Savikunstnigu aastatsõõr

Savikunstnigu aastatsõõr

«Aasta pümmemb aig om üle eletü, nüüt lätt õnnõ valgõmbas,» rõõmustas savikunstimiis Rumvolti Aivar. Tälle miildüs ellä rohkõmb luudusõ perrä, tuuperäst pidä tä püürüspäivä tähtsämbäs ku aastavahetust. A mõnõ kombõtäütmise, näütüses tinavalaminõ, omma täl iks aastavahetusõs kah.
Lännüt aastat pidä savikunstnik ja oppaja Rumvolti Aivar kõrdalännüs.…
Peris- ja muinasluu läbi Võromaa inemiisi

Peris- ja muinasluu läbi Võromaa inemiisi

Vana aasta lõpun sai kultuuri- ja muusigamiis Kelbä Heiki valmis raamadu, kon kirän 17 juttu Võromaa inemiisist. Jutu kumpasõ periselo ja vällämõtõldu piire, a andva kõrralidsõ pildi Võro liina ja timä ümbrekunna aoluust.
Raamadu «Elu ongi muinasjutt» autor Kelbä Heiki seletäs, et naa…
Vana-Võromaa kultuuriprogramm uut taotluisi

Vana-Võromaa kultuuriprogramm uut taotluisi

Kooni 15. vahtsõaastakuu pääväni saa Vana-Võromaa perimüskultuuri programmist küssü projektele tukõ.
Vana-Võromaa perimüskultuuri programm 2018–2021 jakkas varatsõmpi Vana-Võromaaga köüdetüisi programmõ tsihte.
Tahetas hoita Vana-Võromaa kultuuri ja keele umaperrä, elolaati, kombit ja mõistmiisi, hoita kimmänä võro keele ja perimüsligu kultuuri keskkunda, laenda võro keele…

Vahtsõliina piiskopilinnus ots müügi- ja turundusjuhti

Vahtsõliina piiskopilinnusõ mano otsitas ehitämisen olõva keskao teemapargi turundus- ja müügijuhti. Päämidselt piäs linnussõ man tüüle nakkav inemine turundama valmis saavat linnussõkompleksi, tegemä aastaplaanõ, ku vaia, ka ekskursiooni juhtma.
«Mi olõmi tan kõik säändse, et ku vaia, piät kõkkõ tarvilist tegemä,» ütel’ linnusõ esänd Traageli Ivar.
Kandidaadilt oodõtas hääd suhtlõmisõ ja kõrraldamisõ mõismist ja häid mõttit Vahtsõliina linnussõ tuntus tegemisel. Tähtsä om ka kiili mõistminõ, valmisolõk…

Viaparandus: Räpinäl om uma raamadupuut

Mineväkõrdsõhe Umma Lehte lipsas’ sisse üts kõva liialdus – periselt om Räpinäl raamadupuut tävveste olõman.
«Joulukuul oll’ meil müük elävämb. Kõgõ inämb ostõti Mikita Valduri «Kukeseene kuulamise kunsti», Relve Hendriku «Kiviaja puudutust», Kaasiku Ahto «Pühapaikade teejuhti» ja tervendüskallendrit «Aastaga haigustest priiks». A ostõti ka hulk hüvvi latsiraamatit,» ütles Räpinä raamadupoodi müügikonsultant Asi Anu.
Timä sõnno perrä või raamaduäriga Räpinäl inämb-vähämb rahul olla. Päält raamatidõ kauplõs puut viil kunsti, kontorikaupu,…
Täüs patareidega vahtsõhe aastahe

Täüs patareidega vahtsõhe aastahe

Iks om usutu, et aastagavaihtus mõotas tulõvat aastakka. Tuuperäst proovitas olla rõõmsa, süvvä hääd süüki, saia inemiisiga kokko. Aastavaihtusõ aol ei tii inemise inämbüisi tüüd, a võtva mõnõ päävä puhkamisõs. Tuud nimmatas muudsambal aol patareide laatmisõs.
Ka telekas om täämbädse ao vahtsõ aasta vastavõtmisõ…
Kats tuhat katõsatõist

Kats tuhat katõsatõist

midä tuu tuu aasta
kats tuhat katõsatõist
kui ma tiiässi teile kah
õkvalt kõnõlda võissi
Igor Mang timä küll pall’ugi
üüldä tuu pääle mõist…
Tarõkassi mänguasi

Tarõkassi mänguasi

Kuimuudu tarõkassi mänguasja sisse patarei panda
ja kuis kõik tuu kokko võissi vaimutervüsele hääd tetä.
 
Tarõkassi vaimutervüs om kõgõ kallimb asi maamuna pääl, selle et ku tarõkassil om ikäv, sis tä võtt ette. Näütüses tüülavva päält vagivahtsõ Mirca Eliade «Uurimusõ usundiluust» ja tsaga ummi terävide hambidõga raamadu kaasõ…

Horoskoop 2018. aastagas

Katõtõistkümnele tähemärgile ütles laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (38).
 
Oinas 21.03.–20.04.
 
Tüü. Varrampa häste sisse tiinnü tüüots või seol aastal är kaoda. Hoia uma sälätagonõ joba ette kimmäs, kae näütüses valmis mõni koolitus, mink pääle olõt joba ammu mõtõlnu, ja panõ hinnäst sinnä kirja.
Raha. Pluuto lindlõs su rahaõnnõ kotsil, aasta seen või sinno mitu juhuslikku rahasüsti uuta. A kae ette: ku tiit…
Süändlämmistäv aastak

Süändlämmistäv aastak

Võtami sõs kokko, midä halva ja midä hääd ni süändlämmistävät minnev aastak inemiisile pakk’.
Mullõ miildü, et tõtõelosaatõst tunnõt Prooviabielo-Helen võtt’ mõistusõ päähä, lõpõt’ uma näo eksponiirmise ja näütäs no sotsiaalmeediän perset. Nägo täl ülearvo pall’oütlev ei olõ, ei olõ perse kah, a perse mõos…
Merevaigutütrik

Merevaigutütrik

Oll’ illus jaanilaupäävä hommuk Läti piiri lähkün Tagakolgan. Nurmi pääl häitsivä lilli, orun vulisi aigupiten Piili uja ja päiv pilsõ edimitsi kullatsõid pritsmõid kastõhainu pääle. Üle tuu suurõ rahu oll’ laotunu õrn undsõ nigu pruudi valgõ luur. Imä rutas’ lauda manu lehmä sõõratama ja lamba määgsevä vällalaskmist…

Eläjälooma viisakus liiklusõn

Sõidi talvitsõl pöörüpääväl Antslan müüdä Veski uulitsat. Oll’ parasjagu talvitsõlt luminõ tii ja eriti virgastõ autuga liiku es saa, pääleki liinan jo üle 50 ei tohe kah. Tsipa inne Nässmõisat tull’ Kasumõtsa puult üts pruun taksikõnõ ja tahtsõ üle tii minnä. Mõtli: näet, pinikene lätt talsipühäde puhul naabrilõ küllä, ja võti kiirusõ tävveste maha.
Taksikõsõl paistu kah aigu küländ ollõv ja timä jäi peris saisma. Peräkõrd istõ tii keskjoonõ pääle…

Tossu Tilda pajatus

Kae, timä kah viil!
Tsipa inne aastalõppu näüdäs’ televiisor jäl suurõ parteipääligu matussit Moskva liinan. Sai nätä matussõ rongikäüki, mille iinotsan sõitsõ auto kadonukõsõga. Auto pääle oll’ riputõt ütlemäldä pall’o avvorahho. Liikvast pildist olli vällä lõigatu varõsõ kraaksminõ ja tuu jälle mürtsähüs, ku kirst hauda lasti.
Vet egälütel omma noist päivist uma mälehtüse, elli tä kon elli. Lats tull’ latsiaiast kodo ja kõnõl’ uudist, et Niidilits om är koolnu. Imä lei kattõ kätt kokko…

Muda Mari pajatus

Musta habõnaga jouluvana
Ma kuuli raadiost, et eestläse ei uskvat kedägi ega midägi. Tuu om külh tävveste võlss jutt.
Olõ-i kuulnu joht üttegi last vai suurõmbat inemist, kiä olõs viimätsil nädälil ütelnü, et jouluvanna olõ-i olõmah ja tuuperäst ei võta tä käest ka üttegi pakki. Vastapite, nigu mõni verevä paltoga miis tarrõ sisse astsõ, nii naksi kõik karmanit kobima. Õks tuuperäst, et karmanist tuu tark massin, kon salmi kiräh omma, vällä võtta. Ja…
UMA Leht