Hiidmuna seenenäütüsel
Suurõmb seeneaig jõudsõ timahava kätte süküskuu alostusõn. Minevä nätäl sai Mõnistõ muusõumin nätä näütüst 123 sorti seenist. Kõgõ suurõmb ja esierälisemb siin oll΄näütüsel hiidmuna, mink ümbremõõdus 172 sendimiitret.
«Hiidmuna kõlbas noorõst pääst süvvä ja kasus kõdunõnu musta mulla pääl,» selet’ seenenäütüse kokkosäädjä Koemetsa Ilze. Kuigi näütüsele…
«Hiidmuna kõlbas noorõst pääst süvvä ja kasus kõdunõnu musta mulla pääl,» selet’ seenenäütüse kokkosäädjä Koemetsa Ilze. Kuigi näütüsele…
Pulga Jaan: luudusmärke perrä tulõ süküst viil uuta
Midä kõnõlõsõ luudusõ märgi timahavadsõ sügüse kotsilõ? Antsla kandi miis Pulga Jaan ronisi õdaguhämärüsen mäe otsa, kai ümbretsõõri ja püüdse midägi ette arvada.
«Tan ei olõ määnestki süküst viil nätä. Ku ümbretsõõri kaia, kas sa näet mõnt kõllast kõivu? No…
«Tan ei olõ määnestki süküst viil nätä. Ku ümbretsõõri kaia, kas sa näet mõnt kõllast kõivu? No…
Otsitas põnõvampi võrokeelitsit sõnno
Võro instituut korjas 14.–26. süküskuuni kokko kõgõ põnõvampi võro keele sõnno. Valik välläpakutuist sõnnost saadõtas Friisimaalõ, 2018. aastaga Euruupa kultuuripääliina, kon noid sõnno saa Euruupa kiili tutvustavan keelemajan stende pääl näüdädä.
26. süküskuu pääväl peetäs Euruupa kiilipäivä. Taa päävä kuulut’ vällä Euruupa Nõvvokogo 2001. aastagal, et tukõ kiili opmist üle terve Euruupa.
Euruupa kiilipääväl kõrraldõdas mitmõsugutsit ettevõtmiisi kiili opmisõ ja Euruupa keelekirivüse tugõmisõs.
Sõna, midä oodõtas, võinu olla kõgõ põnõvamba,…
26. süküskuu pääväl peetäs Euruupa kiilipäivä. Taa päävä kuulut’ vällä Euruupa Nõvvokogo 2001. aastagal, et tukõ kiili opmist üle terve Euruupa.
Euruupa kiilipääväl kõrraldõdas mitmõsugutsit ettevõtmiisi kiili opmisõ ja Euruupa keelekirivüse tugõmisõs.
Sõna, midä oodõtas, võinu olla kõgõ põnõvamba,…
Ohotusõ-teemalinõ perrepäiv Võrol
Pühäpäävä, 17. süküskuul om Võrol politsei- ja piirivalvõammõdi ja pästeammõdi ütitsen huunõn perrepäiv.
Tähistedäs 150 aasta müüdäsaamist tulõtõrjõ asutamisõst Võro liinan. Päiv nakkas pääle kell 12 rongikäügiga vana tulõtõrjõmaja mant Seminäri uulidsa pääl.
Kellä 14st pääle saa täämbädsen politsei- ja pästemajan ekskursioonil kävvü, pästjide tüüd kaia, pruuvi sainast üles ronni ja rattaga vigurisõitu tetä. Tegemiisi om tuul pääväl viil.
UL
Tähistedäs 150 aasta müüdäsaamist tulõtõrjõ asutamisõst Võro liinan. Päiv nakkas pääle kell 12 rongikäügiga vana tulõtõrjõmaja mant Seminäri uulidsa pääl.
Kellä 14st pääle saa täämbädsen politsei- ja pästemajan ekskursioonil kävvü, pästjide tüüd kaia, pruuvi sainast üles ronni ja rattaga vigurisõitu tetä. Tegemiisi om tuul pääväl viil.
UL
Valgõvinne ansambli and Varbusõl kontsõrdi
23. süküskuul and Varbusõ muusigamõisan kontsõrdi kuulsa Valgõvinne ansambli Etno-Trio-Troitsa. Ansamblin mängvä kolm miist 50 esi Ida-Euruupa pilli.
Ansambli juht om Kirtšuki Ivan, suurõ habõna ja võimsa tenorihelüga. Troitsa laul perimüslaulõ esimuudu, a hoit meelen ka vannu laulutraditsioonõ.
Ansambli kodolehe pääl troitsa.net saat kullõlda, määnest muusikat tetäs.
UL
Ansambli juht om Kirtšuki Ivan, suurõ habõna ja võimsa tenorihelüga. Troitsa laul perimüslaulõ esimuudu, a hoit meelen ka vannu laulutraditsioonõ.
Ansambli kodolehe pääl troitsa.net saat kullõlda, määnest muusikat tetäs.
UL
Noorõ oppasõ vanno nutisäädmit pruukma
Võromaa keskraamadukogo kõrraldas ütenkuun Võro nuurikeskusõga 26. süküskuul koolitusõ, kon vanõmbilõ inemiisile, kiä veidü arvutit mõistva, opatas nutimassinidõ tarvitamist.
Koolitus om mõtõldu raamadukogo lugõjilõ ja koolitusõlõ tulõja piäs üten võtma uma üsäpuutri, tahvliarvudi vai nutitelefoni. Raamadukogon omma ka olõman tahvliarvudi, midä osavõtja saa koolitusõl pruuki, ku vajja piäs minemä. Egä osavõtja saa hindäle uma noorõ oppaja, kinka ütenkuun kaias, määndsit häti või egäpääväelon nutimassinidõ tarvitamisõl ette tulla.
Koolitusõst ossavõtmisõs…
Koolitus om mõtõldu raamadukogo lugõjilõ ja koolitusõlõ tulõja piäs üten võtma uma üsäpuutri, tahvliarvudi vai nutitelefoni. Raamadukogon omma ka olõman tahvliarvudi, midä osavõtja saa koolitusõl pruuki, ku vajja piäs minemä. Egä osavõtja saa hindäle uma noorõ oppaja, kinka ütenkuun kaias, määndsit häti või egäpääväelon nutimassinidõ tarvitamisõl ette tulla.
Koolitusõst ossavõtmisõs…
Teppo lõõtspilli tegemise kursus
Teppo lõõdsatalo ja Võromaa kutsõhariduskeskus kõrraldasõ aastil 2017–2019 kats Teppo tüüpi lõõtspilli tegemise kursust. Edimäne kursus nakkas pääle tulõval kuul ja sinnä võetas vasta 15 huvilist.
Kursust plaanitas tetä kõrra kuun, kolm päivä kõrraga Võromaa kutsõhariduskeskusõ tehnomajan, lisas tulõ esi koton tüüd tetä. Oppasõ pillimiis ja pillimeistre Tartese Heino ja puutüü-oppaja Pumbo Taavi.
Teedüst saa mano Teppo Priidu käest, tel 5135 350, e-post priiduteppo@gmail.com.
UL
Kursust plaanitas tetä kõrra kuun, kolm päivä kõrraga Võromaa kutsõhariduskeskusõ tehnomajan, lisas tulõ esi koton tüüd tetä. Oppasõ pillimiis ja pillimeistre Tartese Heino ja puutüü-oppaja Pumbo Taavi.
Teedüst saa mano Teppo Priidu käest, tel 5135 350, e-post priiduteppo@gmail.com.
UL
Ökoturismi koolitus
Tulõva kuu tetäs Võromaa kutsõhariduskeskusõn Väimelän 40tunninõ kursus, kon kõnõldas ökoturismist. Koolitasõ tunnõdu ökoturismi praktiku Ruukeli Aivar Suumaalt ja Piho Aigar Võromaalt. Koolitusõ seen om ka mitu opireisi ja tüütarrõ.
Ligembät teedüst saa Võromaa kutsõhariduskeskusõst Kruusalu Terje käest, tel 785 0817; 5690 5389, e-post: terje.kruusalu@vkhk.ee.
UL
Ligembät teedüst saa Võromaa kutsõhariduskeskusõst Kruusalu Terje käest, tel 785 0817; 5690 5389, e-post: terje.kruusalu@vkhk.ee.
UL
Kampaania kõrran elo
Latsi- ja nuurikultuuri aasta kooliaasta alostusõn joova koolilatsõ koolipiimä. Nä märgotasõ, kuimuudu tetä vanavanõmbidõ päävä kontsõrti. Vast om midägi hääd miilde jäänü keväjädsest muusõumiüüst? Kas tuud saanu no kuigi är tarvita? Ja tegeligult, Euruupa muinsuskaitsõpäiv om kah samal aol. Kas noid tegemiisi kaema jõutaski? A kõgõ…
Midä poliitigu reklaamva?
Poliitikidõ suuri piltega püvvetäs ull’õ, kiä esi märgota ja uuri ei viisi
Elä Tal’na liinan ja olõ kaenu, et uulitsidõ pääle omma ilmunu poliitilidsõ päähämäärmise. Suuri plakatidõ pääl omma näo, värmi, lõugahusõ. Näo paistussõ viil esieränis suurõ. Nigu sakõst omma ka maiu ja huunidõ müümise päähämäärmiisi…
Elä Tal’na liinan ja olõ kaenu, et uulitsidõ pääle omma ilmunu poliitilidsõ päähämäärmise. Suuri plakatidõ pääl omma näo, värmi, lõugahusõ. Näo paistussõ viil esieränis suurõ. Nigu sakõst omma ka maiu ja huunidõ müümise päähämäärmiisi…
Liivlaisi nime umas võtnu kuralasõ ei jaa Kaupo häpü
21. süküskuul saa 800 aastakka madisõpäävä lahingust, kon sai hukka
rahvajuhi Lembitu ja Kaupo. Võrokõnõ ELLERI KALLE kaes tsipakõsõ
seokandi rahvidõ aolukku ja märgotas, midä meil täämbä tetä tulnu.
Timahava om tähtsä päiv 21. süküskuud. 800 aastakka tagasi oll’ suur lahõndik ja…
rahvajuhi Lembitu ja Kaupo. Võrokõnõ ELLERI KALLE kaes tsipakõsõ
seokandi rahvidõ aolukku ja märgotas, midä meil täämbä tetä tulnu.
Timahava om tähtsä päiv 21. süküskuud. 800 aastakka tagasi oll’ suur lahõndik ja…
Ungarit tunnõt paprikast ja avarusõst
Kotusõnimeuurja Fastrõ Mariko ja Saarõ Evar käve minevä kuu lõpun Ungarin Debreceni liinan. Sõidu otsusti nä ette võtta autoga. Tan om väiku ülekaehus tuust, midä tii pääl nätti, kuulti ja süüdi.
Ungarihe lätsimi päämädselt tuuperäst, et sääl peeti jälki nimetiidüse kongressi. Tuu tähendäs, et…
Ungarihe lätsimi päämädselt tuuperäst, et sääl peeti jälki nimetiidüse kongressi. Tuu tähendäs, et…
Stalini kuju kattõ üleüü
Väimelä koolimaja iin saisnu Stalini kujo kattõ üte üüga kõgõ postamendiga.
1962. aasta keväde olli ma Väimelä koolin opman. Tahtsõ saia tõpratohtris.
Tuukõrd es olõ sääl mäe otsan muud ku suur koolimaja ja kõrval katõkõrdnõ internaadihoonõ, kon mi elli. Koolimaja iin platsi keskel oll’ postamendi otsan…
1962. aasta keväde olli ma Väimelä koolin opman. Tahtsõ saia tõpratohtris.
Tuukõrd es olõ sääl mäe otsan muud ku suur koolimaja ja kõrval katõkõrdnõ internaadihoonõ, kon mi elli. Koolimaja iin platsi keskel oll’ postamendi otsan…
Kaitsõliidu aastapäiv
1917. aastaga 7. süküskuul asutõt Sakala ja päiv ildampa, 8. süküskuul asutõt Võro mallõv panni Eesti Kaitsõliidulõ alossõ. Võromaa mallõv pidi umma 20. aastapäivä 12. süküskuul 1937.
Joba varra hummogu naas’ Võro liina tulõma mundrin kaitsõliitlaisi, naiskodokaitsijt, nuuri kotkit ja kodotütrit. Päämidselt tõi näid kokko bussi ja…
Joba varra hummogu naas’ Võro liina tulõma mundrin kaitsõliitlaisi, naiskodokaitsijt, nuuri kotkit ja kodotütrit. Päämidselt tõi näid kokko bussi ja…
Vanarahva tarkus
Ma väega vanarahva tarkusõ uskja miis ei olõ. Vahtsõmb rahvas om õks kõgõ targõmb olnu. Ku poig om esäst ullimb, om seo evolutsioonilinõ tagasikäük. Nii või pikäpääle tagasi ahvis arõnõda, ahvist jäl kalas ja kalast tagasi vetikus. Muidoki om säändsit tagasimineginäütit, nuur Ossiniovki näütüses, a ülene tsiht…
Kolmõ naasõ soejaht
1964. aastaga süküskuu mu kotun Haavistun. Oll’ ütlemelde illus päiv. Mi imäga võtsõmi kartlid.
Säälsaman kodusöödü pääl pedäsivä lehmä lõunauinakut ja lamba mäletsivä kah näide ligi. Õnnis rahu taivan ja maa pääl.
Kõrraga oll’ kõik katski, ku õhun kuuldu lellänaasõ helle kisa: «Susi, susi!»
Es olõki susi.…
Säälsaman kodusöödü pääl pedäsivä lehmä lõunauinakut ja lamba mäletsivä kah näide ligi. Õnnis rahu taivan ja maa pääl.
Kõrraga oll’ kõik katski, ku õhun kuuldu lellänaasõ helle kisa: «Susi, susi!»
Es olõki susi.…
Hää, kui mudso kipõlt tüütäs
Tuu oll’ Vinne aigu, ku koolilatsõ pidi sügüse kooliaost mõnõ päävä koloosin kardulit võtman käümä.
Ega tüü üle jõu es käü. Pidi õnnõ kipõstõ uma maajupi päält karduli är korjama, inne ku traktor vahtsõ tsõõriga virkse valla aiõ.
Ma es tulõ tuu päälegi, et sääne jõhkataminõ, üles ja alla ja vahetpidämädä, või naada tervüse pääle käümä.
Tõõstust and’ kipõ valuläügätüs kõtost läbi ja pääle tuu tundsõ, et põh’a lüü alt är.
Kaiõ ümbretsõõri,…
Ega tüü üle jõu es käü. Pidi õnnõ kipõstõ uma maajupi päält karduli är korjama, inne ku traktor vahtsõ tsõõriga virkse valla aiõ.
Ma es tulõ tuu päälegi, et sääne jõhkataminõ, üles ja alla ja vahetpidämädä, või naada tervüse pääle käümä.
Tõõstust and’ kipõ valuläügätüs kõtost läbi ja pääle tuu tundsõ, et põh’a lüü alt är.
Kaiõ ümbretsõõri,…
Majandus om kur’ast?
Kuuli raadiost, et jälki om Eestimaal elo vussi lännü. Kuimuudu ka valitsusõ as’apulga vasta ei punni, majandus kasus ku mühises. Õnnõ tuust ei saa ma arvu, mille tuu majandusõ kasuminõ halv om.
Ku minevä sügüse Rõiva valitsus maaha võeti, sõs panti näile süüs, et majandus kasus ülearvo aigupite. Kül Taavi-poig selet’, et pia nakkas kõvõmbahe kasuma, a es tähendä inämb midägi. Iks võeti maaha.
Ja õkva nakas’ki majandus kasuma. No omma kõik tagajalgu…
Ku minevä sügüse Rõiva valitsus maaha võeti, sõs panti näile süüs, et majandus kasus ülearvo aigupite. Kül Taavi-poig selet’, et pia nakkas kõvõmbahe kasuma, a es tähendä inämb midägi. Iks võeti maaha.
Ja õkva nakas’ki majandus kasuma. No omma kõik tagajalgu…
Maolda nali
Kõgõ parõmb auto
Mehe vaidlõsõ, määne om kõgõ parõmb auto.
«Saksa auto omma kõgõ parõmba. Jupi omma odava ja saia, ku midägi remonti vajja,» ütles üts.
«A Jaapani auto omma viil parõmba. Noid ei piäki remontma,» om tõõnõ tõist miilt.
«Ah, mis ti vaidlõti. Kõgõ parõmb auto om iks ammõdiauto,» om kolmas kõgõ targõmb.
Mehe vaidlõsõ, määne om kõgõ parõmb auto.
«Saksa auto omma kõgõ parõmba. Jupi omma odava ja saia, ku midägi remonti vajja,» ütles üts.
«A Jaapani auto omma viil parõmba. Noid ei piäki remontma,» om tõõnõ tõist miilt.
«Ah, mis ti vaidlõti. Kõgõ parõmb auto om iks ammõdiauto,» om kolmas kõgõ targõmb.
Tossu Tilda pajatusõ
Kae ette astmiisiga!
Vinne aol sõidi üte Võro perre esä ja imä umalõ ammõtkundligulõ kokkotulõkilõ Eestimaa kavvõmbalõ otsa.
Latsõkõsõ, kes olli viil küländ tsill’okõsõ, veivä nä tuus aos maalõ sugulaisi hoita. Ega latsil sääl hätä es olõ: puhas õhk ja kõrralik maasüük.
Väega suurt huvvi paki liinalatsilõ eläjä. A poiskõsõlõ es miildü, et lauda ümbre pirisi kärbläse ja purõja parmu. Lats pagõsi kiusajidõ iist. Ütskõrd, ku poiskõnõ jäl varjo otsõn muro pääl juussõ, tä…
Vinne aol sõidi üte Võro perre esä ja imä umalõ ammõtkundligulõ kokkotulõkilõ Eestimaa kavvõmbalõ otsa.
Latsõkõsõ, kes olli viil küländ tsill’okõsõ, veivä nä tuus aos maalõ sugulaisi hoita. Ega latsil sääl hätä es olõ: puhas õhk ja kõrralik maasüük.
Väega suurt huvvi paki liinalatsilõ eläjä. A poiskõsõlõ es miildü, et lauda ümbre pirisi kärbläse ja purõja parmu. Lats pagõsi kiusajidõ iist. Ütskõrd, ku poiskõnõ jäl varjo otsõn muro pääl juussõ, tä…
