Maa saa puhtambas
Üle-eestilidse talgupäävä «Teemi Är!» päämine päiv om timahava 6. lehekuul, mõnõn paigan tetäs talgit ka varrampa. Vana-Võromaa eri paigun saa kraammispääväl vähembält 150 talossõl üten lüvvä. Kon nuu omma, om kirän internetin: talgud.teemeara.ee/
A milleperäst pidänü hinnäst talgupääväl vällä ajama? Mõnõ põhjussõ omma tan.
1) Maa saa puhtambas.
Luudustõ…
A milleperäst pidänü hinnäst talgupääväl vällä ajama? Mõnõ põhjussõ omma tan.
1) Maa saa puhtambas.
Luudustõ…
Kõivupuu sai Eesti Rahva Muusõumi Oskari
Eesti Rahva Muusõum and’ uma timahavadsõ Kallassõ Oskari stipendiümi Võromaalt peri rahvaluulõtiidläsele Kõivupuu Marjulõ. Muusõumi tenopreemiä om nime saanu rahvaluulõtiidläse ja diplomaadi Kallassõ Oskari (1868–1946) perrä, kiä vidi iist ka ERMi asutamist.
Ütes avvohinna saamisõ põhjussõs pidä Kõivupuu Marju tuud, et avit’ minevä…
Ütes avvohinna saamisõ põhjussõs pidä Kõivupuu Marju tuud, et avit’ minevä…
Põlva muusõumin kuts kikas koolitarrõ
Lehekuu alostusõst om Põlva talorahvamuusõumin vahtsõnõ püsünäütüs, miä kõnõlõs algharidusõ saamisõ luku Vanal-Võromaal.
Eräle omma vällä tuudu teedä-tunnõdu mi kandist peri inemise, kiä omma haridust edendänü.
Nätä saa, kuis sai algusõ maarahva lugõma oppaminõ. Teedä saa ka tuud, määne vahe om valla- ja kihlkunnakoolil ja määndse säädüse kooli kotsilõ käünü omma.
Juttõ ja pilte abiga saa aimu koolielost tsaariaol, Eesti aol, sõtu aigu ja Nõvvokogodõ aol.
Viil lubatas istu…
Eräle omma vällä tuudu teedä-tunnõdu mi kandist peri inemise, kiä omma haridust edendänü.
Nätä saa, kuis sai algusõ maarahva lugõma oppaminõ. Teedä saa ka tuud, määne vahe om valla- ja kihlkunnakoolil ja määndse säädüse kooli kotsilõ käünü omma.
Juttõ ja pilte abiga saa aimu koolielost tsaariaol, Eesti aol, sõtu aigu ja Nõvvokogodõ aol.
Viil lubatas istu…
Latsõ jutustasõ Sännän uman keelen
Timahavva om Adsoni Arturi nimelidse luulõpäävä asõmõl tõsõ Sännän sündünü Võromaa kirämehe Jaigi Juhani (1899–1948) avvus võrokiilne juttõ kõnõlõmisõ päiv. Edimäne Jaigi jutupäiv peetäs 27. mahlakuul kell 12.30 Sännä mõisan.
Egä osalinõ esitäs üte ütskõik määndse autori võrokiilse jutu, ette või kanda ka hindä luudut.
«Kõnõldas eri juttõ: om esä kirotõtuid ja Võromaa muinasjuttõ ja muidugi ka tunnõtuid võro kirändüse lugusiid,» ütel’ jutupäävä kõrraldaja Allasõ Tiia. Pääväle om hinnäst üles…
Egä osalinõ esitäs üte ütskõik määndse autori võrokiilse jutu, ette või kanda ka hindä luudut.
«Kõnõldas eri juttõ: om esä kirotõtuid ja Võromaa muinasjuttõ ja muidugi ka tunnõtuid võro kirändüse lugusiid,» ütel’ jutupäävä kõrraldaja Allasõ Tiia. Pääväle om hinnäst üles…
Ruusal tulõ miihi show-tandsuõdak
Riidi, 28. mahlakuu pääväl tulõva Räpinä valda Ruusalõ kokko mehe, et tandsi kaemismänguliidsi tandsõ. Säänest pito peetäs Ruusal joba säitsmes kevväi.
Tõisi siän astus üles ka Ruusa uma kaemismängutandsu kamp «Nõtked ja karvased».
UL
Ruusa «Nõtked ja karvased».
Pilt eräkogost.
Tõisi siän astus üles ka Ruusa uma kaemismängutandsu kamp «Nõtked ja karvased».
UL
Ruusa «Nõtked ja karvased».
Pilt eräkogost.
Mooste Folgi võit läts´ pääliina
Rahvamuusigatüütlüisi pido Moisekatsi Elohelü pääpreemiä sai Tal’na ansambli Ruut.
Ansamblin mängvä Rebase Ann-Lisett ja Kivi Katariina, kiä opva Vanaliina hariduskolleegiumin. Festivaali pääpreemiä oll’ 1000 eurot.
Kullõja valisi umas lemmikus Pärnu ansambli Tähtihellad.
UL
Ansamblin mängvä Rebase Ann-Lisett ja Kivi Katariina, kiä opva Vanaliina hariduskolleegiumin. Festivaali pääpreemiä oll’ 1000 eurot.
Kullõja valisi umas lemmikus Pärnu ansambli Tähtihellad.
UL
Kuis lilli pildi pääle saia?
Palu-karukell, võro keeli palolill, paloninn vai kahrulill om luuduskaitsõ all. Tedä ei tohe vällä kaiba ja muialõ istuta. Olõ-i mõtõt kah, selle et tä lätt kasuma õnnõ siimnest.
15. mahlakuu hummogu olli vällän külmäkraadi, a iks tull´ Piusalõ kokko kümmekund huvilist, kiä tahi oppi tuud,…
15. mahlakuu hummogu olli vällän külmäkraadi, a iks tull´ Piusalõ kokko kümmekund huvilist, kiä tahi oppi tuud,…
Mõnikõrd mass mõistlik olla!
Illos õdak. Päiv om õkva jumalihe minegi pääl. Istu autoroolin, sõida suurt kõrralist asvalti piten.
Üts kihotas müüdä. Ohh, hää, lasõ täl takan, niimuudu om julgõmb sõita. Niimuudu saa kipõmbalõ kodo, latsi mano. Ja trahv tetäs iks edimädse auto juhilõ, mitte toolõ, kiä takan…
Üts kihotas müüdä. Ohh, hää, lasõ täl takan, niimuudu om julgõmb sõita. Niimuudu saa kipõmbalõ kodo, latsi mano. Ja trahv tetäs iks edimädse auto juhilõ, mitte toolõ, kiä takan…
Tarkus ello jäiä
Näütämi hindä esimuudu olõkit ja käümi muu
ilmaga läbi, nii pall´o ku tossu om
Noorõmban, ku hinnäst otsõ, mõtli, mis võinu olla mu elo tsiht. Sai arvo, et taha olla küläpillimiis, kiä saa umah kogokunnah mitmidõ ettevõtmiisi ja kombõtäütmiisi man abis olla.
Täämbä jaga umma ello Villändi tüükotussõ ja Haanimaa…
ilmaga läbi, nii pall´o ku tossu om
Noorõmban, ku hinnäst otsõ, mõtli, mis võinu olla mu elo tsiht. Sai arvo, et taha olla küläpillimiis, kiä saa umah kogokunnah mitmidõ ettevõtmiisi ja kombõtäütmiisi man abis olla.
Täämbä jaga umma ello Villändi tüükotussõ ja Haanimaa…
Hellengi Ege: koolitunn ei piä olõma õnnõ klassih
Mehikuurma kooli matõmaatigaoppajast direktri Hellengi Ege kotsilõ ütlese tüüseldsilidse, et tä taht egä vahtsõ as’aga üten minnä. Ku oppaja esi kahtlõsõ, kas tetä vai ei, sis direktri juhatas näid iks kõgõ vahtsõ poolõ. Ja tuu juhataminõ ei olõ pääle sunnit,…
Hää tervüse nimel
Kuuli raadiost, et limonaadipudõli saava vahtsõ sildi. Tuu om väega hää, silditegijä saava tüüd, majandus kasus.
Ildaaigu panti silte eelektripostõ pääle. Tuu käve nii, et suurõ veoautoga sõidõti posti mant posti mano, egä post sai välgunoolõga sildi. No saami mi silti kaiõn arvo, et eelektriposti otsan liigus eelektri, taad massa-i näppi, ku vuulu ei taha saia. Kiäki sai tüüd, riik massõ. Inemise läävä õnnõ rikkambas.
Nii rikka inemise ostva massulõ kaemalda iks edesi…
Ildaaigu panti silte eelektripostõ pääle. Tuu käve nii, et suurõ veoautoga sõidõti posti mant posti mano, egä post sai välgunoolõga sildi. No saami mi silti kaiõn arvo, et eelektriposti otsan liigus eelektri, taad massa-i näppi, ku vuulu ei taha saia. Kiäki sai tüüd, riik massõ. Inemise läävä õnnõ rikkambas.
Nii rikka inemise ostva massulõ kaemalda iks edesi…
Mälomängõ vallakirotaja
Sõmmõrpalo vallasekretär Loka Toomas (vanast kutsuti tuud ammõtit vallakirotajas) om tunnõt mälomängjä. Tä om häste mängnü mitmõn telemängun, om võitnu Kuldvillakun viis saadõt ütstõõsõ otsa ja miljonimängun kats kõrda 32 000 kruuni. A mängmine om lihtsä tüü, hoobis keerolidsõmb om küsümüisi vällä märki. Toomas saa…
Ala-Käüsü rahvas kullõs noorõmba tüühobõsõ perrä
Liinamäel Lõõdla järve veeren elässe sõsar ja veli Tammõ Hele ja Vuksi Ülo. Nä omma joba tunnõdu meediästaari, selle et kündvä hobõsõ ja harkadraga suurõtii veeren kartult, ku aokiränigu müüde sõitva.
A nüüt ei olõki Tammõ Helel inämb hobõst. «Kats…
A nüüt ei olõki Tammõ Helel inämb hobõst. «Kats…
Haigõmaja laadsaret
Seo luu man olõva Niilusõ Jaani 1919. aastagal tettü pildi pääl om nätä Eesti Punadsõ Risti Võro osakunna haigõmaja seestpuult. Pildi pääl omma vikasaanu, õe ja takan ka kolmanda rügemendi vanõmbarst Piho Rudolf.
Võromaal om inemiisi haigõmajjun tohtõrdõt jo pia 200 aastakka. Edimäst kõrda om Võro liina…
Võromaal om inemiisi haigõmajjun tohtõrdõt jo pia 200 aastakka. Edimäst kõrda om Võro liina…
Tubli olõk ja klassiviha
President Kaljulaid ütel’, et elämi kõgõ jõukambal aol, mis seol maal kunagi om olnu. Et parõmbalõ olõ-i mi tan kunagi elänü.
Tulõ nõun olla. Presidendil om maja Tal’nan, suvila Harjumaal ja kats kortõrit Mustamäel. Tõtõstõ, Eestil ei olõ kunagi nii häste lännü. Järgmäne aastak lätt…
Tulõ nõun olla. Presidendil om maja Tal’nan, suvila Harjumaal ja kats kortõrit Mustamäel. Tõtõstõ, Eestil ei olõ kunagi nii häste lännü. Järgmäne aastak lätt…
Elronni rongiga võikijuuskminõ
Ku poja perre väikene preili sündü, kutsuti vanaimä appi.
Kõgõpäält sõidi vastatsihti, et jõuda Elronni rongi pääle. Varra hommuku bussiga Kurõmaalt Jõgõvalõ, sääl saisi sis jaamasilla pääl tuulõ käen, kooni rong tuut tegi ja saisma jäi.
Kõik oll’ mõõdõt, Tabiveren oll’ poig massinaga vastan. Ma võtsõ…
Kõgõpäält sõidi vastatsihti, et jõuda Elronni rongi pääle. Varra hommuku bussiga Kurõmaalt Jõgõvalõ, sääl saisi sis jaamasilla pääl tuulõ käen, kooni rong tuut tegi ja saisma jäi.
Kõik oll’ mõõdõt, Tabiveren oll’ poig massinaga vastan. Ma võtsõ…
Piät opma!
Oodi üts hummogu bussi ja sai kokko üte Laine-nimelidse tutvaga. Küsse: «Kohe sa läät varra hummogu? Su tüü om jo rohkõmb õdagidõ?»
Laine ütel’, et tä lätt Väimälä poolõ. . . .
«Mis sinnä?»
Laine ütel’, et tä lätt kursuisilõ opma.
Laine om puhastustüüline, vanast üteldi lihtsäle: koristaja.
«Tohoh, kas sa ei mõista inämb põrmandit puhtas tetä vai tolmu pühki?»…
Laine ütel’, et tä lätt Väimälä poolõ. . . .
«Mis sinnä?»
Laine ütel’, et tä lätt kursuisilõ opma.
Laine om puhastustüüline, vanast üteldi lihtsäle: koristaja.
«Tohoh, kas sa ei mõista inämb põrmandit puhtas tetä vai tolmu pühki?»…
Kurõjutt
Kolhoosiaigu, ku ma viil autojuht olli, juhtu sääne nali.
Ma vidäsi tii pääle ruusa. Ikäv oll’ ütsindä sõita ja mu tutva Jaak trehväs’ mukka üten sõitma. Lopatimi niisama ja aimi porri. Tii läts’ tädi majast müüdä ja tädipoig Tõnis vahtsõ tii veeren, kuis autu müüdä sõitva.
Võtimi Tõnisõ pääle, saa lats ka sõita. Tä oll’ vast sääne 5–6aastanõ. Tii veeren hainamaa pääl oll’ paar kurgõ, passõva kunnõ. Jaak küsse mu käest, kas ma kurgi ka pelgä.…
Ma vidäsi tii pääle ruusa. Ikäv oll’ ütsindä sõita ja mu tutva Jaak trehväs’ mukka üten sõitma. Lopatimi niisama ja aimi porri. Tii läts’ tädi majast müüdä ja tädipoig Tõnis vahtsõ tii veeren, kuis autu müüdä sõitva.
Võtimi Tõnisõ pääle, saa lats ka sõita. Tä oll’ vast sääne 5–6aastanõ. Tii veeren hainamaa pääl oll’ paar kurgõ, passõva kunnõ. Jaak küsse mu käest, kas ma kurgi ka pelgä.…
Maolda nali
Midä tetä miljoniga?
«Midä sa teesi, ku võidassi lotoga miljon eurot?» küsüse tüülise Navi suurõtalonigu Timmi Mardi käest.
Mart jääs mõttõlõ. Mõtlõs tükk aigu, ja mõtlõski vällä.
«Väetüst ostassi.»
«Midä sa teesi, ku võidassi lotoga miljon eurot?» küsüse tüülise Navi suurõtalonigu Timmi Mardi käest.
Mart jääs mõttõlõ. Mõtlõs tükk aigu, ja mõtlõski vällä.
«Väetüst ostassi.»
Õgalütel uma hais
Oll’ kullanõ Vinne aig, ku inemine oll’ viil inemisele inemine. Liiso plaanits’ hummogu liina sõita, tekk’ hindä kõrda, kipas’ ka parra topsi õukat ja jalot’ bussi pääle.
Järgmädsen piätüsen tulli pääle kats kar’atalitajat, kinkal kah oll’ liina asja. Sai sis buss tsipa sõita, ku üts kar’anaanõ kuulut’: «Maimu, kas sa tunnõt, kiäki um õukat joonu!»
Maimu es kuulõ ja es tunnõ midägi. Rahvas oll’ vakka ja kiäki es olõ õukat joonu. Mõnõ ao peräst…
Järgmädsen piätüsen tulli pääle kats kar’atalitajat, kinkal kah oll’ liina asja. Sai sis buss tsipa sõita, ku üts kar’anaanõ kuulut’: «Maimu, kas sa tunnõt, kiäki um õukat joonu!»
Maimu es kuulõ ja es tunnõ midägi. Rahvas oll’ vakka ja kiäki es olõ õukat joonu. Mõnõ ao peräst…
Tossu Tilda pajatusõ
Kaubamajan kontrolli küüdsin
Andropovi aigu pidi kõik tüütegijä ummi tüükotussidõ pääl püsümä. Ei määnestki ümbrehulkmist!
Patutsit püüti egä päiv. Tuu jaos oll’ terve kari kontrolljit tüüle võet. Kes nä olli ja kost tulli, tuud es tiiä kiäki.
Ütel pääväl oll’ Tarto kaubamaja uss seestpuult lukku pantu. Kaubamajan nigu kõgõ pall’o rahvast. Papridõ kontroll naas’ pääle. . . .
Tuul tunnil trehväs’ sääl olõma ka üts sessioonilõ tulnu kavvõstopja tudõng. Tä oll’ loengust är tulnu, et kaubamajan kävvü.
Tuu pääliina…
Andropovi aigu pidi kõik tüütegijä ummi tüükotussidõ pääl püsümä. Ei määnestki ümbrehulkmist!
Patutsit püüti egä päiv. Tuu jaos oll’ terve kari kontrolljit tüüle võet. Kes nä olli ja kost tulli, tuud es tiiä kiäki.
Ütel pääväl oll’ Tarto kaubamaja uss seestpuult lukku pantu. Kaubamajan nigu kõgõ pall’o rahvast. Papridõ kontroll naas’ pääle. . . .
Tuul tunnil trehväs’ sääl olõma ka üts sessioonilõ tulnu kavvõstopja tudõng. Tä oll’ loengust är tulnu, et kaubamajan kävvü.
Tuu pääliina…
