Märgotus
-
Mii egäpäävädse taimõ
Om imestämisväärt, kui veidü eestläne tund uma koduümbrusõ luudust – taimi ja luumõ. Luumõ om veidü, noid iks kuigi tuntas, aga taimi tundmisega, mullõ paistus, lätt asi järjest hullõmbas.
Ildaaigu panti telesaatõn ütele targalõ ette kolmõ taime leht – pojeng, angõrvass ja püdseleht – ja… -
Ravitsõminõ
Ku mi latsõ ollimi (tuu oll’ minevä saandi keskpaiku) ja haigõs jäimi, sis imä tohtõrd’ meid maarohtõga, midä timä imä tälle oll’ opanu.
Ku ollimi külmä saanu, sis panti tsukrutükü pääle paar tsilka eederit vai hõl’ovat ja mi pidimi tuu tsukrutükü är nutsutama. Sis viil panti sinebipulbrit ihokuuma vette… -
Kodokiil olõ-i nall’atego
Inemiisile om vaia julgust anda.
Kõnõlõmist saa oppi õnnõ sis, ku essümist ei pelgä
Ma olõ esinakanu võrokõnõ. Võro kiil oll’ suuri… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Iiba korgõ klotsitorn lätt ümbre
Egaüts om vast latsõn puuklotsõ torni säädinü. Senis panni naid manu, ku torn nii korgõ sai, et ümbre kaldu.
Nii tükis meil egäsugutsõidõ mooduasjuga kah olõma, et senis tahat naid jär’est enämb ja enämb, ku asi summa lätt. Ja ku sis kelgi koskil… -
Jacobsoni Külli: olõ-i ausa luudust halvastõ är tarvita
Matõmaatigaoppaja ja käsitüüettevõtja Jacobsoni Külli eläs Räpinä vallan Männisalu külän. Perämäne kats nädälit om… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Inu
Toimõndaja kirotas: panõ määnegi märgotus kirja. Mis asi om märgotus? Sääl piät olõma alostus, sis määnegi mõtõ ja sis tulõ ots. Kirodi toimõndajalõ, et ei… -
Sääne suvi sis tinavaasta…
«Taa kuumaga lähät õks pääst hullus külh. Valasi õdagult ussõ iin lille. Hommugu tulli trepi pääle ja kaije, et näet, üüse om vihma tullu, lillilehe omma likõ,» kõnõl’ üts muidu vääga teräne ja tragi provva hainakuul, ku mitu nädälit taivast tsilkagi es olõ tullu… -
Karu Taavi ja Margi Martin: proovimi kõrralda hüvvile ettevõtmiisilõ vunki mano
Võromaa arõnduskeskusõ man om käümä lännü ettevõtminõ nimega «Vunki… -
Võromaa ja Ungari täämbäne päiv
Ungari ja Võromaa vaihõl võinu olla inämb kokkoputmist ja läbikäümist
Om väega põnnõv märgota, miä om Võromaal ja Ungarimaal… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Sada aastat haisulda riiki
Raadion kõnõldi, et Eesti maarahvas oll’ vanal aol iks väega ropp ja roojanõ. Ihho kergendedi laudah eläjide man. Külmäga võeti talvõl hindä mano rehetarrõ nii lehmä, lamba ku eski kana. Arvada või, et sääl haisupuudust es olõ. Pikäpääle läts’ elo parõmbas ja eläjä kattõ tarõst… -
Vasikiide, varsu, põrssiide ja tallõkõisi kaitsõs
Aastiid tagasi tahtsõ ma Tartun ütte vasikanahka parki. Vasik oll’ pia neli kuud vana, aga väega häste kasunu, nii et nahk oll’ küländ suur. Mul es lähä kõrda vastavõtjalõ selges tetä, et tegemist ei olõ lehmänahaga. Nii tä kirjä pand’ki… -
Jakkusi meil mõistust taad kõkkõ hoita
Ma käve pagulaisi kaeman. Ei, mitte peris pagulaisi, a etendüst «Pagulased».
Edimält sattõ kül paarkümmend tsilka vihma, a tuu pääle kaemalda olliva kõik ria rahvast täüs. Mi kandist olli eski Helju ja Elvi uma perrega. Ku külä vaihõl kokko ei saa, sis tulõ… -
Päivik, püksirihm ja paldõrjaan
Kohe kaos latsi koolirõõm ja midä võinu ja saanu koolin parõmbalõ tetä?
«Naaku pääle 12 aastakka or’aaigu!» ütel’ mu ülikoolin… -
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret… -
Perrämõtlõja
Ku ma olli lats, uma mälehtämise perrä kümneaastanõ, juhtu sääne asi. Ma lätsi lehmä pikse aigu nurmõ päält kodo tuuma ja mul oll’ lehmäkett peon. Äkki käve sääne kärgähtüs, et ma sattõ pikäle ja kõik tsärisi mu pää ümbre. Saisi sis pistü ja näie, et lehm jo… -
Väimelä tsirgukõsõ
Kana mullõ miildüse, mul om 65 aastat kanapidäjä staaži. EPA koolin opsõ tüündüslikku kanapidämist kah, aga ummi kannu pia iks vabakäügil nika täämbädse pääväni.
Minnu pand imestämä, et väimeläkese murõtasõ ainult haisu peräst. Ega eläjä haisu võit vällä kannata, esiki tuhkri uma. Ainult taimõkaitsõ haisu ma isiklikult… -
Mõtsikusõ põhjusõst
Mi elo om küll säädüisiga kõvva paika pant,
a iks võit hinnäst uutmalda soesäädüisi keskest löüdä.
Ildaaigu tundsõ edimäst kõrda elon mõtsa äressümise… -
Suvõülikooli kultuuriprogramm: suurõ pilve uutva Godot’d
Ku naada timahavast suvõülikooli kultuuriprogrammi kaema, tulõ kõgõpäält hindäle selges tetä, mis asi kultuur ülepää om. Kultuuris või laembalt pitä kõkkõ, miä om inemise, mitte luudusõ luudu. Väega kitsalt võttõn om kultuur esteetiline ja vormipuhas hindä vällänäütämine. Tuu… -
30. Kaika suvõülikuul Kaikal 10.–12.08.2018
KAVA
Riidi, põimukuu 10. päiv
11.30 Buss sõit vällä Võro instituudi mant
(Tarto uulits 48, Võro liin)
12.00 Tulõjidõ kirjapandminõ
13.00 Süümine
14.00 Suvõülikooli alostus
LOENGU
15.00 Evar Saar ja Mariko Faster. Vana-Antsla mõisan pantuist perekunnanimmist
15.30 Pikne Kama. Muistidse paiga ja kotusõperimüs Karula kihlkunnan
16.00 Liilia Tali ja Helene Albert.… -
Suveülikuul tule seokõrd jälleki Kaikal
Kaika suveülikoolen om vällä mõtõld võrokeisi instituut, uma aoleht
ja laulupido, tett om hulga tiatrit ja seoilmaaigset muusikat
Edimäne…
