Uudissõ

  • Harglan peetäs kihlkunnapäivä

    Pühäpäävä, 19. põimukuul peetäs Harglan edimäst kõrda kihlkunnapäivä. Tegemise läävä valla kellä 11 aigu. Kavan omma kerigukontsõrt, loengu, laat ja kultuuriprogramm.
    Päävä lõpõtas kell 20 simman Mõnistõ rahvamajan üten ansambliga Vanaviisi. Mano saa küssü tel 5332 7560, rahvamaja@moniste.ee.
    UL
  • Ökofestival uut üten lüümä

    Seo riidi, 17. põimukuul lätt Põlva maakunnan valla Ökofestival. Kavast löüd pall’o tegemiisi ja kaemist nii latsi ku suuri inemiisi jaos.
    Näütüses saa riidi päivä suurõtiimuusõumin puust mängomassinit meisterdä ja Rosmal bioenergeetilist joudu ammuta, a õdagu joba Piusal nahkhiiri kaia. Puulpäävä om valla mitu taloaida,…
  • Talost taldrigu pääle

    21. põimukuul lätt Kuusalust liikma suur talosüügi karavan. 22. põimukuul kellä 16–18 tege karavan piätüse Võrol Keskliina pargin. Väikul laadal pakutas talokraamist süüki ja aoviidüst sinnä kõrvalõ. Karavani vidä Rutiku Emil. Põimukuu jõukust pühitsetäs egäl puul pääle laata õdagusöögiga «Talust taldrikuni», Võrol saias kokko Hämsä kõrtsin.…
  • Kuis saia 200aastast puud?

    Kuis saia 200aastast puud?

    Sis saat, ku jätät 100aastadsõ puu maaha võtmalda. Nii om tulõvaidsil põlvil luutust mõtsast midägi piinü tisleritüü jaos võtta. Olõ…
  • Kari häid latsi Karilatsin võro keele laagrin

    Kari häid latsi Karilatsin võro keele laagrin

    Timahava sai Põlva talorahvamuusõumi suvõlaagrin Karilatsin võro kiilt nuhuta kolm latsirühmä, tuu tähendäs 60 last. Vahtsõl…
  • Kolm võroväelist päivä

    Kolm võroväelist päivä

    Kaika suvõülikuul Kaikal, seo ettevõtmisõ lättide pääl, 10.–12. põimukuuni lätt aolukku ku võrokõisi kododsõ vaimoga kokkosaaminõ, kohe jakku hään tasakaalun…
  • Peetäs Pühäjõõ käsitüülaatu

    Varõsõ külan peetäs 11. põimukuul Pühäjõõ käsitüülaatu.
    Lisas meistride käsitüükaubalõ om laaduprogrammin kavan Vana-Võromaa käsitüü opitarõ, Võro instituudi keelenukk, kuurikohvik ja tegemise latsilõ. Päiv nakkas pääle kell 10. Teedüst löüd Facebookist vai telefonilt 5396 8119.
    UL
  • Tulõ suidsusanna nätäl

    9.–12. põimukuul om Haanimaal suidsusanna nätäl.
    Nellä päävä joosul omma opitarõ, ümbresõitmisõ ja iloõdak, kon seokõrd om kavan kontsõrt «Aitäh, Valter Ojakäär!». Inämb teedüst saa, ku kirotat aadrõssi eda.veeroja@gmail.com pääle, kõlistat 503 2341 vai kaet Haanimaa suidsusanna nädäli Facebooki lehte.
    UL
  • Vahtsõnõ näütüs Vana-Võromaa kultuurikuan

    Vahtsõnõ näütüs Vana-Võromaa kultuurikuan

    1. põimukuul tetti Vana-Võromaa kultuurikuan valla noorõ kunstnigu Hälvini Yyhely näütüs «Ma kuklas tunnen».
    Näütüsel saa…
  • Pikk kuuvar’otus

    Pikk kuuvar’otus

    Minevä riidi, 27. hainakuul oll’ nätä seo aastasaa kõgõ pikembät kuuvar’otust. Var’otust oll’ kokko päält nelä tunni, tuu ao seen paistu kuu…
  • Võrokõisi vunk timahavadsõ Villändi folgi pääl

    Võrokõisi vunk timahavadsõ Villändi folgi pääl

    Eesti saandast sünnüpääväst saa-i timahava kiäki müüdä kaia, nii sõs oll’ müüdälännül nädälivaihtusõl peet Villändi…
  • Suvõtiatri põimukuun

    Suvõtiatri põimukuun

    Üten põimukuu alostusõga naas’ siinkandin pääle ka kipõ tiatrielo. Seo riidi, 3. põimukuul esietendüs kats suvõtükkü – suurõtiimuusõumin tulõ lava pääle…
  • Vana-Võromaa turismivoldik

    Vana-Võromaa turismivoldik

    Kokko om säet voldik, miä tutvustas Vana-Võromaa sannakombit, paigapäälist süüki, pillitraditsiooni ja muud umanäolist. Säält löüd ka Võromaa kaardi, kohe…
  • Võrol tulõ latsifestival

    28.–29. hainakuul peetäs Võro liinan latsifestivali. Katõ päävä seen om üle liina pall’o huvvipakvat – mitmõsugumadsõ atraktsiooni, etendüse, seiklusõ, silmämuutmisõ, tsirkus, multiga ja pall’o muud. Tegemiisi jakkus egän vannusõn latsilõ ja latsõmeelitsile.
    Inämb teedüst saa: vorulastefestival.ee
    UL
  • Valmis om saanu vahtsõnõ võrokeeline latsiraamat

    «Teedu ja Peedu, süümä!» om nal’alinõ raamat kõgõst tuust, miä süüki ja süümist pututas. Kirivide pilte ja lustiliidsi johtumiisiga saa selges, miä süvvä sünnüs, miä ei, kuimuudu om viisakas lavva takan hinnäst üllen pitä ja pall’o muud. Teedu ja Peedu…
  • Hurda avvohinna saiva timahavva Allasõ Tiia ja Saukasõ Rein

    21. hainakuu pääväl antas Põlva rahvaharidusõ seldsin üle Jakob Hurda rahvuskultuuri avvohinna. Timahavvadsõ avvohinnasaaja omma folklorist ja Hurda-uurja Saukasõ Rein ja võrokeelidse koolioppusõ kõrraldaja Allasõ Tiia, kelle tegemise aokirändüsen, kultuurikõrraldusõn ja projekte vidämisen omma avitanu võro kultuuri tähtsäs…
  • Varustini Andrese «Sandisuu ei võlsi» Rõugõn ja Sulbin

    Varustini Andrese «Sandisuu ei võlsi» Rõugõn ja Sulbin

    6. hainakuul tetti Rõugõ kunstikuurin ja 7. hainakuul Sulbi kohvikun valla Varustini Andrese, tõõsõ…
  • Suvõga tsuklõ saan Lõuna-Eesti järven

    Suvõga tsuklõ saan Lõuna-Eesti järven

    Võti hindäle plaani ujju timahava saan Lõuna-Eesti järven. Tsukõlnu olõ joba 63 järven.
    Ütskõrd keset külmä talvõ, sõs,…
  • Mõnistõ muusõumin saa savvusannan kävvü

    Mõnistõ muusõumin saa savvusannan kävvü

    Minevä puulpäävä oll’ Mõnistõ talorahvamuusõumin Kuudsil kütet sann. A seokõrd es olõ tego hariligu puulpääväga. Rahvas oll’…
  • Rõugõn omma laagrin noorõ rahvamuusigu

    Rõugõn tulõ 15.–20. hainakuuni rahvusvaihõlinõ nuuri muusigalaagri Reval Etno. Laagrin olõja saava pilli oppi, a päält tuu andas ka mitmõl puul kontsõrtõ.
    «Muusigalaagrin tegelemi muusigarõõmu luumisõ ja hoitmisõga. Teemi umaloomingut, a mängimi ka eesti ja muiõ maiõ rahvamuusikat,» kõnõlõs suvõlaagri vidäjä, tunnõt muusik…
  • Tiijuht Lattiku Jaan sai Lüllemäele mälehtüspingi

    Tiijuht Lattiku Jaan sai Lüllemäele mälehtüspingi

    Võidupühäl tetti Karula kihlkunnan Lüllemäel vana Karula kerigu man pidolidsõlt valla kirämehe, poliitigu ja keriguoppaja…
  • Alakonnu kivilaudan oodõtas põimukuun Godot’d

    Alakonnu kivilaudan oodõtas põimukuun Godot’d

    Timahavvatsõn Kaika suvõülikoolin Kaikal tulõ edimäst kõrda ettekandmisõlõ ilmakuulsa Becketti Samueli näütemäng «Godot’d uutõn». Näütemäng kandas…
  • Võro perimüstandsupido – Teppo timm ja polkasamm

    Võro perimüstandsupido – Teppo timm ja polkasamm

    Seo nädälilõpp om Võro liin tandsu ja pillimängu täüs. Peetäs timahavast Võro perimüstandsu festivali, kon…
  • Viaparandus: om piimäkuu

    Minevädsen Uman Lehen oll’ mitmõn paigan viga. Juunikuu rahvaperäne nimi om piimäkuu, mitte hainakuu. Hainakuu om järgmäne kuu, juulikuu.
    Piimäkuu vai jaanikuu om aastaga kuvvõs kuu. Piimäkuu om uma nime saanu tuu perrä, et sõs andva lehmä häste piimä.
    Pallõmi viä peräst andis ja püvvämi edespite terätsembä…
UMA Leht