Märgotus
-
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
1. kiri. Kontrastõ rada
Nöörimaa om esieräline paik, olõ-i tä peris liin ei peris külä. Puultõistku aastakka olõ tan elänü, sama… -
Vanust sõprust ja rüüvliist
Ildaaigu ollõv üts Eestimaa miis rängält solvanu Eesti juute ülembvaimulikku. Paugupäält nõssi meedian kangõ tänitämine, kõik kõnõliva millegiperäst määndsestki hirmust. Kiä tuud hirmu tundma pidi, tuu jäigi segätses. Rabi vaivalt küll, Iisrael hoolitsõs ummi inemiisi iist tävve ravvaga. Konkreetselt. Kas mõni arvas, et tuu… -
Arvustus: Sommeri Lauri luulõraamat om esimuudu kitülaul luudusõlõ ja armastusõlõ
Lauri Sommer
Kodu kaduvas
Luulõtusõ aastist 2008–2018
Kujondaja: Mari Ainso
Välläandja: Tiivaalune
Räestu… -
Kultuuri umaperä omma meeleperi
Võro keele alalõhoitmisõ hääs tettävät
tüüd hindasõ väega mitmõsugudsõ inemise
Eelä tull’ mu postkasti vahtsõnõ – mu jaos tõõnõ – Uma… -
Arvustus: katõ Eesti filmi kahjupuul
Miikandin om ildaaigu üles võet kats Eesti filmi, üts Kivirähu «Rehepapi» ja tõnõ Tammsaarõ «Tõe ja õigusõ» perrä.… -
Kost nall’a saat, ku esi ei tii
Iispäävä nakaski vahtsõnõ kuu. Nuide jaos, kiä nall’a tetä mõistva ja taast arru ka saava, om tuu päiv peris oodõt, a kõiki iist ei tiiä muiduki kõnõlda. Niipall’u om kimmäs, et säänest sorti rahvaga, kelle anekdoodi är sellätämä peat, ei massa edimetsel aprillil janti.… -
Kirjapandminõ avitas umma hoita
Ildaaigu peeti pito, miä tähüst’ Eesti vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekirän 100 sissekandõ verstäpostist müüdäsaamist. Aastagal 2010 valla tett nimistü om… -
Ei saa aru
2019. aastaga märtsi algusõn tull’ mullõ miilde üts vana lugu. Meid, pääzootehnikiid, kammandõdi aig-aolt Võrulõ kokku ja loeti sõna pääle, kui halvastõ kõik om ja kui pall’u om vaia asja paranda. Üts vanõmb kolleeg ütel’ tuu pääle: ma saa arru, et ma olõ ull, aga tuu mullõ pähä… -
Mäeotsa Ain: oll’ võimsa, ku väikun Võro liinan paa päält kaas är linnas’
Võrolt peri tunnõt lavastaja Mäeotsa Ain tege parhilla uman… -
Ristimõts jääs märgutama
Imäkeelepääväline ettekujotus ütest
paarisaa aasta tagutsõst matussõrongist
Kerigukell kumisõs üle keväjädse mõtsa. Matussõrong pidä kinni vana jürre pedäjä man. Austõt külämiis võtt… -
Ropu raudtiinall’a (rahva rahaga)
Nall’a sai raudtiiga joba Vinne aigu, a sis olli nuu nall’a tsipa tõistmuudu. Olli susla-raudtii-nall’a, olli putkavahinall’a ja «seldsimiis maiori» nall’a. Üts hää asi oll’ raudtii pääl kah, sai juvva hääd tsäid. Vinne mammidõl oll’ tuu kiitmine õkvalt viimädse pääl käpän. Mullõ mõosi… -
Niimuudu saa kah: kuis käve valimisõ Vinne aigu
Kirota, kuis käve valimisõ Vinne aigu. Ma tuu ao inemine.
Meremäe külänõvvokogoh olli valimisõ. Aasta oll’ 70–80… -
Luudusõst ja timä hoitmisõst
Inämbüs sotsialismiaost peri suuri tsolgituisi
kotussit om Vanal Võromaal kõrda tett
Luudus ja timä kaitsminõ om kimmähe pall’o muutunu tuu 30… -
Suurõ lustiga allamäke
Meil om koolin, kaemalda riigikõrralõ, kõik aig opatu, et inemine om arõnõnu ahvist vai vähämbält ütitsest esivanõmbast ahviga. Ainukõnõ hädä, et tuu esivanõmba lõualuud ja seerekonte ei olõ (viil) üles lövvetü. Järeldüs: tulõ parembalõ otsi. Ja otsitas kah. A otsmise man trehväs näppu säändsiid konte, mis… -
Mis värvi um armastus?
Kuuli raadiost toda vanna laulu «Mis värvi on armastus?», kon um värsirida: su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma. . . . Minno jäi nuu ria vaivama. Naksi mõtlõma, mis värvi sis armastus piässi olõma, et kiäki toda ei tiiä.
Aknidõ kotsilõ saat viil midä mõtõlda. Et näütüses vinläidsi… -
Hää tego
Arvada või, et egä inemine om uman hengen hää ja unistas tuust, et maailm olõs sõbraligumb, naaratavamb, heldemb ja helgemb. Üteldäs, et ku tahat maailma muuta, nakka esihindäst pääle.
Kuis sis tetä seod ilma parõmbas paigas? Olõ märgotanu, et avitanu tuust, ku egä inemine tennü päävän vai esiki nädälin… -
Sõbrapäiv täämbä ja egä päiv
Sõbrapäiv võinu olla egä päiv.
Märgutami, kuis olla toes tutvilõ, kiä ütsindä jäänü.
Päiv käü jo peris korgõst ja ku… -
Kõik bambusõ pääle!
Pandakaru ollõv välläkuulmise piiri pääl. Inemise näid hoitva ja süütvä, aga mõtsikun luudusõn jääs näile süüki veitüs. Muidu küländki üterahvastõt Hiinan om näile määnegi maalapikõnõ eräldet, aga tuud om suurõlõ eläjäle veidü. Imelik külh, et suurõn Aasian, kon tühjä maad küländ, kõlbas hiidpandalõ õnnõ määnegi lapikõnõ.… -
Valsi Aile: hää seltskund ja armsa latsõ härgütäse priitahtlikku tüüd
Kodotütre tähisti 19. vahtsõaastakuu pääväl Räpinäl pidolidsõlt umma aastapäivä. Kaitsõliidu… -
Üts tsill’okõnõ puukõnõ
Inemise kalõstusõ iks inämb, ku nä luudusõst
ja maaköüdüssest kavvõmbal omma
Kasvi üles Kohtla-Järve tüüstüs-maastigõ vaihõl, kon päiv kõgõ tuhamäki taadõ… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Kas tinavaasta parembadõ?
Minevä kuu kõlist’ mullõ üts tragi naistõrahvas, eluaignõ koolioppaja, aastõid üle katsõkümne. Taal oll’ ildaaigu ummi konagiitsi tüükaaslaisiga joulupidu ollu. «Peris häste läts’. A kolm kõrda pedi ma tuu istmise aigu juttu muijalõ käändmä, ku rahvas poliitikast kõnõlama naksi ja vihatsõs minema tükke. Veidü ärä… -
Usk ja terve mõistus
Nüüd, kon jõuluaig läbi, om paras aig kõnõlda kristlusõst ja jõulõst kõrvaltkaeja mättä otsast. Ma loe hinnäst mittekristlasõs. Kuigi usu, et Jeesus Kristus oll’ üts väkev pühämiis, arva siski, et säändsiid mehi oll’ õigõ mitmõn usun õigõ pall’u ja om arvada nüüdki. Ainult et nüüdsel aol… -
Kultuurkapitali preemiä saaja
Midä kõnõli kõgõ korgõmbidõ preemjide saaja päält avvohinna kättesaamist?
Elotüüpreemiä saanu
Kudu Ilmar:
«Suur üllätüs oll’. Jäi mõtlõma, kas ma sis olõ midägi niipall’o hääd tennü vai. . . .
Aastit om kül lännü, naksi pääle joba kooliaol, tehnikumin tegi näütemängu. Sis lätsi kultuurimajja, sis panti kultuuriosakunda tüüle ja sis…