Naisi helü Villändin
Kuigi olo ja kombõ esi aigõl omma ette kirotanu tuud, kuimuudu naanõ saa umma arvamist üteldä, olõ-i tuu kunagi tegemädä jäänü. Sääne mõtõ jäi miilde minevä nädälivaihtusõ Villändi folgipidolt. Võromaalt oll’ folgil mitu vägevät naist uma helü ja loominguga.
Roose Celia näüdäs’ umma vahtsõt plaati «Regijoon», mink…
Roose Celia näüdäs’ umma vahtsõt plaati «Regijoon», mink…
Arvamiisi Kagu-Eesti eelarvamisfestivalilt
Eesti suurõtiimuusõumin peeti 22. hainakuul eelarvamisfestivali. Arvamiisi jaeti julgõolõkist piiri veeren, maaelo püsümisest ja maakultuurist.
Maakultuuri lava pääl oll’ üles nõstõt kolm küsümüst. Egä küsümüse man arotõdi puultõist tunni. Allpuul omma mõnõ tähtsämbä lausõ ja mõttõ, miä vällä üteldi.
Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?
• Kultuuri…
Maakultuuri lava pääl oll’ üles nõstõt kolm küsümüst. Egä küsümüse man arotõdi puultõist tunni. Allpuul omma mõnõ tähtsämbä lausõ ja mõttõ, miä vällä üteldi.
Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?
• Kultuuri…
Misso kuul 250
Misso kuul tähüst’ 250 aastat valla hariduselo algusõst. Kiräkogo perrä omma edimädse tiidmise Misson kooliharidusõ andmisõ kotsilõ aastast 1766. Sääl opsõ 20 last üten klassiruumin ja oppajas oll’ Abrahami Thomas.
Misso kooli oppaja Kukõ Helve, kiä om ka esi 12 aastat tan koolin käünü, kõnõlõs aoluust nii: «Rahvas kõnõlõs,…
Misso kooli oppaja Kukõ Helve, kiä om ka esi 12 aastat tan koolin käünü, kõnõlõs aoluust nii: «Rahvas kõnõlõs,…
Oravapoissõl plaat valmis
Lõõdsamuusikat mängvä ansambli Oravapoisi pidä viiendät sünnüpäivä ja sai valmis edimädse plaadi.
Oravapoissõn mäng kolm lõõtsa, basskitarr ja jauram. Kuis tuu kokkomängmine algusõ sai, poisi ei mäletägi – tuu tull’ nigu esihindäst. Edimädse, kiä 2010. aastagal lõõdsa kätte võti, olli Vaheri Elvo ja Suurmanni Mart, kiä käve Põlva Lõõdsakoolin, veitü ao peräst nakas’ ka Lumõ Aigar näidega kuun lõõdsakoolin opma.
2011. aastaga jaanipääval oll’ edimäne ütenmängmine Haan’kasõ küläkeskusõ man. Edesi tulli…
Oravapoissõn mäng kolm lõõtsa, basskitarr ja jauram. Kuis tuu kokkomängmine algusõ sai, poisi ei mäletägi – tuu tull’ nigu esihindäst. Edimädse, kiä 2010. aastagal lõõdsa kätte võti, olli Vaheri Elvo ja Suurmanni Mart, kiä käve Põlva Lõõdsakoolin, veitü ao peräst nakas’ ka Lumõ Aigar näidega kuun lõõdsakoolin opma.
2011. aastaga jaanipääval oll’ edimäne ütenmängmine Haan’kasõ küläkeskusõ man. Edesi tulli…
Inemise omma üle kõgõ
Eelarvamisfestivali ütel mõttõtalgol arotõdi, kuis vahtsõ tulõja ja vana olõja maal läbi saava ni ütstõõsõlõ abis saanu olla.
Inne tuud kuuli hääd muudu, kuis tetä vaiht elopõlitsõl maainemisel ja liinast maalõ elämä tulnul. Ku täämbä maainemine inämb eläjit ei piä, sõs liinast maalõ elämä tulnu pidävä lambit ja kitsi ja lehmi ja hobõsit. A Misso vallan om nii ütte ku tõist, uskmada pikä aoluuga Nopri talo ja säidse aastat tagasi Pärnu liinast…
Inne tuud kuuli hääd muudu, kuis tetä vaiht elopõlitsõl maainemisel ja liinast maalõ elämä tulnul. Ku täämbä maainemine inämb eläjit ei piä, sõs liinast maalõ elämä tulnu pidävä lambit ja kitsi ja lehmi ja hobõsit. A Misso vallan om nii ütte ku tõist, uskmada pikä aoluuga Nopri talo ja säidse aastat tagasi Pärnu liinast…
Olnust, olõvast ja tulõvast Tsiistre nukah
Soid ja järvi täüs maa
Umbes 11 000 aastat tagasi tulli edimädse inemise mandrijääst vabas saanu maiõ pääle Õdagumerest hummogu puul. Kõgõpäält tulti lõunõ puult, sis tulli soomõugrilasõ hummogu puult ja indo-euruuplasõ lõunõ puult ja näist sai õigõ pia õdagumeresuumlasõ ja baltlasõ. Paari tuhandõ aasta iist naati seod maad Liivimaas kutsma.
Vinne kroonikast Pihkva sõakäügi kotsilõ Otsela tsuudõ vasta aastil 1178–1180 saa aimu, et tuuaigsõn Adsele maakunnan elli päämidselt…
Umbes 11 000 aastat tagasi tulli edimädse inemise mandrijääst vabas saanu maiõ pääle Õdagumerest hummogu puul. Kõgõpäält tulti lõunõ puult, sis tulli soomõugrilasõ hummogu puult ja indo-euruuplasõ lõunõ puult ja näist sai õigõ pia õdagumeresuumlasõ ja baltlasõ. Paari tuhandõ aasta iist naati seod maad Liivimaas kutsma.
Vinne kroonikast Pihkva sõakäügi kotsilõ Otsela tsuudõ vasta aastil 1178–1180 saa aimu, et tuuaigsõn Adsele maakunnan elli päämidselt…
Lauluimändäs kasunu Celia
Roose Celia om valmis saanu plaadi vannu rahvalaulõga. Noid laul tä esi ja mõnikõrd tegevä hellü ka tõõsõ lauluimändä. Mõtli, et lää autuga sõitma ja panõ plaadi mängmä.
«Regijoon» om hää plaat. Vana rahvalaul miildüs mullõ ja tuu ei olõ määnegi uudis, et säänest asja täämbädsel…
«Regijoon» om hää plaat. Vana rahvalaul miildüs mullõ ja tuu ei olõ määnegi uudis, et säänest asja täämbädsel…
XXVIII Kaika suvõülikooli loengukava
RIIDI, 12.08.
12 buss Võro–Tsiistre. Buss lätt vällä Võro Katariina kerigu iist.
13 söögile ja üümajalõ kirjapandminõ Tsiistre küläkua man.
14.30 suvõülikooli vallategemine.
Mõttõtalossõ «Teemi Võromaa esihindäle (elämises)» tutvustus – Ruuta Ruttas-Küttim.
15.30–18 MIS TAH OLL’? Loengu küläkuan Tsiistri nuka ao- ja kodoluust:…
12 buss Võro–Tsiistre. Buss lätt vällä Võro Katariina kerigu iist.
13 söögile ja üümajalõ kirjapandminõ Tsiistre küläkua man.
14.30 suvõülikooli vallategemine.
Mõttõtalossõ «Teemi Võromaa esihindäle (elämises)» tutvustus – Ruuta Ruttas-Küttim.
15.30–18 MIS TAH OLL’? Loengu küläkuan Tsiistri nuka ao- ja kodoluust:…
Tsiistre om küläliisi vastavõtmisõs valmis
Võrokõisi 28. Kaika suvõülikuul tulõ timahava Vahtsõliina kihlkunnan Misso vallan Tsiistren 12.–14. põimukuu pääväl. Kolmõl pääväl peetäs loengit, iloõdagit ja sõidõtas tsipa ümbre kah.Täämbädsel aol tiiämi Tsiistret innekõkkõ Nopri talomeierei perrä. A midä põnõvat Tsiistre külä pääl viil silmä nakkas?
Tsiistre selts
Ütentegemine…
Tsiistre selts
Ütentegemine…
Andri-Peedo talo plaan kümme kõrda inämb kitsi võtta
Vallalidsõ talo pääväl võtt’ Misso vallan küläliisi vasta Andri-Peedo talo.
Andri-Peedo talo piirest jääs nii Läti- ku Vinnemaa piirini kolm-neli kilomiitret. «Rahvast tull’ oodõtust kõvastõ rohkõmb,» imehtäs pernaanõ Pajo Linda (30). «Mi mõtlimi, et olõmi tan eräle nukan ja…
Andri-Peedo talo piirest jääs nii Läti- ku Vinnemaa piirini kolm-neli kilomiitret. «Rahvast tull’ oodõtust kõvastõ rohkõmb,» imehtäs pernaanõ Pajo Linda (30). «Mi mõtlimi, et olõmi tan eräle nukan ja…
Andri-Peedo talo plaan kümme kõrda inämb kitsi võtta
Vallalidsõ talo pääväl võtt’ Misso vallan küläliisi vasta Andri-Peedo talo.
Andri-Peedo talo piirest jääs nii Läti- ku Vinnemaa piirini kolm-neli kilomiitret. «Rahvast tull’ oodõtust kõvastõ rohkõmb,» imehtäs pernaanõ Pajo Linda (30). «Mi mõtlimi, et olõmi tan eräle nukan ja…
Andri-Peedo talo piirest jääs nii Läti- ku Vinnemaa piirini kolm-neli kilomiitret. «Rahvast tull’ oodõtust kõvastõ rohkõmb,» imehtäs pernaanõ Pajo Linda (30). «Mi mõtlimi, et olõmi tan eräle nukan ja…
Armastus edimädsest silmäpilgust
Kanni Liisa (sündünü Pettai) sündü 1856. aastal Võromaal Kanepi kihlkunnan. Liisa oll’ härksä lats: lugõmisõ opsõ tä selges tõisi sälä takan saistõn. Pääle esä surma jäi imä Anne kasvata viis last.
Ku Kanni Hans sai säitsme ja poolõ aastadsõs, võtt’ imä tä käekõrvalõ ja vei…
Ku Kanni Hans sai säitsme ja poolõ aastadsõs, võtt’ imä tä käekõrvalõ ja vei…
Soolaga pahalaisi vasta
No om käen. Vahtsõ ao inemiisi jaos, kiä kõik uma elo latsõpõlvõst pääle õnnõ arvudi vai telehvoniekraani takan omma olnu, tetti kuritahtlinõ mäng, miä ai kaitsõlda hengekese kodosainu vaihõlt vällä. Peris elost võõrdunu inemise korjasõ telehvoniekraani päält eläjit, määndsit kutsutas pokõmonõs, ja säädvä hinnäst tuu man periselt ohto.
Varramba olli inemise vällänkäümisega harinu: käüti seenen, kor’ati mustikit, mõni käve kalla püüdmän. Vahepääl juhtu, et inemise lätsi tõnõtõõsõlõ küllä. A kõik seo oll’…
Varramba olli inemise vällänkäümisega harinu: käüti seenen, kor’ati mustikit, mõni käve kalla püüdmän. Vahepääl juhtu, et inemise lätsi tõnõtõõsõlõ küllä. A kõik seo oll’…
Seenenkäük ja nutitelefon
Taa sääne nall’alinõ lugu juhtu mukka timahavva ümbre jaanipäävä. Üits vana sõbõr, kiä eläs joba aastit Soomõn, lubasi küllä tulla. Mõtli, et teemi väiku ollõ, grillimi ja käümi suidsusannan. Pidäsi plaani, miä grilli kõrvalõ salatis panda. Mõtli, et hää olõs värske kikkaseenesalat. Minehavvatsit siini oll’…
Kõva seeneline essüs mõtsa är
Ütel aastal oll’ sääne lugu, et mi külä rahvas läts’ peris bussiga mõtsa siinde. Mõtsan oll’ siini pall’o ja korjajit kah. Egäüts nakas’ hindäle parõmbat kotust otsma.
Nii juhtugi, et imä läts’ pall’o kavvõlõ mõtsa är. Vilist’ ja hõigas’, a kiäki es hõika vasta.
Imä sai arvu, et tä om är essünü ja bussi manu tagasi ei mõista minnä. Nakas’ joba hämäräs kiskma.
Imä kõndsõ edesi ja mõtõl’, et kül…
Nii juhtugi, et imä läts’ pall’o kavvõlõ mõtsa är. Vilist’ ja hõigas’, a kiäki es hõika vasta.
Imä sai arvu, et tä om är essünü ja bussi manu tagasi ei mõista minnä. Nakas’ joba hämäräs kiskma.
Imä kõndsõ edesi ja mõtõl’, et kül…
Kuis vorst kätte saia
Nakas’ tulõma mu vanaimä sünnüpäiv. Nigu õks, olli suurõ valmistamisõ ussõ iin. Poodist oll’ vaia tuvva saladikraami, puuvilju, midägi soolast ja makõt kah.
Nii läts’ki vanaimä liina puuti. Ütest poodist võtsõ üte as’a, tõsõst tõsõ.
Lõpus jäi viil üts puut, kost tull’ osta lihakraami ja saladi sisse mänestki vorsti kah. Kauba iist mastu, võtsõ vanaimä asja kätte ja nakas’ autu manu minemä. Nigu kiustõ sattõ vorst üsäst maha ja viirdü autu…
Nii läts’ki vanaimä liina puuti. Ütest poodist võtsõ üte as’a, tõsõst tõsõ.
Lõpus jäi viil üts puut, kost tull’ osta lihakraami ja saladi sisse mänestki vorsti kah. Kauba iist mastu, võtsõ vanaimä asja kätte ja nakas’ autu manu minemä. Nigu kiustõ sattõ vorst üsäst maha ja viirdü autu…
Tossu Tilda pajatusõ
Vanaimä ja hiire
Vanaimä tarõst kostõ paprõkrõbinat. Pojatütär trehväs’ tuud ussõ takan kuulma ja juusk’ vällä vanaesä mano, kes muro pääl vikatit pinse.
«Vanaesä, vanaesä, vanaimä tarõn omma hiire. Krõbistasõ mis jälle,» kaivas’ lats.
«Peläku-i midägi, latsõkõnõ,» trüüste vanaesä. «Vanaimä vaht Ameeriga siipi ja sääl man jõhkatas kompvekke süvvä. Tuu krõpin tulõ kompvegipaprist.»
Liivast pudõr
Sõa-aol oll’ elo väega vaenõ. Talomiis läts’ laatu, ost’ kotitävve jahhu: saa leeväpätsi kütsä ja jakkus suurõ perre viiele latsõlõ pudros…
Vanaimä tarõst kostõ paprõkrõbinat. Pojatütär trehväs’ tuud ussõ takan kuulma ja juusk’ vällä vanaesä mano, kes muro pääl vikatit pinse.
«Vanaesä, vanaesä, vanaimä tarõn omma hiire. Krõbistasõ mis jälle,» kaivas’ lats.
«Peläku-i midägi, latsõkõnõ,» trüüste vanaesä. «Vanaimä vaht Ameeriga siipi ja sääl man jõhkatas kompvekke süvvä. Tuu krõpin tulõ kompvegipaprist.»
Liivast pudõr
Sõa-aol oll’ elo väega vaenõ. Talomiis läts’ laatu, ost’ kotitävve jahhu: saa leeväpätsi kütsä ja jakkus suurõ perre viiele latsõlõ pudros…
