -
Kiä vai mea meid päst?
Vahel tunnus, et mi rahvas nigu omgi luud murõtama ja pelgämä. Ja tuud hätä külh ei olõ, et põhjust ei lövvä.… -
Kuslapuu Kaja: kõgõ õigõmb om tervessaamisõ jaos aigu võtta
Võro liina apteegin tüütäs Kuslapuu Kaja, kiä om uma tüü kõrvalt ka… -
Ütesendiline
Tulli poodist ja näe: ütesendiline maan. Oll’ tõnõ sääl ollu ilmselt pikembät aigu, kaunis kulunu ja kriimuline, nigu saapide alt läbi käünü. Tahi… -
Oppaja
27. vahtsõaastakuul sai 85 aastakka Võro tunnõdu oppaja Pajupuu Vaike (1935–2019) sündümisest.
Arvada, et kõndi ma sis viil es mõista, a olli jo kõva kirotaja. Vanaimä tekk’ iks egä nätäl suurõn leeväahon vahtsõ laari leibä ja nuu hüdse kor’ati tõõsõl pääväl kokko ja viidi aiamaalõ. Ütskõrd, inne ku nä sinnä… -
Fastrõ Mariko:doktoritüü kirutamist saa võrrõlda latsõsaamisõga
Nimeuurja Fastrõ Mariko and lehele intervjuu, kon kõnõlõs umast doktoritüüst ja…
