Lõõtspill ummi kässiga
Minevä nätäl sai Võromaa kutsõhariduskeskusõn joba tõist kõrda kokko 15 huvilist, kiä tegevä hindäle lõõtspilli. Kursus om ütessä kuud pikk ja hulga tüüd tulõ osaliidsil tetä uman koton. Kõrra kuun saias kolmõs pääväs kokko ja oppaja Tartese Heino ja Pumbo Taavi näütäse ette, midä tetä…
Midä parhilla Uma Pido tii pääl tetä saa
Võrokõisi suur laulu- ja rahvapido Uma Pido ei tähendä õnnõ ütte pidopäivä, a tuu om tegemiisi täüs tii pidoni. Parhillaki saava laulja ja muu huvilidsõ üten lüvvä mitmõn pidoga köüdetün ettevõtmisõn.
Käü kirjapandminõ kavõrivõigõlusõlõ
Järgmädse aastaga urbõkuun tulõ Võrol maailma kõgõ edimäne mõõduvõtminõ kõgõ parõmba võrokeelidse kavõri löüdmises.
Kirjapanõk võistlusõlõ käü ja oodõdu omma nii tunnõtus laulõdu tüütlüse, vahtsõnõ looming ku ka tõlkõ, tõlgõndusõ; noorõ ja vana, tuntu ja…
Käü kirjapandminõ kavõrivõigõlusõlõ
Järgmädse aastaga urbõkuun tulõ Võrol maailma kõgõ edimäne mõõduvõtminõ kõgõ parõmba võrokeelidse kavõri löüdmises.
Kirjapanõk võistlusõlõ käü ja oodõdu omma nii tunnõtus laulõdu tüütlüse, vahtsõnõ looming ku ka tõlkõ, tõlgõndusõ; noorõ ja vana, tuntu ja…
Põlvan tulõ Hurda ja rahvaharidusõ päiv
Põlva rahvaharidusõ selts saa 110 aastakka vanas. Tuu tähistämises kõrraldõdas 6. joulukuul kõnnõpäiv, kon kõnõldas Hurda Jakobist, Põlva kandist ja rahvaharidusõ seldsist.
Võro keele uurja Kalla Urmas kõnõlõs Hurda Jakobi kodokülä keelest ja keelejuhtõst. Kirändüseuurja Allasõ Tiia võtt jutus Põlva kandi lõhna, Eesti kultuuriseltse ütisüse auesimiis Haameri Valter kõnõlõs tuust, midä tähendäs Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts timä jaos.
Kõnnõpäiv peetäs Põlva kultuurikeskusõ salongin, alostus om kell 13.
UL
Võro keele uurja Kalla Urmas kõnõlõs Hurda Jakobi kodokülä keelest ja keelejuhtõst. Kirändüseuurja Allasõ Tiia võtt jutus Põlva kandi lõhna, Eesti kultuuriseltse ütisüse auesimiis Haameri Valter kõnõlõs tuust, midä tähendäs Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts timä jaos.
Kõnnõpäiv peetäs Põlva kultuurikeskusõ salongin, alostus om kell 13.
UL
Võrol tulõ vabaütisüisi mess
Pühäpäävä, 26. märdikuul kell 11 tulõ Võrol Kandlõ kultuurimajan vabaütisüisi mess, kon arotõdas ello päält haldusreformi. Arotusõ teema om «Vahtsõ valla veretsõõr», juttu vidä tunnõt telemiis Vaino Urmas.
Märgitäs, kuis tetä nii, et elo lännü edesi egän valla veeren, ja midä saanu vabaütisüse tuu jaos är tetä.
Päält arotamisõ saava paigapäälidse MTÜ ka ummi tegemiisi tutvusta.
UL
Märgitäs, kuis tetä nii, et elo lännü edesi egän valla veeren, ja midä saanu vabaütisüse tuu jaos är tetä.
Päält arotamisõ saava paigapäälidse MTÜ ka ummi tegemiisi tutvusta.
UL
Võro keele ja kultuuriga köüdet üliopilastöie võigõlus
Võro instituut om vällä kuulutanu 2018. aastaga preemiävõigõlusõ kõgõ parõmbidõ võro keele ni kultuuriga köüdetüisi bakaraurõusõ- ja magistritöie teedäsaamisõs.
Preemiä päämädses tsihis om julgusta üliopilaisi ja magistrikraadi tahtjit uurma asjo, miä omma köüdedü võro keele ja kultuuriga.
1. hainakuus 2018 oodõtas võigõlusõlõ võro kiilt vai perimüskultuuri pututavit bakalaurõusõ- vai magistritöid, miä omma kaitstu aastil 2014 kooni 2018. Valdkund, tiidüsala ja korgkuul olõ õi taa man…
Preemiä päämädses tsihis om julgusta üliopilaisi ja magistrikraadi tahtjit uurma asjo, miä omma köüdedü võro keele ja kultuuriga.
1. hainakuus 2018 oodõtas võigõlusõlõ võro kiilt vai perimüskultuuri pututavit bakalaurõusõ- vai magistritöid, miä omma kaitstu aastil 2014 kooni 2018. Valdkund, tiidüsala ja korgkuul olõ õi taa man…
Märgotõdi, kuis löüdä üles mi kandi kultuuri huviliidsi ja midä näile pakku
Minevä nätäl peeti Võro instituudin maaha mõttõkoda, kon kõnõldi kultuuriperändüse turundamisõst. Paiga pääle olli tulnu Vana-Võromaa ja Setomaa muusõummõ inemise ja piirkunna turismikoordinaatori. Märgiti, kuis löüdä üles nuu inemise, kiä tundva huvvi mi kandi…
Laskõ Katri sisse tulla!
Välän inämb pall’o tüüd tetä ei saa, tulõ uma tegemise tarrõ kolli. Katriaig om käen.
Om kombõs, et katripuulpäävä õdagu vai ka katripäävä õdagu käävä katrisandi. Nuu omma valgin rõivin, hariligult naistõrahva, hulgan või olla ka naisis tettüid miihi.
Ku katrisandi mõistva ilostõ laulda, tulõs nä…
Om kombõs, et katripuulpäävä õdagu vai ka katripäävä õdagu käävä katrisandi. Nuu omma valgin rõivin, hariligult naistõrahva, hulgan või olla ka naisis tettüid miihi.
Ku katrisandi mõistva ilostõ laulda, tulõs nä…
Kõgõ ausamb aoraamat
Koolilatsi kirätöien omma kirän mi riigi ja rahva
perämädse 30 aasta kõgõ tähtsämbä sündmüse.
Koolilatsi kirätöie võistlust «Mino Võromaa» om peetü joba 30 aastakka. Jutuvõistlusõlõ saadõtuist kirätöiest om egä kõrd vällä antu ka kogomik. No om vällä tulnu juubõlikogomik, kohe omma saanu kirätüü läbi kõgõ taa 30 aasta.
2007.…
perämädse 30 aasta kõgõ tähtsämbä sündmüse.
Koolilatsi kirätöie võistlust «Mino Võromaa» om peetü joba 30 aastakka. Jutuvõistlusõlõ saadõtuist kirätöiest om egä kõrd vällä antu ka kogomik. No om vällä tulnu juubõlikogomik, kohe omma saanu kirätüü läbi kõgõ taa 30 aasta.
2007.…
Tootsi Tiit: Rõugõ mutõl tüütäs ka laembalt
Võromaa arõnduskeskusõ vahtsõnõ juht, inneskine Rõugõ vallavanõmb Tootsi Tiit kõnõlõs, määndse omma timä plaani vahtsõn ammõtin.
Päält valimiisi oll’ juttu, et jäät kodo ja võtat kõrras ao maaha. Kuis sis no äkki sääne vahtsõnõ ammõt?
Jah, ega taa tull’ mu hindä jaos kah…
Päält valimiisi oll’ juttu, et jäät kodo ja võtat kõrras ao maaha. Kuis sis no äkki sääne vahtsõnõ ammõt?
Jah, ega taa tull’ mu hindä jaos kah…
Kullõlgõ vannu inemiisi!
Aasta kõkõ pümmemb aig om käen. Kodulaudun ei olõ enämbüisi üttegi eläjet ja vanõmbõil inemiisil käü pääväplaan tuu perrä, määne seebikas parasjagu telekan läbi saa vai tulõman om. Elu olõs nigu väega illus, a umõta om näil medägi puudus: kiäki ei kullõ, ku kõnõlat . . . .
Juhtu ildaaigu naabrinaasõ puul olõma, ku sinnä tull’ vanainemine, kiä haigõidõ jalgu peräst jo mitu aastaiga ilma abilda kotust vällä ei saa. Seo kõrdki jäi poig…
Juhtu ildaaigu naabrinaasõ puul olõma, ku sinnä tull’ vanainemine, kiä haigõidõ jalgu peräst jo mitu aastaiga ilma abilda kotust vällä ei saa. Seo kõrdki jäi poig…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
3. kiri. Meditsiinisüstemist
Pill tulõ pikä ilo pääle, üteldäs. Vanõmb poig karas’ diivani pääl, nika ku sattõ sälätoe otsast pääga vasta põrmandut nii õnnõtulõ,…
3. kiri. Meditsiinisüstemist
Pill tulõ pikä ilo pääle, üteldäs. Vanõmb poig karas’ diivani pääl, nika ku sattõ sälätoe otsast pääga vasta põrmandut nii õnnõtulõ,…
Tegemise rõõmust pilditegijä
Räpinä loomõmajan om üles pant näütüs Austa Eve maalituist ja tsehkendedüist pildest. Seo om latsiaian kokana tüütävä Eve edimäne suurõmb avalik pilte näütämine.
Mõnõ aasta iist sai Eve puuljuhusligult üte latsi molberti. Tä es tiiä viil, misjaos, a tundsõ, et tuud lätt täl elon vaia.…
Mõnõ aasta iist sai Eve puuljuhusligult üte latsi molberti. Tä es tiiä viil, misjaos, a tundsõ, et tuud lätt täl elon vaia.…
Kullõ, ma loe sullõ! Lugõminõ latsilõ lugõ
Võro keelen on peris pall΄o muhhet latsilõ ja latsiga lugõmist, tuust and΄ kinnütüst 7. märdikuul Võro latsiraamadukogon peetü säitsmes ettelugõmisõ päiv «Kullõ, ma loe sullõ!».
Nigu varrambagi, tulli uma valmis pantu lugõmispalaga kullõjidõ ette Vana-Võromaa kuulõ 1.–7. klassi opilasõ, kokko oll’…
Nigu varrambagi, tulli uma valmis pantu lugõmispalaga kullõjidõ ette Vana-Võromaa kuulõ 1.–7. klassi opilasõ, kokko oll’…
Rahvaraamadukogo seldsi laulukuur
Haani-Pressi rahvaraamadukogo selts luudi 21. joulukuul 1910. Päämidse tegemise olli laul ja näütemäng. Kõrraldõdi ka tandsu- ja kirändüsõdakit ja maskõraatõ, miä olli tuul aol Võromaal väega moodun.
1915.–1919. aastagal olõ-s selts tüün, selle et käve sõda. Vahtsõst sai seldsielo huu sisse pääle 1928. aastakka. Peeti…
1915.–1919. aastagal olõ-s selts tüün, selle et käve sõda. Vahtsõst sai seldsielo huu sisse pääle 1928. aastakka. Peeti…
Eesti pannus maailmalõ
Õnnõpalu Tõnu kirot’ ildaaigu, et kultuur ei olõ seo, mis sa olõt, a seo, mis sul hindäst anda om. Et kultuur ei olõ inemise ega riigi uma, kultuur om kõigi uma. Tunnus mõistlik. Goethe ja Bulgakov ei olõ saksa vai vinne kirändüs, õks maailma uma. Säändsit…
Kuis ma mehele kaabu ostsõ
Noorõmbalt oll’ nii, et üts matus ja säidse pulma. Nüüt kõik tõistpiten. Iks tulõ kutsung, et kadunukõist är saata.
Pressemi ülikunda ja tuulutimi palitit, kõlvas’ külh! A vot pääkattõga oll’ asi untsun: kulunu ja lääbäkil.
Lätsimi liina ja ma joosi puutõ piten, et kost saia…
Pressemi ülikunda ja tuulutimi palitit, kõlvas’ külh! A vot pääkattõga oll’ asi untsun: kulunu ja lääbäkil.
Lätsimi liina ja ma joosi puutõ piten, et kost saia…
Vanainemine sata-i poolõldõ
Olli poodin tüül. Kraamõ müügisaalin ka päivä, ku rahvas liiku.
Inemise saisõ kassasaban. Kai, et lää näist kõrvalt müüdä. Sääl oll’ väiku vahe. Ei tiiä, kuis tuu jalg jäi kohegi kinni ja ma sattõ pikäle maaha. Kõrvalt mõni pepsiputõl tull’ kah üten.
Rahvas kõik vahtsõ ja mõni küsse kah: «Kas haigõt kah sait?»
Mul oll’ väega häpe ja es mõista muud vasta üteldä: «Ku vanainemine satas, sõs tä satas lõpuni, ega tä poolõ…
Inemise saisõ kassasaban. Kai, et lää näist kõrvalt müüdä. Sääl oll’ väiku vahe. Ei tiiä, kuis tuu jalg jäi kohegi kinni ja ma sattõ pikäle maaha. Kõrvalt mõni pepsiputõl tull’ kah üten.
Rahvas kõik vahtsõ ja mõni küsse kah: «Kas haigõt kah sait?»
Mul oll’ väega häpe ja es mõista muud vasta üteldä: «Ku vanainemine satas, sõs tä satas lõpuni, ega tä poolõ…
Poliitilisõlt kõrralinõ lugu
Kuuli raadiost, et Roodsi latsikiränik Lindgreni Astrid olõs märdikuul saanu 110aastadsõs. Kas Roodsimaal suurt pito kah peeti, tuust ma es kuulõ. A tuud külh kõnõldi, et ku latsilõ loeti sääl ette Pikäsuka Pipit, kink esä oll’ niigrikuning, saiva suurõ inemise väega vihatsõs.
Ma sai kah tuusama päiv vihatsõs, ku telekah näüdäti Schwarzeneggeri Arnoldit.
Ku Pipi esä tohe ei inämb olla niigrikuning, a piät olõma Lõunameresaari kuning, kuis sõs tohes olla…
Ma sai kah tuusama päiv vihatsõs, ku telekah näüdäti Schwarzeneggeri Arnoldit.
Ku Pipi esä tohe ei inämb olla niigrikuning, a piät olõma Lõunameresaari kuning, kuis sõs tohes olla…
Maolda nali
Sabonisõ imä
Sabonis (mäletäti jo külh tuud mailmadu suurt Leedu korvpallimängjät) tulõ pidolt kodo. Kaes, viiekopkalinõ videles maan. Tsuskas tuu karmanihe.
Hummogu aja Sabonisõ imä puja üles.
«Sabonis, sa olõt jälleki pido päält tulnu!»
«Ei olõ!»
«Võlsit! Ega sa muidu kanalisatsioonikao kaast kodo ei olõs toonu!»
Sabonis (mäletäti jo külh tuud mailmadu suurt Leedu korvpallimängjät) tulõ pidolt kodo. Kaes, viiekopkalinõ videles maan. Tsuskas tuu karmanihe.
Hummogu aja Sabonisõ imä puja üles.
«Sabonis, sa olõt jälleki pido päält tulnu!»
«Ei olõ!»
«Võlsit! Ega sa muidu kanalisatsioonikao kaast kodo ei olõs toonu!»
Tossu Tilda pajatusõ
Midägi muud!
Üts hummok avast’ latsiaiaoppaja, et neläaastanõ poiskõnõ om närb ja uimanõ. Tä küsse latsõ käest, mis om juhtunu.
Poiskõnõ tunnist’, et imä ja esä panni üüse peeti ja tülütsi kõik aig, nii et timä es saa maada. Sõna «peeti» tekù oppaja väega valvsas. Tälle tundu, et poisi vanõmba omma kõigildõ kõrraligu inemise.
Ku imä latsõlõ perrä tull’, otsust’ latsiaiaoppaja küssü, kuis tollõ peediga as’a omma. Tä kõnõl’ latsõvanõmbalõ, mis poiskõnõ oll’ oppaja…
Üts hummok avast’ latsiaiaoppaja, et neläaastanõ poiskõnõ om närb ja uimanõ. Tä küsse latsõ käest, mis om juhtunu.
Poiskõnõ tunnist’, et imä ja esä panni üüse peeti ja tülütsi kõik aig, nii et timä es saa maada. Sõna «peeti» tekù oppaja väega valvsas. Tälle tundu, et poisi vanõmba omma kõigildõ kõrraligu inemise.
Ku imä latsõlõ perrä tull’, otsust’ latsiaiaoppaja küssü, kuis tollõ peediga as’a omma. Tä kõnõl’ latsõvanõmbalõ, mis poiskõnõ oll’ oppaja…
