Voonakõisi aig
Lambakasvatajil omma põnõva ao – käen om lambidõ poignõmisõ aig.
Karula kihlkunnan lambit kasvatava Rõõmu talo pernaanõ Tali Liilia seletäs, et ku lambit om õigõlõ söödetü ja poigõ tuuja lamba vällä valitu, sis poignõmisõ aigu suuri häti olõma es pidänü.
«Perämädse kuu-puultõist tulõ anda hainalõ lisas muud…
Karula kihlkunnan lambit kasvatava Rõõmu talo pernaanõ Tali Liilia seletäs, et ku lambit om õigõlõ söödetü ja poigõ tuuja lamba vällä valitu, sis poignõmisõ aigu suuri häti olõma es pidänü.
«Perämädse kuu-puultõist tulõ anda hainalõ lisas muud…
2018. aastaga alostusõn mõtsast löütü kikkaseene
2. vahtsõaastakuu pääväl umma Võro vallan Meeliku külän olõvat maakoto kaema minnen löüdse võrokõnõ Kabuna Kait mõtsa alt kilo kikkasiini. Varatsõmbast aost om teedä, et kõgõ illatsõmpi kikkasiini om lämmäl talvõl säält kandist löütü inne jõulõ.
«Mõtli, et aigu om, lää…
«Mõtli, et aigu om, lää…
Vanaajamaja saa 20
Mittetulundusütisüsel Vanaajamaja om seo nätäl tsõõrik tähtpäiv – saa 20 aastakka ütisüse luumisõst. Vanaajamaja uur, oppas ja tutvustas Eesti taloarhitektuuri ja traditsiooniliidsi ehitüsvõttit.
Ütisüs taht nõsta inemiisi tiidlikkust vannu majju iist hoolõ pidämisel ja and nõvvu vannu majju vahtsõndamisõ man. Kõrraldõdas hulga kursuisi, kon opatas kõkkõ traditsioonilidsõ Eesti ehitüsega köüdetüt. Umma koolituskeskust pidä Vanaajamaja Moosten.
MTÜ Vanaajamaja iistvidäjä omma Lõbu Ragner ja Uus Andres.
Täpsembäle saa ütisüse tegemiisi ja koolituisi kotsilõ lukõ näide…
Ütisüs taht nõsta inemiisi tiidlikkust vannu majju iist hoolõ pidämisel ja and nõvvu vannu majju vahtsõndamisõ man. Kõrraldõdas hulga kursuisi, kon opatas kõkkõ traditsioonilidsõ Eesti ehitüsega köüdetüt. Umma koolituskeskust pidä Vanaajamaja Moosten.
MTÜ Vanaajamaja iistvidäjä omma Lõbu Ragner ja Uus Andres.
Täpsembäle saa ütisüse tegemiisi ja koolituisi kotsilõ lukõ näide…
Põlvan tulõ loeng Hurdast ja Eesti rahvaluulõ arhiivist
Põlva keskraamadukogon kõnõlõs 19. vahtsõaastakuul kell 18 rahvaluulõarhiivi tiidrü Kalkuna Andreas. Timä loengu teema om «Hurda Jakob ja Eesti rahvaluulõ arhiiv».
Loenguõdagu kõrraldas Põlva keskraamadukogo üten Hurda Jakobi nimelidse Põlva rahvaharidusõ seldsiga. Kõik huvilidsõ omma oodõdu kullõma.
UL
Loenguõdagu kõrraldas Põlva keskraamadukogo üten Hurda Jakobi nimelidse Põlva rahvaharidusõ seldsiga. Kõik huvilidsõ omma oodõdu kullõma.
UL
Wana Wõromaa Wunkorkestri pidi timahavast edimäst laagrit
12.–13. vahtsõaastakuul pidi umma edimäst timahavast laagrit Wana Wõromaa Wunkorkestri. Orkestrin mäng päält 30 perimüsmuusigaopja Moostest, Mõnistõst, Vahtsõliinast ja Võrolt.
Orkestri tüü käü niimuudu, et kõrra kuun saias 24 tunnis kokko ja opitas Vanalt Võromaalt peri pillilukõ. Ja ku kutsutas,…
Orkestri tüü käü niimuudu, et kõrra kuun saias 24 tunnis kokko ja opitas Vanalt Võromaalt peri pillilukõ. Ja ku kutsutas,…
Uma Pido kuts miihi mõtsast pidolõ laulma
Järgmäne võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido tulõ 2. juunil 2018 Võrol Kubijal. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla mehe, kiä parhilla ütegi koori man üten ei lüü, a tahtva Umal Pidol miihikoori laulõ üten laulda.
Uma Pido laulõ opma oodõtas viisipidäjit miihi. Ütenkuun opitas är miihikuurõ laulu ja miihi osa ütiskoorilaulõn.
Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte hädätarvilinõ) om egäsugumanõ varatsõmb koorilaulukogõmus.
«Mõtsamiihi» hulka…
Uma Pido laulõ opma oodõtas viisipidäjit miihi. Ütenkuun opitas är miihikuurõ laulu ja miihi osa ütiskoorilaulõn.
Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte hädätarvilinõ) om egäsugumanõ varatsõmb koorilaulukogõmus.
«Mõtsamiihi» hulka…
Kõva räkin
Mõnõ päävä iist kuuli ma määnestki kõvva räginät. Es mõista edimält arvada muud, ku et vast ammu oodõdu miinuskraadi rägistäse mõtsan. A peris kimmäs tuu asi õks es olõ.
Vahtsõnõ aastak ei olõ tahtnu kuigi häste vunki sisse saia. «Sukugi ei taha tüüd tetä,» kurda tutvalõ. «Ma kah ei…
Vahtsõnõ aastak ei olõ tahtnu kuigi häste vunki sisse saia. «Sukugi ei taha tüüd tetä,» kurda tutvalõ. «Ma kah ei…
Mis meil hätä om?
Ärmi lasõmi esierälidsel juubõliaastal hinnäst
kur’al üles küttä ja viha tii pääle juhti
Seo aasta om esieräline. Mi uma riik om pia saa-aastanõ. Kas mõistami esi ka toolõ pasvalõ hinnäst üleväl pitä? Vai om elo jo nii hää, et otsimi tüllü sääl, kon tuud ei olõ.
Vahtsõ aasta edimäidsil tunnõl…
kur’al üles küttä ja viha tii pääle juhti
Seo aasta om esieräline. Mi uma riik om pia saa-aastanõ. Kas mõistami esi ka toolõ pasvalõ hinnäst üleväl pitä? Vai om elo jo nii hää, et otsimi tüllü sääl, kon tuud ei olõ.
Vahtsõ aasta edimäidsil tunnõl…
Küläpuutõ kinnipandmisõst tõsõlt puult letti kaiõh
Kodo lähküst egäpäävädse söögikraami kättesaaminõ om õndsa võimalus. Olkõ leeväpäts otsah vai suidsupakk tühi, hää õks, ku saat kodo ligi poodih är kävvü.
Maapuutõ ellojäämise võtmõsõna paistus olõvat kraadikraam, et ku inemine ost pall’o olt ja viina, sõs om õnn…
Maapuutõ ellojäämise võtmõsõna paistus olõvat kraadikraam, et ku inemine ost pall’o olt ja viina, sõs om õnn…
Autolaavka Aarna külä muudu
Neläpäävä hummok. Vällä kaiõh om kuigi tõistmuudu. No muidogi, lumi om üüse maaha sadanu. Ja õkva pall’o lummõ – eski uarmakõsõ omma saina veereh. A ku om neläpäiv, sis om meil Aarnah autolaavka päiv. Tulõ kaia, mida sälgä-jalga panda. No sälgä pandmisõga olõ-i murõht, a jala otsa saa-i joht plätosit panda. Tulõ miilde, et mul ommava kohki ilosa roosadsõ kaloski. Võtagi ahonukast koogu ja tõmba kaloski papi alt vällä. Käävä…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
6. kiri. Har’otuisi pääajolõ
Nigu muudsalõ aolõ kombõs, om mi maja all kah autidõ saisuplats. Neläaastanõ Kõu vahepääl küsüs, mis seo platsi all om.…
6. kiri. Har’otuisi pääajolõ
Nigu muudsalõ aolõ kombõs, om mi maja all kah autidõ saisuplats. Neläaastanõ Kõu vahepääl küsüs, mis seo platsi all om.…
Noorõ kunstnigu pildinäütüs Põlva raamadukogon
Triibulidsõ püksi jalan, haaknõgõl musta pinsagu rõnnan ja lühembä, paiguldõ sinitses värvidü hiussõ: saagõ tutvas, seo om 15aastanõ Metsa Loona, kiä tekk’ minevä neläpäävä valla uma pildinäütüse Põlva raamadukogon.
Loona lõpõt’ minevä keväjä kittüsega Tarto latsikunstikooli. Siiämaalõ om tä kõgõ suurõmb…
Loona lõpõt’ minevä keväjä kittüsega Tarto latsikunstikooli. Siiämaalõ om tä kõgõ suurõmb…
Mi perre televiisorilugu
Ku inemise naksiva pääle minevä saandi keskpaika edimädsi televiisorit kodu tuuma, olliva mu vanaimä ja vanaesä arutanu, kas tuu asjandus tulõssi hindäle kah soeta. Vanaesä olõssi õkvalt nõun olnu, a vanaimä mõtõl’ joba ette, kuimuudu nuu talutüü kül tettüs saava, ku vanaesä televiisorit vahtma nakkas.
Vanaimä oll’ mõnikõrd hädän olnu, ku vanaesä aolehte lugi. Vanaimä parasjagu uutsõ, kunas vanaesä lauda manu vai hainamaalõ appi tulõ, mitu kõrda pallõl’, a vanaesä mugu…
Vanaimä oll’ mõnikõrd hädän olnu, ku vanaesä aolehte lugi. Vanaimä parasjagu uutsõ, kunas vanaesä lauda manu vai hainamaalõ appi tulõ, mitu kõrda pallõl’, a vanaesä mugu…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Eläjide süümine
Ma olõ nüüt jo õigõ hulka ilma müüdä tiirutanu ja egäsugutsit asju pruuvi saanu. Kõgõ jällembä omma vast ollu Islandi delikatessi rai ja hai. Mõlõmba, nii hai ku rai puhul om…
Eläjide süümine
Ma olõ nüüt jo õigõ hulka ilma müüdä tiirutanu ja egäsugutsit asju pruuvi saanu. Kõgõ jällembä omma vast ollu Islandi delikatessi rai ja hai. Mõlõmba, nii hai ku rai puhul om…
Telegraafiaparaat
Telegrammõ saatminõ nakkas är häädümä, a aastakümnide iist oll’ tuu üts sidepidämise vorm.
Täämbädse Normani Erichi tett pildi pääl om Vahtsõliina sidejaoskunna tehnik Tirpi Kallistrad, kiä parandas telegraafiaparaati 1956. aastaga 19. vahtsõaastakuul.
Säändse aparaadi välläarõndus naas’ 1937. aastagal, ku õnnõ morsekoodiga tüütäv telegraafiaparaat tekk’ säändse muutusõ, et sai edesi…
Täämbädse Normani Erichi tett pildi pääl om Vahtsõliina sidejaoskunna tehnik Tirpi Kallistrad, kiä parandas telegraafiaparaati 1956. aastaga 19. vahtsõaastakuul.
Säändse aparaadi välläarõndus naas’ 1937. aastagal, ku õnnõ morsekoodiga tüütäv telegraafiaparaat tekk’ säändse muutusõ, et sai edesi…
Kunstmudso pukki!
Mnjah, Kama nõud no käsüvalitsõjat. Mitte pall’o aigo tagasi tahtsõ samma asja Kaplinski. A ma taha inemise asõmõlõ valitsõma kunstmutso. Inemisest tulõ otsustamiisi man lähembä paarikümne aasta joosul tävveste vallalõ saia. Ma ei usu ei Kamma, ei Kaplinskit. Hinnäst ammuilmagi mitte.
Inemisel om tuu inemise loomus. Tuu and…
Inemisel om tuu inemise loomus. Tuu and…
Tsohkatadõn üle tarõpõrmandu
Latsõpõlv om lahe aig. . . . Niimuudu om luulõtanu Tungla Leelo. Külh timä joba tiid!
Mu latsõpõlv jääs kavvõlõ. Oll’ päältsõa aig – vilets ja vaenõ. Ummõtõ om tuust aost jäänü pall’o ilosit mälestüisi. Egäkõrd vast mitte nii ilosit. . . . A olku pääle. Ellimi Võrosuul jaama lähkün Aida…
Mu latsõpõlv jääs kavvõlõ. Oll’ päältsõa aig – vilets ja vaenõ. Ummõtõ om tuust aost jäänü pall’o ilosit mälestüisi. Egäkõrd vast mitte nii ilosit. . . . A olku pääle. Ellimi Võrosuul jaama lähkün Aida…
Esi tettü, häste tettü
Mu kadunu esä oll’ umal aol ollu kangõ loomuga uhkõ miis. Ja mille ei? Kuigimuudu sai ta hindäle murõtsa väiku musta tsiklikese, millega sai Võru liina tüüle kävvü. Esi sündünü ja kasunu Varstu külän, ja nüüt liina tüüle, mis tuust, et väikeste Võru liina, a õks liina. Tuuperäst sõs nõna veidü pall’u pistü nõssigi.
Et esä täpsel kelläaol tüükotussal pidi olõma, pidi imäl hummugusüük minudi päält tarõn lavva pääl olõma. Nii…
Et esä täpsel kelläaol tüükotussal pidi olõma, pidi imäl hummugusüük minudi päält tarõn lavva pääl olõma. Nii…
Tossu Tilda pajatus
Piniaasta tulõkil
Kuu ao peräst nakkas Hiina kallendri perrä piniaasta. Perämäne oll’ katstõist aastat tagasi.
Üten Võromaa küläklubin otsusti pensionääri tuukõrdsõt piniaastat tähüstä ütenkuun. Naasõ küdsi piirakit ja kuukõ ni meisterdi muud hääd-parõmbat lavva pääle pandmisõs.
A üts naispensionäär kai, et mis pido tuu ilma pääväkangõlaisilda. Tuud ei tiiä, kuimuudu tä suurõ pinikar’a kokko ai, a õdagu algusõn marssõ saali uma paarkümmend nelä jalaga eläjät.
Edimält oll’ nall’a pall’o, a sis sai viländ.…
Kuu ao peräst nakkas Hiina kallendri perrä piniaasta. Perämäne oll’ katstõist aastat tagasi.
Üten Võromaa küläklubin otsusti pensionääri tuukõrdsõt piniaastat tähüstä ütenkuun. Naasõ küdsi piirakit ja kuukõ ni meisterdi muud hääd-parõmbat lavva pääle pandmisõs.
A üts naispensionäär kai, et mis pido tuu ilma pääväkangõlaisilda. Tuud ei tiiä, kuimuudu tä suurõ pinikar’a kokko ai, a õdagu algusõn marssõ saali uma paarkümmend nelä jalaga eläjät.
Edimält oll’ nall’a pall’o, a sis sai viländ.…
Muda Mari pajatus
Riikevaihõlinõ elo
Kuuli raadiost, et aasta algusõh oll’ riikevaihõlinõ latsõ tegemise päiv. No ma saa arvu külh, mille mul om pall’o sõpru ja sugulaisi, kelle sünnüpäiv om septembrih, sügüse alostusõ kandih.
Aastah om 365 päivä ja egä päiv om määnegi riikevahelinõ päiv. Ku kõik nuu päävä är pitä, sõs elämises ei jääki aigu. Ma saa arvu, ku peetäs vähähaigidõ latsi päivä vai latsikaitsmispäivä vai aidsi ärhoitmisõ päivä. Kuiki noidõ tähtside asjuga piässi egä…
Kuuli raadiost, et aasta algusõh oll’ riikevaihõlinõ latsõ tegemise päiv. No ma saa arvu külh, mille mul om pall’o sõpru ja sugulaisi, kelle sünnüpäiv om septembrih, sügüse alostusõ kandih.
Aastah om 365 päivä ja egä päiv om määnegi riikevahelinõ päiv. Ku kõik nuu päävä är pitä, sõs elämises ei jääki aigu. Ma saa arvu, ku peetäs vähähaigidõ latsi päivä vai latsikaitsmispäivä vai aidsi ärhoitmisõ päivä. Kuiki noidõ tähtside asjuga piässi egä…
Maolda nali
Kost naanõ peri om?
Kunagi elli Karula kandin üts Vello, kedä kutsuti Aadus, selle, et tä vanavanaesä nimi oll’ olnu Aadu. Ku timä käest küsti, kost tä naanõ peri om, ütel’ tä väega aigupite: «Lits. . . .mõtsast.» Naanõ sai sis egä kõrd väega pahatsõs.
Kunagi elli Karula kandin üts Vello, kedä kutsuti Aadus, selle, et tä vanavanaesä nimi oll’ olnu Aadu. Ku timä käest küsti, kost tä naanõ peri om, ütel’ tä väega aigupite: «Lits. . . .mõtsast.» Naanõ sai sis egä kõrd väega pahatsõs.
