
Esimuudu jutuvõistlusõ
Pand peris imehtämä, kuis täüskasunu inemise nii suurõ hoolõga umakeelitsit juttõ kirja tahtva panda. 14 aastakka peetü Uma Lehe jutuvõistlusõ omma toonu mitmõltsaalt kirotajalt kokko 1590 juttu. Noin juttõn om kirja pant suur tükk Võromaa aoluku ja hulk võrokõisi juhtumiisi.
Minevä nätäl kuulutõdi vällä 14. Uma Lehe…
Minevä nätäl kuulutõdi vällä 14. Uma Lehe…

Aasta koolitaja piät esi kah kõik aig opma
Eesti rahvatandsu ja rahvamuusiga seldsi puult aasta koolitajas valitu rahvamuusik Laube Kadri ütles, et periselt om tä rohkõmb opilanõ ku oppaja.
«Mõnistõ kooli muusikapesän ma piät oppama üle kümne pilli, ja ega ma sis naid kõiki ei mõista. Tuu tähendäs, et ma piät…
«Mõnistõ kooli muusikapesän ma piät oppama üle kümne pilli, ja ega ma sis naid kõiki ei mõista. Tuu tähendäs, et ma piät…

«Tagamõtsa» vahtsõ jao ETV ekraani pääl
Võrokiilne telesari «Tagamõtsa» sai neli vahtsõt jako. Noid saa edimäst kõrda nätä 26.–29. joulukuu pääväl kell 18.45 ETVst.
Vahtsõ nelä luu päälkirä omma «Kalamiis», «Pagulanõ», «Avarii» ja «Üllätüs». Neo luu oma jakus «Tagamõtsa» viiele jaolõ, miä tetti viis-kuus aastakka tagasi.
Telelavastusõn käü…
Vahtsõ nelä luu päälkirä omma «Kalamiis», «Pagulanõ», «Avarii» ja «Üllätüs». Neo luu oma jakus «Tagamõtsa» viiele jaolõ, miä tetti viis-kuus aastakka tagasi.
Telelavastusõn käü…
Riik pakk massulda õigusapi
Justiitsministeeriüm tulõtas miilde, et üten Eesti Õigusbürooga pakutas massulda vai turuhinnast odavampa õigusapi Eestin elävile inemiisile, kink brutosissetulõk jääs allapoolõ 1851 eurot. Eestin om hulga inemiisi, kiä ei mõista vai ei suta uutmalda õigusküsümüisi ettetulõkil esi õigusnõvvo otsi.
Ku määnegi hädä ette tulõ, soovitõdas kipõstõ api küssü, muido võiva probleemi aoga üle pää kassu. Inemiisi hädä omma siiämaani olnu köüdedü päämidselt võla- ja perekunnaõigusõga. Süüdistätävit ja kahtlustatavit seo projekti raamõn ei…
Ku määnegi hädä ette tulõ, soovitõdas kipõstõ api küssü, muido võiva probleemi aoga üle pää kassu. Inemiisi hädä omma siiämaani olnu köüdedü päämidselt võla- ja perekunnaõigusõga. Süüdistätävit ja kahtlustatavit seo projekti raamõn ei…

Aituma Uma Lehe rahvalõ!
Seo aasta lõpp om lehetoimõndusõn esimuudu olnu. Inemise omma kõlistanu, saatnu kirju, paknu juttõ, salmõ, raamatit tutvustamisõs. Äkki olõs nigu taa võrokeeline aoleht pall’odõ jaos väega tähtsäs muutunu.
Väega hää oll’ ka nätä noid kirotajit, kiä joba aastit umast elost juttõ võistlusõlõ omma saatnu. Näide…
Väega hää oll’ ka nätä noid kirotajit, kiä joba aastit umast elost juttõ võistlusõlõ omma saatnu. Näide…

Raamat om väega hää kingitüs
Ma ei tunnõ kedägi, kinkalõ miildüsi asja rohkõmb ku raamadu
ja tõsõ inemise. Vai taht kiäki kapist vällä tulla?
Ku ma lats olli, sõs kästi taldrik tühäs süvvä, nõuti vakkaolõmist, ku suurõ kõnõlõsõ, ja opati, et raamat om inemise kõgõ parõmb sõbõr. Ku ma veidü kasvi,…
ja tõsõ inemise. Vai taht kiäki kapist vällä tulla?
Ku ma lats olli, sõs kästi taldrik tühäs süvvä, nõuti vakkaolõmist, ku suurõ kõnõlõsõ, ja opati, et raamat om inemise kõgõ parõmb sõbõr. Ku ma veidü kasvi,…
Joulurõõmus ei olõ pall’u vaia
Viimätsel aol om moodun kõnõlda, et külh om õks naidõ jõulõga pall’u murõt. Et peat pall’u raha ja aigu kulutama, et söögi õigõs aos valmis saava ja kõik ummi kingitüisiga rahul omma. Kas taa ei olõ säänesama moodujutt, nigu sis naksi, ku naid pühhi amõtlikult pedämä võisõ nakada. Sis oll’ moodun jutusta, kuis Venne aigu varguisi jouluõdagut peeti ja kuis tuud kontrollman käüti.
No es olõ jo nii…
No es olõ jo nii…

Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
5. kiri. Kolm valgõpääd
Kolm blondi jalutasõ restoraani. Kõiki tühju laudu pääl om silt «Reserveeritü». Kats valgõpääd mõista-i lukõ ja tuuperäst näide miil kurvas…
5. kiri. Kolm valgõpääd
Kolm blondi jalutasõ restoraani. Kõiki tühju laudu pääl om silt «Reserveeritü». Kats valgõpääd mõista-i lukõ ja tuuperäst näide miil kurvas…
Timahavanõ jutuvõistlus: 100 vahtsõt juttu 46 kirotajalt
Seos aastas om Uma Lehe jutuvõistlus läbi. Kokko tull΄võistlusõlõ 100 juttu, kirotajit oll΄46. Jutuvõistlusõ tulõmusõ:
I kotus: Kiviti Kadri, jutt «Nii unõh ku ilmuisi».
II kotus: Silla Silver, jutt «Merevaigutütrik». Lisas kroonujutu eräpreemiä, jutt «Ma lasõ su maha, raisk!»
III-IV kotus: Valpri Liina, jutt «Tsohkatadõn üle tarõpõrmanda». Jutt sai ka latsõpõlvõmälestüse jutu eräpreemiä.
Katõgooria võitja
III-IV kotus, Kindma Maimu, jutt «Aga papa oll’ jo siin!». Jutt võitsõ ka…
I kotus: Kiviti Kadri, jutt «Nii unõh ku ilmuisi».
II kotus: Silla Silver, jutt «Merevaigutütrik». Lisas kroonujutu eräpreemiä, jutt «Ma lasõ su maha, raisk!»
III-IV kotus: Valpri Liina, jutt «Tsohkatadõn üle tarõpõrmanda». Jutt sai ka latsõpõlvõmälestüse jutu eräpreemiä.
Katõgooria võitja
III-IV kotus, Kindma Maimu, jutt «Aga papa oll’ jo siin!». Jutt võitsõ ka…
Mõnõ juttõ hindajidõ tähelepandmisõ
Timahavadsõ jutuvõistlusõ juttõ loiva ja hindsi Harju Ülle, Kahro Marek, Kama Kaido, Koha Priit, Kõivupuu Marju, Säinasti Ene ja Valpri Valdo. Tan omma mõnõ hindajidõ tähelepandmisõ timahavatsidõ juttõ kotsilõ.
* * *
Juttõ om vanast aost pääle kõnõldu tuujaos, et ummi tarkuisi ja läbielämiisi tõisiga jaka. Ku om juhtunu määnegi hallõmb lugu, saat tuu süäme päält är. Ku om nall’akas juhtuminõ, lasõt tõisil kah naarda. Tark jutt tege egäüte…
* * *
Juttõ om vanast aost pääle kõnõldu tuujaos, et ummi tarkuisi ja läbielämiisi tõisiga jaka. Ku om juhtunu määnegi hallõmb lugu, saat tuu süäme päält är. Ku om nall’akas juhtuminõ, lasõt tõisil kah naarda. Tark jutt tege egäüte…

Toivo Kitvel «Kolm nime – üks mees». Külim 2017
Aoluku mõotanu võrokõnõ
Ildaaigu ilmu raamat maailma aoluku kõgõ inämb mõotanu võrokõsõst. Et tä tuu man umbõ pall’o võlssõ ja et sa timäst midägi kuulnu olõ-õi, tähendä-ei midägi – prohvõti olõki-õi kuulsa umal maal.
1869. aastal Veriora lähkül sündünü Sibula Jaan saigi tuntus hoobis Ameerikan Ivan Narodny nime all…
1869. aastal Veriora lähkül sündünü Sibula Jaan saigi tuntus hoobis Ameerikan Ivan Narodny nime all…

Talsipühi aigu om päiv umah pesäh
Talsipühi algas nelläpääväl, jõulukuu 21. pääväl, ja suuri pühhi peetäs jõulukuu 25. pääväni.
Talsipühi päävä omma aasta kõõ lühkumpa ja pümmempä. Päiv om uma pesäh. Üts aotsõõr om lõpnu ja õkva luvvas vahtsõnõ alostus.
Kodo ja inemise miilde luvvas talvinõ rahu. Tuust, miä…
Talsipühi päävä omma aasta kõõ lühkumpa ja pümmempä. Päiv om uma pesäh. Üts aotsõõr om lõpnu ja õkva luvvas vahtsõnõ alostus.
Kodo ja inemise miilde luvvas talvinõ rahu. Tuust, miä…

Haanimehe suusõga vahtsõhõ aastahe
Seo Hollo Alfredi tettü pildi pääl om Misso valla Korgõssaarõ külä taloperemiis Oleski Paul umatettüisi haanimehe suusõga.
Haanimehel olli esierälidse nüürega laja suusa, üte säändse omma ka Võromaa muusõumin nätä. Neo olli hariligõst suusõst tsipa lühembä ja laemba. Suusanõnno seen olli mulgu ja…
Haanimehel olli esierälidse nüürega laja suusa, üte säändse omma ka Võromaa muusõumin nätä. Neo olli hariligõst suusõst tsipa lühembä ja laemba. Suusanõnno seen olli mulgu ja…

Suun plahvatanu muna
Õks juhtus. Üten restoranin pakuti kundõlõ kipõnküdsäjän lämmistedüt munna. A muna võtt’ kätte ja plahvat’ kundõ suun ja tsurksõ täl kuulmisõ är. Kundõ, nigu vällämaal kombõs, läts’ restorani vasta kohtuhe.
Tetti uuringu, tiidläse uurõ ja puurõ asja ja löüdse, et statistilidsõlt om tõtõstõ väiku võimalus, et muna…
Tetti uuringu, tiidläse uurõ ja puurõ asja ja löüdse, et statistilidsõlt om tõtõstõ väiku võimalus, et muna…

Nii unõh ku ilmuisi
2017. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt
Oll’ aasta 1990, ku ma üte üüse näi unõh, kuis ma lätsi Niitsikulõ surnuaida ummi vanavanõmbidõ haudu säädmä. Surnuaia asõmõl oll’ suur valgõ lammõ katusõga hoonõ. Astõ ussõst sisse ja näi, et kõik koolnu olliva sängeh, säändsiteh reformsängeh, kõllatsidõ otsõga, nigu…
Oll’ aasta 1990, ku ma üte üüse näi unõh, kuis ma lätsi Niitsikulõ surnuaida ummi vanavanõmbidõ haudu säädmä. Surnuaia asõmõl oll’ suur valgõ lammõ katusõga hoonõ. Astõ ussõst sisse ja näi, et kõik koolnu olliva sängeh, säändsiteh reformsängeh, kõllatsidõ otsõga, nigu…
Muda Mari pajatusõ
Tagasi pümehüste
Kuuli raadiost, et kümne aasta peräst ei piäki ministri inämb eesti kiilt mõistma.
Ku gümnaasiumi lõpueksämil piä-i eesti keeleh kirota mõistma, vet sõs olõ-i tuud ülikoolih kah vaia.
Nii lõpõtasõki inemise ka ülikooli kirja mõistmalda. Ja läävä tüühü. Kiä ministris, kiä presidendis, kiä nakkas koolih latsi oppama.
A midä sa oppat, ku esiki ei mõista kirota. Nii olõmigi kipõstõ jõudnu tagasi üleminevähe saandihe pümehüse sisse.
Nigu tsiga ja tuvi…
Kuuli raadiost, et kümne aasta peräst ei piäki ministri inämb eesti kiilt mõistma.
Ku gümnaasiumi lõpueksämil piä-i eesti keeleh kirota mõistma, vet sõs olõ-i tuud ülikoolih kah vaia.
Nii lõpõtasõki inemise ka ülikooli kirja mõistmalda. Ja läävä tüühü. Kiä ministris, kiä presidendis, kiä nakkas koolih latsi oppama.
A midä sa oppat, ku esiki ei mõista kirota. Nii olõmigi kipõstõ jõudnu tagasi üleminevähe saandihe pümehüse sisse.
Nigu tsiga ja tuvi…
Tossu Tilda pajatusõ
Latsõ tahtsõ viinerit nätä
Tarto liina veeren läts’ miis uma kodo lähküle puuti. Ussõ pääl tull’ vasta naabrimutt. Miis pand’ tähele, et naabri kotist paistu kilekott viineridega. Oll’ sükäv nõukaaig ja viineri panti müüki harva, päämidselt inne suurõmbit pühhi. Miis küsse kah. Kaupmiis ai vasta, et ei olõ säänest värki. Miis läts’ juhataja mano ja küsse vahtsõst. Juhataja jutt oll’ säänesama: ei olõ ja ei tulõ! Ummõhtõ oll’. . . .
Miis kai, et pahandamisõga ei…
Tarto liina veeren läts’ miis uma kodo lähküle puuti. Ussõ pääl tull’ vasta naabrimutt. Miis pand’ tähele, et naabri kotist paistu kilekott viineridega. Oll’ sükäv nõukaaig ja viineri panti müüki harva, päämidselt inne suurõmbit pühhi. Miis küsse kah. Kaupmiis ai vasta, et ei olõ säänest värki. Miis läts’ juhataja mano ja küsse vahtsõst. Juhataja jutt oll’ säänesama: ei olõ ja ei tulõ! Ummõhtõ oll’. . . .
Miis kai, et pahandamisõga ei…
