Perämine külg
-
Suur pauk
Edimädse Eesti Vabariigi aigu ehitivä mu esä ja vanaesä hindäle vahtsõ elomaja. Vanna elomajja panti suvõs kana.
Kanul oll’ hüä aknõst vällä kanaaida linnada… -
Tossu Tilda pajatusõ
Agitaator viiga hädän
Nuu ammuskidsõ suvõ olli ilosa. Päiv paistu ja vihma sattõ harva. Tammula järve viir oll’ rahvast täüs – päävävõtja, ujoja ni tsuklõja. Kõigil tull’ silma pääl hoita. Toonaskinõ vetelpästepäälik kuts’ ammõtihe uma noorõ sugulasõ.
Poiss saisõ vetelpästeputka rõdu pääl ja karist’ läbi mögafoni, et kiäki… -
Lats võlaraamatun
Ku ma olli kuvvõaastanõ, saatsõ imä minnu elun edimäst kõrda ütsindä puuti. Tä andsõ mullõ üten kümme kruuni ja ütel’, mitu ijätüst tuu iist saa.
A nigu ma poodi ussõst sisse astsõ, läts mul hirmuga meelest är, mitu ijäätüst tull’ osta. Mõtli sõs, et ku üten anti… -
Vallavanõmba äpärdüs
Eesti riigi edimädsel aol olli latsõ ristjadsõ. Vadõri ja osa küläliisi olli joba kohal. Keriguopõtajalõ minti perrä.
Vallavanõmb oll’ kah kutsutu. Tuu tormas’ ussõst sisse, näkk’ lavva pääl torti ja kitt’: «Oi mis torõ kuuk!». Es ütle terege. A sis hüpäs’ kõrraga hiitünü näoga tagasi ussõ… -
Rahvas rännäs
Päält sõta rännäs’ rahvas ilma pite: kes es tohe minnä kodupaika, kel olli koskil võla vai halva teo.
Kruutusõ moonakülä rahvas tiidse, et ku tull’ setukas suurõ vankriga, oll’ potiseto. Ku tull’ laia kaarõga mitu hobõst, olli mustlasõ platsin. Nä tahtsõva õnnõ kuuluta, a tiieti, et paari… -
Kallis kos’ankäük
1980. aastidõ edimädsel poolõl käve tiiehitüs Käätsost Mõnistõ poolõ. Ma kammandi kah tuu man. Vahtsõ tii tsiht läts’ vanast tiist kavvõmbõlt… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kooli kangõlasõ
Kävemi tuukõrd kuvvõndan klassin. Ütskõrd vahetunni aigu saistas’ Koll’a aknõlavva pääle ja karas’ tõõsõ kõrra päält alla. Purist’ lumõn tsipa aigu ja tull’, hindäl nägo naarunõ, klassi tagasi.
Jutt Koll’a vägiteost läts’ koolimajja piten lakja. Esieränis helevällä olli tütrigu. Peräkõrd jõudsõ vikurvändä tego dire kõrvu.… -
Vargamehidse
Naabriperrel oll’ paar tarro mehitsidega. Peremiis esi õiõnd’ näidega, pernaanõ peläs’ mehitsit ja es lää manogi.
Peremiis kuuli är ja nii jäivä mehidse ummapääd. Edimädse aasta sügüseni es olõ midägi hätä, a vahtsõl keväjäl es linda tarost inämb kedägi vällä.
Ku ma suvõl ütskõrd naabri poolõ lätsi, nakas’ naabripernaanõ… -
Vipõrusõ komisjonipoodin
Parhilla om egän hindäst luku pidävän liinan egä nuka pääl sekker vai vintage vai tõõsõ tsõõri puut. A Vinne aigu… -
Tossu Tilda pajatusõ
Edimäne koolipäiv
Ku mõtlõma naada, om edimäne koolipäiv lühkü päiv, kon suurt midägi ei juhtu. A kuuliminek om egälütel kül meelen. Nii ka mul, kes ma Suu kuuli lätsi. Tuu aig jääs väega kavvõlõ. Sääl majan olli ka latsiaian käünü.
Sibasimi sõsarakõsõga kooli poolõ, tõõnõtõõsõl kõvva käest kinni… -
Tuulõlohe
Eelmidsel suvõl mängse ma uma väiku sõsara Gemmaga välän. Oll’ sääne suurõ tuulõga ilm ja ma tahtsõ tuulõlohet lindama panda. Esä oll’ tuu mullõ sünnüpäävas kinknü.
Ma es olõ tuulõlohet kunagi linnutanu ja tuuperäst kutsõ vanaimä ja vanaesä oppama.
Kül tuu lohe tekk’ õhun egäsugutsit nal’akit siksakkõ. Kõgõ rohkõmp… -
Tegijil juhtu joba vanastõgi
Esä kõnõl’ ummamuudu luu, mis juhtu nõuka-aigu. Üts süküs käve kolhoosin jälki kipõ viläkoristus. Kombaini vurasiva põllu pääl ja hulk… -
Tossu Tilda pajatusõ
Värski pilk spordi pääle
Seo suvi oll’ inne olümpiät Eesti kõgõ suurõmb rahvaspordiüritüs telekast jalgpalli Euruupa meistrivõistluisi kaeminõ. Miihi seltskunnan oll’ jututeema nummõr üts iks jalgpall.
Üts Võromaa miis, kedä jalgpall sukugi es huvida, tundsõ hinnäst sandistõ – olõsi nigu ainukõnõ ull’ seltskunnan. Tä otsust’, et nui neläs,… -
Vankriratta tõiva hädä kaala
Nii kuuma suvvõ es olõ inne perämäst ilmasõta tükk aigu nättü. A vili kasvi illus. Rükä oll’ jo tükk… -
Tossu Tilda pajatusõ
Vanaimä ja hiire
Vanaimä tarõst kostõ paprõkrõbinat. Pojatütär trehväs’ tuud ussõ takan kuulma ja juusk’ vällä vanaesä mano, kes muro pääl vikatit pinse.
«Vanaesä, vanaesä, vanaimä tarõn omma hiire. Krõbistasõ mis jälle,» kaivas’ lats.
«Peläku-i midägi, latsõkõnõ,» trüüste vanaesä. «Vanaimä vaht Ameeriga siipi ja sääl man jõhkatas kompvekke süvvä.… -
Kuis vorst kätte saia
Nakas’ tulõma mu vanaimä sünnüpäiv. Nigu õks, olli suurõ valmistamisõ ussõ iin. Poodist oll’ vaia tuvva saladikraami, puuvilju, midägi soolast ja makõt kah.
Nii läts’ki vanaimä liina puuti. Ütest poodist võtsõ üte as’a, tõsõst tõsõ.
Lõpus jäi viil üts puut, kost tull’ osta lihakraami ja saladi… -
Kõva seeneline essüs mõtsa är
Ütel aastal oll’ sääne lugu, et mi külä rahvas läts’ peris bussiga mõtsa siinde. Mõtsan oll’ siini pall’o ja korjajit kah. Egäüts nakas’ hindäle parõmbat kotust otsma.
Nii juhtugi, et imä läts’ pall’o kavvõlõ mõtsa är. Vilist’ ja hõigas’, a kiäki es hõika vasta.
Imä… -
Seenenkäük ja nutitelefon
Taa sääne nall’alinõ lugu juhtu mukka timahavva ümbre jaanipäävä. Üits vana sõbõr, kiä eläs joba aastit Soomõn, lubasi küllä tulla.… -
Kül oll’ üts kipõ Kala
Mu põhikooli kunstioppaja priinimi oll’ Kala. Külänt suuperäne, nii et kiäki es viisi tälle määnest tõist nimme vällä märki.
Kala oll’…