Peetäs jõululaatu
Edimädse 15 laadaminotiga möimi är 24 villaubinat joulukuusõ kaunistusõs,» kitt’ Vana-Võromaa käsitüü jõululaada vidäjä Oja Vilve päält laada vallalõtegemist 5. joulukuu pääväl.
Kullõ artiklit:
Vilve ütel’, et joululaadal lätsi kaubas ka pinivillasuka ja Vana-Võromaa kirjoga märkmigu.
Oja Vilve saat’ õkva päält edimäst laadapäivä käsitüümeistriile sõnomi, et käe omma…
Kullõ artiklit:
Vilve ütel’, et joululaadal lätsi kaubas ka pinivillasuka ja Vana-Võromaa kirjoga märkmigu.
Oja Vilve saat’ õkva päält edimäst laadapäivä käsitüümeistriile sõnomi, et käe omma…
«Vana katskinõ kass» – Eesti kõgõ umaperätsemb latsiraamat
Keväjä vällä tulnu Laanõ Triinu latsiraamat «Vana katskinõ kass» sai kõgõ umaperätsembä latsiraamadu preemiä – Eesti latsikirändüse keskusõ Aasta Rosina.
«Vana katskinõ kass» kõnõlõs vana kassi eloõdagust ja pakk võimaluisi tõsõ ilma ja vanassaamisõ seletämises latsõlõ.
Latsikirändüse keskus…
«Vana katskinõ kass» kõnõlõs vana kassi eloõdagust ja pakk võimaluisi tõsõ ilma ja vanassaamisõ seletämises latsõlõ.
Latsikirändüse keskus…
Ekspertiis: Eesti lõunatippu tulõssi viil uuri
Luuduskaitsja tahtva tetä Eesti lõunatipun Piitre jõõ kaitsõalla suurõmbas, no tuus pidänü tuu maanuka põh’aligumbalt läbi uurma, ütles vahtsõnõ ekspertiis.
«Et kaitsõalla suurõmbas tetä, olõssi vaia tetä viil mitu põh’alikku hindamist: uuri mõtsaelopaiku tüüpe, vääriselopaiku, samblit, sammõlikkõ ja siini,» selet’ Eestimaa luudusõ fondi (ELF) mõtsatundja Selli Indrek, kelle käest keskkunnaammõt ekspertiisi telse.
ELFi tüürühm (päält Selli Kasaku Kuno ja Pindusõ Mihkli) võtt’ kokko kõik, miä Eesti lõunatipu ja…
«Et kaitsõalla suurõmbas tetä, olõssi vaia tetä viil mitu põh’alikku hindamist: uuri mõtsaelopaiku tüüpe, vääriselopaiku, samblit, sammõlikkõ ja siini,» selet’ Eestimaa luudusõ fondi (ELF) mõtsatundja Selli Indrek, kelle käest keskkunnaammõt ekspertiisi telse.
ELFi tüürühm (päält Selli Kasaku Kuno ja Pindusõ Mihkli) võtt’ kokko kõik, miä Eesti lõunatipu ja…
Mi kandi latsõ robotivõistlusõl
2.–4. joulukuul pääliinan peetül robodivõistlusõl Robotex leivä huuga üten ka mi kandi koolilatsõ.
Robotexil oll’ hulga võistluisi, võistlusõl «Kinä päiv robotiga» võistli Rõugõ roboditsõõr ja kats võistkunda Haani koolist. Avvohinna sai võistkund «Haanja tiigrid» (Soka Andrika-Anete, Järe Kusti, Säde Sädeli, Jõgeva Raimondo ja Vodi Õnnõlõim). Võistlustüün suusat’ Ozoboti robot alla Suurõ Munamäe mäejala päält, suusat’ Haani suusarato pite ja käve püssä laskman. Nigu robot, om ka võistkund suusahuvilinõ, kõik latsõ…
Robotexil oll’ hulga võistluisi, võistlusõl «Kinä päiv robotiga» võistli Rõugõ roboditsõõr ja kats võistkunda Haani koolist. Avvohinna sai võistkund «Haanja tiigrid» (Soka Andrika-Anete, Järe Kusti, Säde Sädeli, Jõgeva Raimondo ja Vodi Õnnõlõim). Võistlustüün suusat’ Ozoboti robot alla Suurõ Munamäe mäejala päält, suusat’ Haani suusarato pite ja käve püssä laskman. Nigu robot, om ka võistkund suusahuvilinõ, kõik latsõ…
Luuduskaitsja kutsva Eesti mõtsa iist hellü andma
Luuduskaitsja kutsva kõiki, kiä Eesti mõtsa peräst süänd haltasõ, andma uma helü Eesti mõtsa iist ja üteliidsi mõtsasäädüse muutmisõ vasta.
Üleskutsõ tetti tuu pääle, et Riigikogo taht muuta mõtsasäädüst tuun tsihin, et saasi viil inämb ja noorõmbat kuusõ- ja pedäjämõtsa maaha rako.
Hellü saa anda www.petsitsioon.ee/eestimetsaeest. Ku kokko saias vähämbält 5000 allkirja, sis antas papõr üle Riigikogolõ. Sama mõttõga avaligu kirä saadi 101 tunnõtut inemist 1. joulukuu…
Üleskutsõ tetti tuu pääle, et Riigikogo taht muuta mõtsasäädüst tuun tsihin, et saasi viil inämb ja noorõmbat kuusõ- ja pedäjämõtsa maaha rako.
Hellü saa anda www.petsitsioon.ee/eestimetsaeest. Ku kokko saias vähämbält 5000 allkirja, sis antas papõr üle Riigikogolõ. Sama mõttõga avaligu kirä saadi 101 tunnõtut inemist 1. joulukuu…
Kõik priitahtligus?
Seon lehen om mitu juttu, mille pääle tulõ küsümüs: ku tahat, et Eesti riigin midägi tarvilikku sünnüs, kas sis piät tuu esi är tegemä?
Tuud om pästeammõt ammu kõnõlnu, et suurõmb jago pästmisetüüst piässi jäämä priitahtligõ pritsimiihi olgõ pääle. Võro maakunna kõgõ tegüsämbäs kodanigus valitu Pruti Väle…
Tuud om pästeammõt ammu kõnõlnu, et suurõmb jago pästmisetüüst piässi jäämä priitahtligõ pritsimiihi olgõ pääle. Võro maakunna kõgõ tegüsämbäs kodanigus valitu Pruti Väle…
Osta tulõ aru järgi
Jo märdipääväst pääle tetäs joulust juttu. Poodi ja kaubakataloogi mugu pakva, et ostkõ joulus tuud ja tõist. Mi inemise omma muiduki enämbüisi taa jandiga harinu, tegevä hendäle nimekirja, medä om vaija pikis pühis söögitegemises ja medä kinkmises, ja ostva tasahaaval ja mõistusõga.
Mõni nätäl tagasi naksi siin…
Mõni nätäl tagasi naksi siin…
Lugõja küsüs
Mille saa-i Võromaalt saata Võromaa-teemalidsõ postmargiga kaarti?
Ku Võro liina inemine taht saata sünnüpääväs vai pühhis postkaarti, sis joba tükk aigu tsusatas inämbäle kätte mark Keila liina kiräga. Kas ei võinu ummõhtõgi Võro liin hindä jaos laskõ tetä uma ja ummamuudu kirämargi, nii et kõrraga olõs arvu saia,…
Ku Võro liina inemine taht saata sünnüpääväs vai pühhis postkaarti, sis joba tükk aigu tsusatas inämbäle kätte mark Keila liina kiräga. Kas ei võinu ummõhtõgi Võro liin hindä jaos laskõ tetä uma ja ummamuudu kirämargi, nii et kõrraga olõs arvu saia,…
Tulõkipõn Tuviku Anu
«Nõrk tetä kimmäs, kõvvõr sirgõs, pelgäjä julgõs ja kohmats siuhkõs,» sääne om Põlva maakunna sädeinemises valitu Tuviku Anu (73) tüü tsiht olnu jo pia puul aastasata.
Anu tull’ Räpinähe kihälise kasvatusõ oppajas ja kergejõustigutreeneris pääle ülikuuli 1967. aastal.
Anu tulõtas miilde, et ku tä bussiga edimäst kõrda Räpinähe…
Anu tull’ Räpinähe kihälise kasvatusõ oppajas ja kergejõustigutreeneris pääle ülikuuli 1967. aastal.
Anu tulõtas miilde, et ku tä bussiga edimäst kõrda Räpinähe…
Uma kandi hää valvaja Pruti Väle: tüüd tulõ kõikaig mano
Võro maakunna kõgõ tegüsämbäs kodanikus valitu haanimiis Pruti Väle (51) vidä joba säidse aastakka Suhka priitahtlikku pästekomandot. Kukki turismitalo pidämise mant om tuusjaos rassõ aigu võtta ja tüü kurb, tund miis, et piät umma kogokunda avitama.
«Vaihõl kaksa hinnäst…
«Vaihõl kaksa hinnäst…
50 aastakka vanno asjo korjamist
23.11.1966 tetti Kreutzwaldi muusõumi mano kodoluulinõ osakund. Vana-Võromaa kultuurikua muusõummõ päävarahoitja Ruusmaa Arthuri lemmik-muusõumias’a 58 000 museaali siäst:
Mammutikihv. Ku latsõ tulõva muusõummi, sis nä küsüse kõgõ, määne om mi kõgõ vanõmb asi. Õkva om hää üteldä, et seo kihv – 10 000 aastakka vana.…
Mammutikihv. Ku latsõ tulõva muusõummi, sis nä küsüse kõgõ, määne om mi kõgõ vanõmb asi. Õkva om hää üteldä, et seo kihv – 10 000 aastakka vana.…
Pasunapoisi lustilidsõ mälestüse
12aastadsõlt kotost Võromõisast Võro kreiskuuli opma lännü Lina Robert (Karl Robert Linna 1893–1985) mõistsõ häste laulda ja pilli mängi.
Muusõumilõ saadõtuin mälestüisin kirotas tä nii: «Võrol oll’ sis ammõtin rätsep Sika Osvald, kes mängse pasunakoorin. Kuna tä pidi hindä man üüriliidsis ka maalt…
Muusõumilõ saadõtuin mälestüisin kirotas tä nii: «Võrol oll’ sis ammõtin rätsep Sika Osvald, kes mängse pasunakoorin. Kuna tä pidi hindä man üüriliidsis ka maalt…
Preemiä pudõlikäkjäle?
Ai, kuramus, sotsiaalministeeriüm uut maakundõ käest ettepanõkit, taht kittä kõgõ kõvõmbit alkoholikah’o vähändäjit. Preemiä nimi om «Kõgõ tegüsämb alkoholikah’o vähändäjä paikkunnan».
No nüüt naatas viinapudõli käkjile avvotasso andma vai?! Inämbüste omma nuu naasõ, kiä mehe iist õdagu pudõli är käkvä. Inemine heränes hummogu üles, süä om…
No nüüt naatas viinapudõli käkjile avvotasso andma vai?! Inämbüste omma nuu naasõ, kiä mehe iist õdagu pudõli är käkvä. Inemine heränes hummogu üles, süä om…
Tütrik kesk massinavärki
32 aastakka tagasi nakas’ mu koolitii Tsirguliina keskkoolin lõpulõ saama. Lõpõtusõs pidi tulõma viil umblõmisõ oppus. Mullõ oll’ tuu hirmsalõ miilt müüdä. Paar pruntsi, pluusõsit ja vellele lakju siiriga pükse olli joba kokko lasknu.
A huviliidsi punt es kasu sukugi ja tetti vahtsõnõ plaan. Mi…
A huviliidsi punt es kasu sukugi ja tetti vahtsõnõ plaan. Mi…
Latsõ suu ei petä
Mi perrele anti inne sõta Eesti aigo Räpinä vabadussamba platsi kõrrahhoitminõ. Tuu iist sai säält niitä haina lehmäle.
Päält sõta tull’ Venne aig. Sammas laste õhko. Heitämine oll’ suur ja plats oll’ kivimüräkit täüs. Esä nägi, et sammas jäi pia tervest, aga kohe peräst kattõ, es tiiä kiäke. Platske tette tasatsõs. Parteilästele tull’ mõttõhe, et piässe ummilõ sõakangõlasilõ kah samba pistö pandma – kotus olõmah.
Räpinäl joht lahinget es olõ, aga mitmõst…
Päält sõta tull’ Venne aig. Sammas laste õhko. Heitämine oll’ suur ja plats oll’ kivimüräkit täüs. Esä nägi, et sammas jäi pia tervest, aga kohe peräst kattõ, es tiiä kiäke. Platske tette tasatsõs. Parteilästele tull’ mõttõhe, et piässe ummilõ sõakangõlasilõ kah samba pistö pandma – kotus olõmah.
Räpinäl joht lahinget es olõ, aga mitmõst…
Äpärdünü ehalkäük
1967. aasta talvõl oll’ lummõ peris pall’u. Mu kodu oll’ külä lõpun. Inne toda oll’ puukuur, jupikõnõ aiamaad ja sõs tõnõ maja, kon eläsi mu peigmiis Elmar. Päivä tüü man tä ütel’, et tulõ õdagu mullõ küllä.
Uutsõ ja uutsõ, kell läts’ joba pall’us. Lõpus koput’ mullõ aknõ pääle. Sisse tullõn raput’ püksiseerist lummõ vällä ja ütel’, et essü är. Ma vahtsõ telle otsa ja küsse: «Kas sa olt purjun vai? Kuis…
Uutsõ ja uutsõ, kell läts’ joba pall’us. Lõpus koput’ mullõ aknõ pääle. Sisse tullõn raput’ püksiseerist lummõ vällä ja ütel’, et essü är. Ma vahtsõ telle otsa ja küsse: «Kas sa olt purjun vai? Kuis…
Tossu Tilda pajatusõ
Kitsõtallõ ja matõmaatiga
Umaaigsõ Kolepi kooli matõmaatigaoppaja Tedre Linda pidi kitsi. Oppajat kutsuti Kitsetädis.
Kõrd talvõl, ku ilmajaam lubasi väega külmä üüd, pallõl’ Kitsetädi kooli direktri käest lupa kitsõtallõ üüses koolimajja lämmäle laskõ.
Hummogu sai selges, et eläjä olli eelmidsel pääväl tettü matõmaatiga kontrolltüü nahka pistnü. Ku oppaja latsilõ tuud kurba uudist kuulut’, plaksuti latsõ hääst meelest kässi. A direktri Koemetsa Liis soovit’ vahtsõt kontrolltüüd mitte õkva pääle tetä. Tä arvas’ elotargalt: «Latsi…
Umaaigsõ Kolepi kooli matõmaatigaoppaja Tedre Linda pidi kitsi. Oppajat kutsuti Kitsetädis.
Kõrd talvõl, ku ilmajaam lubasi väega külmä üüd, pallõl’ Kitsetädi kooli direktri käest lupa kitsõtallõ üüses koolimajja lämmäle laskõ.
Hummogu sai selges, et eläjä olli eelmidsel pääväl tettü matõmaatiga kontrolltüü nahka pistnü. Ku oppaja latsilõ tuud kurba uudist kuulut’, plaksuti latsõ hääst meelest kässi. A direktri Koemetsa Liis soovit’ vahtsõt kontrolltüüd mitte õkva pääle tetä. Tä arvas’ elotargalt: «Latsi…
