Esitettü verivorsti omma jouluaol hinnan

Esitettü verivorsti omma jouluaol hinnan

Omgi joba nii pall’o verivorsti tellitü, et tulõ juun ala tõmmada,» kai Võro valla Navi külä verivorstimeistri Trolla Jaana (42) nätäl’ inne joulu umma märkmikku.
Kullõ artiklit:
 
«Teemi mehe Jaanussõga katõkõistõ nii pall’o, ku jõvvami, iks mitu satsi verivorsti, kokko paarsada killo,» kõnõl’ Jaana.…
Jutuvõistlus läts’ kõrda

Jutuvõistlus läts’ kõrda

Uma Lehe jutuvõistlusõlõ kirodõdi timahava 96 juttu, võitsõ Läti Vaike jutt «Väsünü appitulõja»
«Tuu väsünü appitulõja ütskõrd kõlist’ mullõ – vast kogõmada, selle et tä pikält mukka es kõnõlõ –, ja sis tull’ tuu lugu miilde,» ütel’ Läti Vaike (84) uma jutu saamisluu kotsilõ.
Vaike kirot’…
Uma Lehe 2016. aasta suurõ jutuvõistlusõ avvohinna

Uma Lehe 2016. aasta suurõ jutuvõistlusõ avvohinna

Pääpreemiä:
«Väsünü appitulõja» – Läti Vaike
Soss-sepä jutu:
1. kotus «Väsünü appitulõja» – Läti Vaike
2. kotus «Tüüpäiv, miä lää ei meelest» – Loit Helena
3. kotus «Soss-sepäst meistris» – Michelsoni Gerda…

Uma Lehe jutuvõistlusõ juttõst

Uma jutu ummist as’ost uman keelen
Võrokiilne jutuvõistlus om sügüse ku vitamiinipomm – istut lämmän tarõn, tsäikruus nõna iin, ja mugu loet, mis inemise umast elost ommava kirja pandnuva. Ja sõs nakkasõ pildi silmi iin juuskma, õkva ku olõs jälkinä käen nuu ao, ku esi sai Võromaal välitöid tettüs ja vannu inemiisi takan aetus.
Kõnõlasõ inemise, paistus mullõ, veidü parõmba meelga, ku ummi juttõ esi kirja pandva. Kirätüü nõud joba rohkõmb…
Vahtsõst nuputisõst sai kõrraga joulukingihitt

Vahtsõst nuputisõst sai kõrraga joulukingihitt

Puutüümeistri Parijõgi Ahti märgot’ minevä nädäli vällä ubinamahlakoti hoitja ja tuust sai kõrraga müügihitt.
«Urvastõ küläde selts tahtsõ saia puust kasti, mille sisse panda ubinamahlakott,» selet’ Parijõgi Ahti. «Tei sis huuga kümme esi värvi mahlakasti, säidse võti nä är, üte jäti hindäle…
Räpinä kapstaäri läts’ inne joulu huuga käümä

Räpinä kapstaäri läts’ inne joulu huuga käümä

«2,5 kuuga olõmi möönü 2,5 tonni hapnit kapstit,» imehtäs Räpinä ettevõttõ Figuraata OÜ pernaanõ Vaherpuu Marge (46) hindä kodotsidõ kapstidõ müügiedu üle.
Figuraata neli kapstasorti (puhta, küümnidega, põrknaga, kuruslauguga) saiva õkva ka Põlva maakunna rohilidsõmba märgi. Tuu näütäs, et kaup om…
Vald-vehverkuuk

Vald-vehverkuuk

Minevä nädäli meisterdi Kanepi gümnaasiumi latsõ üten vanõmbidõ ja tõisi huviliidsiga vehverkuukõ, kinämbä säeti vällä näütüsele.
Et näütüs oll’ mõtõld kaemisõs Kanepi valla 25. aastapäävä pidoliisi jaos, nikõrd’ kooli söökla juhataja Hallapi Aire perädüsuurõ vallakujolidsõ präänigu. Pääle kirot’ tä glasuuriga suurõmba külänime ja keskele sääd’ kerigu.
Aastapääväpido peeti puulpäävä…
Olkõ jouluaol hoolõn!

Olkõ jouluaol hoolõn!

Jonkadi-jonkadi, joulu tulõva, vorstikambrõ võti kaonu. . . . Taad salmikõist lugi mullõ vanaimä üle poolõsaa aasta tagasi. Taad oll’ joba timäle latsõn loet, nii et vana lugu, a kuis edesi läts’, es olõ vanalimäl ka enämb meelen.
Jõulu omma õkva ussõ iin ja häste om, ku vorsti olõman, olkõ…
Jõulõst Vanal-Võromaal

Jõulõst Vanal-Võromaal

Lasva kandi kodo-uurja ja vanavara koguja Piirisilla Olga Elfriede (1905–2002) om kor’anu mälehtüisi tuust, kuis meil Vanal-Võromaal om jõulupühhi peetü.
Timä vanaimä Liiva Ann käve Rosmalt tüüle Põlva kerigumõisahe. Sääl oll’ 1880. aastil kombõs jõulupito pitä, kohe keriguopõtaja ja timä provva armust ka mõisatiinjide latsi kutsuti.
Latsilõ…
Är tennäku, anna rahha!

Är tennäku, anna rahha!

Ma ei tiiä, mis inemiisil vika om. Mille ei saa ilma ullis minemäldä ellä? Et elät, tiit umma tüüd, mis sullõ miildüs, ja raiskat teenitüt rahha mõnusalt uma perrega kuun. Reisit, käüt restoraanõn, tiatrin.
A ei saa, elo om võistlus. Egä aasta tulõ valli aasta esä,…
Väsünü appitulõja

Väsünü appitulõja

Uma Lehe 2016. aasta suurõ jutuvõistlusõ võidujutt!
Niitse Puusepä külän maamaja man ristikhaina, ku aia taadõ ilmu tutva miis, vikat sälän.
Miis hoitsõ väretist kinni, tekk’ ilmatu suurõ kummardusõ ja küsse: «Armulinõ provva! Kas ma või appi tulla?» Sai õkva arvo, et miis oll’ kõvastõ tiripitskit võtnu…

Tüüpäiv, miä lää ei meelest

Mu imä oll’ hulga aastit tagasi Võrol Raadio Ringin tüül. Tä oll’ sääl pääväuudissidõ toimõndaja. Egä päiv olli kell viis õdagu ka võrokeelidse uudissõ.
28.09.2000 oll’ kõgõ tähtsämb pääväuudis tuu, et Noolõ Erki võitsõ Sydney olümpiämängõl kümnevõistlusõn kuldmedäli. Imä lugi tuud uudist võro keelen ja pidi ütlemä raadio otsõeetrin: «Täämbä karas’ Noolõ Erki kaigast viis meetrit.»
Tuu ütlemine tekk’ nii pall’o nall’a, et imä nakas’ kõva helüga naarma. Naarsõ…

Adra käigukast

Süküskünni aig 1980. aastil Karula kihlkunnan Haabsaarõ tüükua man.
Lindimehe Veiermanni Tõnu ja vana Paring tohkitsi hummogu ummi massinidõ man, mõlõmbil pää hirmus haigõ.
Astsõ sis osakunnajuhataja näide mano ja küsse: «Mis ti, mehe, mol’otadi, et põllu pääle ei lähä? Tiiäti jo esiki, et meil künniplaan kõrbõs!»
Vana Paring tekk’ tuu jutu pääle ikudsõ näo pähä: «Kos ma minnä saa, adral käigukastin üts hammastsõõr puha puru. Vast Kaabu Tsoorust saa vahtsõ.»
Osakunnajuhataja küsse…

Tossu Tilda pajatusõ

Jõulumälehtüs 1948. aastast
Ellimi sis Võrosuul uman majan. Esä ja üüriline Dimitri istsõ kaalakuti lavva takan, hansapitsi nõna all, ni lauliva suurõ rõõmuga mõtsan kasunust kuusõkõsõst.
Lauliva kumbki uman keelen. Dimitri oll’ sõan olnu, Berliiningi sõdinu, ja tä pluusõ pääl rõnnan kõlisi ordõni. Ma vehkse näile takti lüvvä. Ma olli säitsmeaastanõ.
Tarõn oll’ kuus. Olõ es paksõ kardinit aknidõ iin jõulupuu varjamisõs. Liinaviirsel uulitsal es putu meid kiäki.
Ümbre kuusõ kõndsõ mi vesihall kass…
UMA Leht