![[Eel]arvamispido tulõ jäl](https://www.umaleht.ee/wp-content/uploads/sites/14/2017/06/eelarvamus1-300x200.jpg)
[Eel]arvamispido tulõ jäl
Kesk suvvõ, 14. hainakuul peetäs Varbusõl suurõtiimuusõumi man maaha tõõnõ Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. Seokõrd plaanitas festivalilõ viis teemapaika kokko 15 jutuplokiga. Festivali juhtmõtõ om «Maa perrä ilm», miä and märku tuust, et tahetas saia maakultuurifestivalis.
«Muial tetäs liinakultuuri festivalõ, mi püvvämi midägi umalt puult noidõ kõrvalõ anda,»…
«Muial tetäs liinakultuuri festivalõ, mi püvvämi midägi umalt puult noidõ kõrvalõ anda,»…
Orava valla küläpääväl tetäs pidoplats valla
Inne jaani om Oravil iks peetü kodokotusõ ja küläde päivä, kohe oodõtas nii paigapäälsit ku siist peri inemiisi. Seokõrd, 16. piimäkuu õdagu tege as΄a erilidses vahtsõ pidoplatsi vallategemine.
Vana laululava oll’ jo aastit katski ja pitõ sai õnnõ hädäperäst pitä. Mõni…
Vana laululava oll’ jo aastit katski ja pitõ sai õnnõ hädäperäst pitä. Mõni…
Kaikamäel opatas puud painutama
Et vannu mõistmiisi alalõ hoita, tetäs Karula rahvuspargin Kaikal koolitus, kon opatas puud painutama. Huviliidsi oppas Kihulasõ Meelis, kinkalõ miildüs rahvaperäline puukäsitüü. Koolitus om 10. ja 11. piimäkuul.
Painutõdas luuka, vankriratta põuda ja riijalast. Pääle tuu saava huvilidsõ esi tetä söögikarbi.
10. piimäkuul saa viil meisterdä ritsikpille ja kar’alatsõpiibarit. Pille tegemist võtt iist Jara Allan.
Puupainutusõ oppust tugõva Vana-Võromaa kultuuriprogramm ja keskkunnaammõt. Kõrraldas Karula hoiu ühing.
Teedüs ja kirjapandminõ tel 517 2646, lilian@karula.com.
UL
Painutõdas luuka, vankriratta põuda ja riijalast. Pääle tuu saava huvilidsõ esi tetä söögikarbi.
10. piimäkuul saa viil meisterdä ritsikpille ja kar’alatsõpiibarit. Pille tegemist võtt iist Jara Allan.
Puupainutusõ oppust tugõva Vana-Võromaa kultuuriprogramm ja keskkunnaammõt. Kõrraldas Karula hoiu ühing.
Teedüs ja kirjapandminõ tel 517 2646, lilian@karula.com.
UL
Võrol peetäs akordionipito
9.–11. piimäkuul omma Võro liinan akordionimuusiga päävä. Muusigakoolin, kultuurimajan, Katariina allee pääl ja Kreutzwaldi muusõumin om hulk kontsõrtõ ja opitarri.
Pidol astva kontsõrtõga üles Jõgeda Maimu, akordioniduo Langeprooni Mikk ja Zibo Henri, Laube Reet, Holmi Lars, muusigakuulõ opja ja oppaja.
10. piimäkuul kell 11 om Võro muusigakooli saalin nuuri akordioniste võikimängmine. Opitarrin tegevä tüüd festivaliorkestri, midä juhendas tunnõt oppaja-muusik Holmi Lars Roodsimaalt.
Teedüs: www.akordioniliit.ee.
UL
Pidol astva kontsõrtõga üles Jõgeda Maimu, akordioniduo Langeprooni Mikk ja Zibo Henri, Laube Reet, Holmi Lars, muusigakuulõ opja ja oppaja.
10. piimäkuul kell 11 om Võro muusigakooli saalin nuuri akordioniste võikimängmine. Opitarrin tegevä tüüd festivaliorkestri, midä juhendas tunnõt oppaja-muusik Holmi Lars Roodsimaalt.
Teedüs: www.akordioniliit.ee.
UL
Rahvakuunolõk Postitiil
Postitii ütisüse ettepanõkil kõrraldas keskkunnaammõt Postitii luuduskaitsõ tulõvigulõ pühendedü avaligu kuunolõki. Kuunolõk peetäs Varbusõl suurõtiimuusõumin 9. piimäkuul kell 15.
Keskkunnaamõt om alostanu Postitii (Liiva-Varbusõ suurõtiijupp) kaitsõ alt välläarvamisõ. Avaligul kuunolõkil and keskkunnaammõt vastussit tuu teemaga köüdetüile küsümiisile.
UL
Keskkunnaamõt om alostanu Postitii (Liiva-Varbusõ suurõtiijupp) kaitsõ alt välläarvamisõ. Avaligul kuunolõkil and keskkunnaammõt vastussit tuu teemaga köüdetüile küsümiisile.
UL
Võro kerik uut annõtuisi
Timahava suvõl remonditas Võro Katariina kerigu torni ja edekülge. Remont lätt masma 113 000 eurot, parhilla om eelarvõst puudu ligi 30 000 eurot.
Kerigu kõrdategemises saa anda rahha: SA Võru Katariina Kiriku Rekonstrueerimise Fond, konto nr EE801010220245627225.
UL
Kerigu kõrdategemises saa anda rahha: SA Võru Katariina Kiriku Rekonstrueerimise Fond, konto nr EE801010220245627225.
UL
Näütemäng Kimmeli elost
3. piimäkuul mängse Põlva liina harrastustiatri Põlva kerikun näütemängu «Jumalasulane». Tükk kõnõlõs inneskidse tunnõdu Põlva keriguoppaja Kimmeli Jüri elost ja jumalatiinmisest. Kimmeli Jüri Georg (1899–1982) oll’ aastil 1945–1982 Põlva Püha Neitsi Maarja kogodusõ opõtaja.
Näütemängo kirot’ dokustaatõ ja Kimmeli noorõmba tütre mälestüisi perrä kokko ja säädse…
Näütemängo kirot’ dokustaatõ ja Kimmeli noorõmba tütre mälestüisi perrä kokko ja säädse…
Kõgõ õks kipõ ja kipõ
Pall’o om Vinne numbriga massinit mi kandin ümbre sõitman. Arvada turisti, puhkaja. Mõni rikkamb mi maa inemine om kah reismä lännü – Kreekahe vai jummal tiid kohe. Tuu tähendäs, et suvi om tulnu.
Väega kipõstõ käve kevväi timahava är. Es tulõ, es tulõ, es tulõ,…
Väega kipõstõ käve kevväi timahava är. Es tulõ, es tulõ, es tulõ,…
Üteline bussiliiklus
Sõidu ütine kõrraldus avitas võrokõisil kokko hoita
Võro ja Põlva maavanõmb omma võtnu plaani luvva katõ maakunna pääle ütine asotus, miä nakkas bussiliine kõrraldama. Tuu piäs vahtsõst aastast nakkama säädmä, kostkotsilt kohe ja mis kelläaol bussi sõitva.
Siiämaani omma bussiliine kõrraldanu maavaltsusõ, a et Tuumpääl om otsustõt maavaltsusõ…
Võro ja Põlva maavanõmb omma võtnu plaani luvva katõ maakunna pääle ütine asotus, miä nakkas bussiliine kõrraldama. Tuu piäs vahtsõst aastast nakkama säädmä, kostkotsilt kohe ja mis kelläaol bussi sõitva.
Siiämaani omma bussiliine kõrraldanu maavaltsusõ, a et Tuumpääl om otsustõt maavaltsusõ…
Kochi Triin: tahas pakku kullõjilõ kõgõ parõmbat
Kochi Triin om Võrolt peri tunnõt koorijuht. Timä kolm kuuri tulõ seo nädälivaih Võromaalõ. Kontsõrt andas riidi, 9. piimäkuul Võro kultuurimajan Kannel ja puulpäävä om laulupäiv Sulbin. Triin kõnõlõs tsipakõsõ koorijuhis olõmisõst ja muusiga täämbädsest saisust.
Midä koorijuht õigõlõ tege?
Koorijuht, nigu…
Midä koorijuht õigõlõ tege?
Koorijuht, nigu…
Kiä om kõgõ õigõmb maainemine?
Meile miildüs hennest tõnõkõrd maarahvas kutsu.
Aga kiä sis om põra tuu kõkõ õigõmb maainemine, ku maiu man omma lauda tühä vai jo maha lahut ja ennembitse kardulinurmõ päält tulõ ennegi murru niitä?
Viimätsel aol om jäl üles võet tuu jutt, et suurist liinust tulõ asutuisi kontori maalõ kolida, sis saava maainemise ka tüüd. Tiiäti külh, regionaalpoliitika, veeremaastumise vasta võitlõminõ, tüüturu parandaminõ. . . . Jutus kõlbas muiduki pall’u asju, aga kas…
Aga kiä sis om põra tuu kõkõ õigõmb maainemine, ku maiu man omma lauda tühä vai jo maha lahut ja ennembitse kardulinurmõ päält tulõ ennegi murru niitä?
Viimätsel aol om jäl üles võet tuu jutt, et suurist liinust tulõ asutuisi kontori maalõ kolida, sis saava maainemise ka tüüd. Tiiäti külh, regionaalpoliitika, veeremaastumise vasta võitlõminõ, tüüturu parandaminõ. . . . Jutus kõlbas muiduki pall’u asju, aga kas…
Mandoliine mäng Humalistõ talon
Piimäkuu edimäne pühäpäiv Vahtsõliina kihlkunnan Loosin Humalistõ talon. Kokko om tulnu katskümmend mandoliini mängmise huvilist. Peris alostajilõ oppas rahvamuusik ja «untsakas» Põlderi Jaanus tuud, mis pill om mandoliin, kuis tedä käen hoita ja kuis mõni lihtsämb lugu pilli seest vällä meelütä.
Kolmõ aasta iist valisi…
Kolmõ aasta iist valisi…
Seto Folk – muusiga- ja matkapido
16.–18. piimäkuul om Verskah ilosa Õrsava järve veereh muusiga- ja matkapido Seto Folk.
Muusiga- ja matkapido kaes timahava mõtsa poolõ. Päält hää muusiga ilosih kontsõrdipaiguh uut väikumpi folgiliidsi meeleperi tegemiisiga latsiala. Märgotaja löüdvä kimmähe üles moroülikooli, filmisõbra saava ehtsäh jurtah häädmiilt tunda soomõ-ugri filmifestivalist ja roidõlda tahtja võiva minnä mõtsa.
Pidolõ tasos tulla kõgõ perrega, tegemiisi jakkus kõigilõ.
Matka päivä ja üüse
Seto Folgi põnnõv matkaprogramm, koh om päält 20 matka,…
Muusiga- ja matkapido kaes timahava mõtsa poolõ. Päält hää muusiga ilosih kontsõrdipaiguh uut väikumpi folgiliidsi meeleperi tegemiisiga latsiala. Märgotaja löüdvä kimmähe üles moroülikooli, filmisõbra saava ehtsäh jurtah häädmiilt tunda soomõ-ugri filmifestivalist ja roidõlda tahtja võiva minnä mõtsa.
Pidolõ tasos tulla kõgõ perrega, tegemiisi jakkus kõigilõ.
Matka päivä ja üüse
Seto Folgi põnnõv matkaprogramm, koh om päält 20 matka,…
Uma püünega ülesastminõ
Täämbädse pildi pääl om Võro maakundligu kultuurimaja estraadiorkestri Juurika Hendriku juhatusõl. Astutas üles 1947. aastaga suvõl Antsla kandin edimädse ütismajandi tüütäjile.
Väläkontsõrtõ jaos oll’ orkestril ütenvidämises ümbre säet pianiino ja auto kastist tetti kipõstõ ülesastmisõ lava. Veomassina Opel-Blitz tõi Krulli Aleksandri orkestrilõ 1947. aastaga radokuul sõasaagi…
Väläkontsõrtõ jaos oll’ orkestril ütenvidämises ümbre säet pianiino ja auto kastist tetti kipõstõ ülesastmisõ lava. Veomassina Opel-Blitz tõi Krulli Aleksandri orkestrilõ 1947. aastaga radokuul sõasaagi…
Eesti-Kreeka toro
Istu kolmandat päivä Kreekan Pargan ja taha kodo tagasi. Es olõ taa mu mõtõ, pere oll’ väsünü ja tahtsõ puhada, rabõli sõs veidükese rohkõmb ja osti üte odavambat sorti reisi.
No istu ja tii tüüd. Uma Lehe jutt, sõs tulõ üten filmiluun hää Kukumäekene tõsõs karakteris ümbre kirota,…
No istu ja tii tüüd. Uma Lehe jutt, sõs tulõ üten filmiluun hää Kukumäekene tõsõs karakteris ümbre kirota,…
Joosun tsumadan
Elo om parhilla sääne, et loet-kullõt uudisit, kon inämbähe iks röövitäs, varastõdas vai kogonistõ lüvväs maaha. Naksi sohvanukan mõlguhtama, ammu’s tuu ausa aig oll’gi. Rehkendi vällä, et pia 50 aastakka tagasi, ku luvvavars ussõ iin viil tabalukku tähend’. Parhilla ei usu jo ütski, et läät söögipuuti ni…
Vussilännü külä pääl käümine
Tullimi poiskõisikooriga esinemäst. Jõudsõmi intrahe ilda, kotost koolihkäüjä pidimi kah är jaotama tarri vahel. Kellelgi tull’ mõtõ minnä tõsõ kõrra pääle tütrigõ mano.
Lätsimi kõgõ suurõmbalõ tarrõ, kiäki pandsõ tulõ palama. Iistlaulja kisksõ türigõl tekke päält. Tütrigu karksiva üles ja naksiva vasta ründämä. Tooli lintsi, lagi rappu, tütrigu kiljati tävvest väest.
Äkki kuuldu trepist üles juuskva oppaja möirgamist: «Oinakari, üüse kah ei anda rahhu!»
Poiskõsõ säeti saina viirde ritta nigu…
Lätsimi kõgõ suurõmbalõ tarrõ, kiäki pandsõ tulõ palama. Iistlaulja kisksõ türigõl tekke päält. Tütrigu karksiva üles ja naksiva vasta ründämä. Tooli lintsi, lagi rappu, tütrigu kiljati tävvest väest.
Äkki kuuldu trepist üles juuskva oppaja möirgamist: «Oinakari, üüse kah ei anda rahhu!»
Poiskõsõ säeti saina viirde ritta nigu…
Teritedüisi suusõga olümpiäle
Kuuli raadiost, et viil ütessä kuud inne talvitsit olümpiämängõ olõ-i Haani suusatiimil määrdemiihi. Nuu omma mehe, kiä pandva suusõ ala tavoti muudu asja ja sis triikvä tuud niikavva, ku tsärisemä nakas ja suusa häste nilbõs saava.
A vahepääl nurisõsõ iks suusataja spordireportõrilõ, et suusa olli halvastõ määridü. Vast pidänü pressravvalõ rohkõmb kuuma andma?
Nüüt omma Haani tiimi iistvidäjä vahtsõ nõksu vällä mõtõlnu. Suusõ naatas hoobis teritämä nigu vissraudu. Tuu jaos om…
A vahepääl nurisõsõ iks suusataja spordireportõrilõ, et suusa olli halvastõ määridü. Vast pidänü pressravvalõ rohkõmb kuuma andma?
Nüüt omma Haani tiimi iistvidäjä vahtsõ nõksu vällä mõtõlnu. Suusõ naatas hoobis teritämä nigu vissraudu. Tuu jaos om…
Maolda nali
Kats küsümüst Mulgimaa kotsilõ
1) Kas tiiät, määndse Mulgimaa liina nimi kõnõlõs ütest väega tunnõtust spordialast?
2) A tuud tiiät, mille Tõrva liinan ei olõ õigõusu kerikut?
Vastussõ:
1) Loomulikult om tuu Karksi-Nuia, miä kõnõlõs saibaga hüppämisest.
2) Iks tuuperäst, et kiäki taha-i olla Tõrva papp.
1) Kas tiiät, määndse Mulgimaa liina nimi kõnõlõs ütest väega tunnõtust spordialast?
2) A tuud tiiät, mille Tõrva liinan ei olõ õigõusu kerikut?
Vastussõ:
1) Loomulikult om tuu Karksi-Nuia, miä kõnõlõs saibaga hüppämisest.
2) Iks tuuperäst, et kiäki taha-i olla Tõrva papp.
Tossu Tilda pajatusõ
Jalaga astõn ja ratta sälän sõitõn
Tutva miis kõnõl’, kuis tä Võro liinan kats kõrda pidi jalgratta ala jäämä.
Kõgõpäält ilosal suvõõdagul, ku tä astõ kodo poolõ. Tii oll’ küländ lagja, a keskelt konarliganõ. Tuuperäst hoit’ miis veere poolõ, mis oll’ sille. Äkki käänd’ täst sälä takast müüdä jalgratas. Tuu jalgrattamiis naas’ jalakäüjät hirmsalõ sõimama. Timäl oll’ kipõ minek puuti, mis olõs inne kinni pant. Tii pääl tilbõndaja ulli peräst jääs tä õllõpudõlist…
Tutva miis kõnõl’, kuis tä Võro liinan kats kõrda pidi jalgratta ala jäämä.
Kõgõpäält ilosal suvõõdagul, ku tä astõ kodo poolõ. Tii oll’ küländ lagja, a keskelt konarliganõ. Tuuperäst hoit’ miis veere poolõ, mis oll’ sille. Äkki käänd’ täst sälä takast müüdä jalgratas. Tuu jalgrattamiis naas’ jalakäüjät hirmsalõ sõimama. Timäl oll’ kipõ minek puuti, mis olõs inne kinni pant. Tii pääl tilbõndaja ulli peräst jääs tä õllõpudõlist…
