Mõtsa veeren mõtlõja
Kahro Marek om kiränik, kiä eläs Antsla küle all. Minevä nätäl sai tä uma raamadu «Kuradil on lapse nägu» iist Tammsaarõ preemiä. Kiränik esi jääs preemiä saamisõst kõnõldõn tasaligus: «Ma ei olõ jo midägi suurt viil kirutanuki. . . .»
Ummõhtõgi omma lugõja Kahro Mareki raamadu häste vasta võtnu, preemjit…
Ummõhtõgi omma lugõja Kahro Mareki raamadu häste vasta võtnu, preemjit…
Raamat Võromaa kassist ilmu korea keelen
2016. aastagal eesti ja võro keelen ilmunu Laanõ Triinu latsiraamat «Vana katskinõ kass» ilmu no korea keelen. Taa om väikeisile latsilõ mõtõld raamat, kon kõnõldas lemmikeläjä ja ka inemise surmast.
«Ma püüdse taad raamatut kirotõn olla võimaligult universaalnõ ja ummõhtõ niipall’o konkreetne, et…
«Ma püüdse taad raamatut kirotõn olla võimaligult universaalnõ ja ummõhtõ niipall’o konkreetne, et…
Oodõtas Hindätiidmise avvohinna kandidaatõ
2012. aastagast and Võro Instituut latsiaiulõ, koolõlõ ja kultuuriasotuisilõ, -ütisüisile ja -seltsele vällä Hindätiidmise avvohinda, mink mõtõ om hoita võrokõsõs olõmist avvo seen.
Timmahavvagi saa egaüts ette säädi Vana-Võromaa latsiaia, kooli ja/vai kultuuriasotusõ, -ütisüse, kiä huul mi paigapäälitsist väärtüisist kõgõ inämb.
Avvohinna alospaprõ ja ülessäädmise vormi lövväti Võro instituudi kodolehe wi.ee päält. Ettepanõgi pallõmi saata Võro instituuti aadrõssil Tarto 48, 65609 Võro vai e-postiga wi@wi.ee pääle radokuu 22.…
Timmahavvagi saa egaüts ette säädi Vana-Võromaa latsiaia, kooli ja/vai kultuuriasotusõ, -ütisüse, kiä huul mi paigapäälitsist väärtüisist kõgõ inämb.
Avvohinna alospaprõ ja ülessäädmise vormi lövväti Võro instituudi kodolehe wi.ee päält. Ettepanõgi pallõmi saata Võro instituuti aadrõssil Tarto 48, 65609 Võro vai e-postiga wi@wi.ee pääle radokuu 22.…
Osola kodotütre ja noorõkotka tõukõkelkõga Lämmijärve pääl
Pühäpäävä, 28. vahtsõaastakuul käve Osola rühmä kodotütre ja noorõkotka tõukõkelkõga Lämmijärve pääl. Pääle alostõdi Võhandu jõõsuust, kon tii pääle jäi suur koprapesä. Sääl tetti edimäne piätüs ja matkajuht kõnõl’ kopridõ elost.
Lämmijärve pääle jõudõn uuriti kalamiihi käest,…
Lämmijärve pääle jõudõn uuriti kalamiihi käest,…
Vastlapääväl lastas liugu. Pilt Uma Lehe arhiivist
Muusõumi tegevä vastlapääväkombit tutvas
Vana-Võromaa muusõumi näütäse vastlanädälil vastlapääväga köüdetüid kombit. Põlva talorahvamuusõumi programmist saa ossa võtta 12.–16. radokuul. Sääl kõnõldas pikembält vastkakombist, mängitäs, peetäs võigõluisi, lastas liugu ja tetäs vastlahunni.
Lähemb teedüs kodolehe polvatalurahvamuuseum.ee päält.
Vastlapäävä programmi tege ka Mõnistõ muusõum 9., 12. ja 13. radokuul.
Sääl…
Lähemb teedüs kodolehe polvatalurahvamuuseum.ee päält.
Vastlapäävä programmi tege ka Mõnistõ muusõum 9., 12. ja 13. radokuul.
Sääl…
Vast saa segäne aig läbi
Segäne alostus om seol aastal olnu. Kõik olõs nigu segädüsen, tülün. Pensionääri saa-i täpsele arvo, kas tulõ naada määndsitki massõ mano masma, korõmbal puul avaldõdas mitmõlõ ministrile umbusaldust, sõimõldas.
A ummõtõ omma lähembäl aol iin suurõ rõõmsa sündmüse. Pia tulõva olümpiämängu, midä peetäs maailma rahu nimel.…
A ummõtõ omma lähembäl aol iin suurõ rõõmsa sündmüse. Pia tulõva olümpiämängu, midä peetäs maailma rahu nimel.…
Liini Enel: tülütsemisest võida-i kiäki
Räpinä vallavanõmb, innembä pikkä aigu Veriora valda juhtnu Liini Enel kõnõlõs elost vahtsõt muudu vallan ja täämbädse ao Eestin.
Kuimuudu om käümä lännü tüü vahtsõn Meeksi, Räpinä ja Veriora valla kokkominekiga tekkünün Räpinä vallan?
Segädüisi om ütsjago. Edimädse via nakkasõ vällä tulõma, et mis…
Kuimuudu om käümä lännü tüü vahtsõn Meeksi, Räpinä ja Veriora valla kokkominekiga tekkünün Räpinä vallan?
Segädüisi om ütsjago. Edimädse via nakkasõ vällä tulõma, et mis…
Põlva bussijaam om tühi ku tondiloss
Ei tiiä, kas tuu tõisi kah sekä vai ütsindä minno, et Põlva bussijaaman ei olõ üttegi inemisehinge. Läät nigu tühjä tarrõ. Ku rahvast veidü, nii hummogu ja õdagu, sis nakkas viil kõhedu kah.
Ma saa arvo külh, et kõik om elektrooniga pääl: bussiao ja -liini ja videovalvõ, a iks jääs maahajäetüse tunnõ.
Ei olõ kelle käest midä küssü kah, ku vaia. Om külh mobiilinummõr, kohe helistä, a inemisega olõs iks…
Ma saa arvo külh, et kõik om elektrooniga pääl: bussiao ja -liini ja videovalvõ, a iks jääs maahajäetüse tunnõ.
Ei olõ kelle käest midä küssü kah, ku vaia. Om külh mobiilinummõr, kohe helistä, a inemisega olõs iks…
Ei saa mitte vaiki olla
Kõik, miä kõnõld, om õigõ: riigil piat määnegi sümbol olõma. Aga. . . . Laul, miä olõ ei miiltmüüdä, lätt viil hullõmbas, ku tedä pall’u leierdädä. Tuun mõttõn om peris hää, et tä ütskõrd mängmäldä-laulmalda jäeti.
Muidu es saanu vast arrugi, aga kui kullõt järjest Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania hümni, piat pää norgu laskma. Ainult Inglismaa hümn om mii umast hallõmb, aga piat aru saama, nimä jo kah pall’u kannatanu.
Olkõ no viisiga, kui om, tuu…
Muidu es saanu vast arrugi, aga kui kullõt järjest Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania hümni, piat pää norgu laskma. Ainult Inglismaa hümn om mii umast hallõmb, aga piat aru saama, nimä jo kah pall’u kannatanu.
Olkõ no viisiga, kui om, tuu…
Kanakarja kambakas
Paar aastat tagasi anni ma ütele sõbralõ noorõ kikka. Sõbral oll’ paar-kolmkümmend munõjat kanna ja mitte üttegi kikast. Kui nüüd kiäki arvas, et kana võtti kikka soola-leeväga vasta, sis timä essüs: kana noksõva kikka surnus. Ma anni sis sõbralõ tõsõ kikka, kiä jo elun kümniid tapõluisi pidänü. Tuu kikas and’ kanulõ naha pääle ja paar päivä oll’ sääne pilt: kana olli üten ruumi nukan tropin koon ja sis oll’ tükk tühjä maad.…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
7. kiri. Kala, tšukts ja mõistus
Tiidläse ollõv kimmäs tennü, et korõmba intellektiga tegeläne mõotas tuud, kinkal sama näütäjä madalamb om. Pall’o vast tiidvä…
7. kiri. Kala, tšukts ja mõistus
Tiidläse ollõv kimmäs tennü, et korõmba intellektiga tegeläne mõotas tuud, kinkal sama näütäjä madalamb om. Pall’o vast tiidvä…
Ootsingu Eesti aastasaa näo
NÄÜTÜS: Ootsingu Enno «Juured ja võrsed. Album»
Vana-Võromaa kultuurikuan, Katariina allee 11, Võro liin.
Näütüst saa kaia kooni 25. radokuuni 2018.
Seo om iks näütüs, määne näütüs olõma piät, mõtlõ, ku olõ kaenu päält tunni ao noid sadat pilti, miä Vana-Võromaa kultuurikotta vällä pantu omma. Tõtõstõ: Räpinält peri…
Vana-Võromaa kultuurikuan, Katariina allee 11, Võro liin.
Näütüst saa kaia kooni 25. radokuuni 2018.
Seo om iks näütüs, määne näütüs olõma piät, mõtlõ, ku olõ kaenu päält tunni ao noid sadat pilti, miä Vana-Võromaa kultuurikotta vällä pantu omma. Tõtõstõ: Räpinält peri…
Jakkuvalt staar kesk umma mäke
Kauksi Ülle luulõkogo «ObiNizza» om etnofutu-imä gurmee-süük, staartoit, kon sügävit tähendüsmekke mitman kihin.
Nimiluulõtusõst saami teedä, et Obinizza om kohvik, tiatri ni trehvämispaik, puhvet ja kunstizaal, a seo kirotusõ lugu alas’ sõski raamadukogon. Edimält ma es mäletä, mille perrä ma sinnä olli tulnu, a sõs…
Nimiluulõtusõst saami teedä, et Obinizza om kohvik, tiatri ni trehvämispaik, puhvet ja kunstizaal, a seo kirotusõ lugu alas’ sõski raamadukogon. Edimält ma es mäletä, mille perrä ma sinnä olli tulnu, a sõs…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Neländä talvõkuu alostus Islandil
Islandimaal nakkas talvõ tõnõ puul pääle abikaasa-pääväga. Tuu hummogu tulõ abielumiihil juuskõ ümbre maja nii, et suss vai saabas om õnnõ üten jalan ja tõnõ om pall’as. Mille puult…
Neländä talvõkuu alostus Islandil
Islandimaal nakkas talvõ tõnõ puul pääle abikaasa-pääväga. Tuu hummogu tulõ abielumiihil juuskõ ümbre maja nii, et suss vai saabas om õnnõ üten jalan ja tõnõ om pall’as. Mille puult…
Kuulsa spordimiis Kubija suusarato pääl
6.–7. radokuul 1982 peeti Kubija suusarato pääl Võro rajooni meistrivõistlusi. Sääl sai 5 kilomiitre suusatamisõn 5. kotussõ 63aastanõ kuulsa sporditegeläne ja sportlanõ Neeme Harri. Veteraanõ rehkendüsen sai tä muidoki 1. kotussõ.
Neeme Harri (1919–2011) oll’ spordimiis, kiä võistõl’ 14 spordiala pääl. Timä avvohinnakapin…
Neeme Harri (1919–2011) oll’ spordimiis, kiä võistõl’ 14 spordiala pääl. Timä avvohinnakapin…
Karvadsõ käekese
Sääne lugu, hää võrokõsõ, et raamadu «Vii pääl» perrä tett film, üts mu puult lubat asi, jääs valmis tegemäldä. Projekti om arõndõt, võttõkotussõ omma vällä otsidu, näütlejä, noidõ hulgan latsõ, vällä validu, videoklipp filmi kotsilõ valmis tettü. Ja kõik. Võro filmi ei sünnü.
Mullõ tähendäs seo aasta tüü…
Mullõ tähendäs seo aasta tüü…
Tsiga ijävangin
Kolhoosi aigu oll’ nii, et ku lehmäl oll’ pulli vaia, tull’ autu kodu ja asi sai kõrda. Aga tsiagõ pidit esi kolhoosi tsialauda manu mineme.
Oll’ vast 1988. aasta detsembri. Ilm oll’ peris külm ja lummõ oll’ ka maan. Pidimi viimä immise kolhoosi tsialauta. Saksugõ oll’ kokku lepütü…
Oll’ vast 1988. aasta detsembri. Ilm oll’ peris külm ja lummõ oll’ ka maan. Pidimi viimä immise kolhoosi tsialauta. Saksugõ oll’ kokku lepütü…
Ijäpurigu
Ku mi tütär vai timä miis es saa mõnikõrd peräst tüüd umalõ tütrele latsiaida perrä minnä, sõs vanaesä vai papa käve iks latsõlast kodu tooman.
Tuukõrd oll’ latsõlats joba katõaastanõ ja näil lasti piaaigu egä päiv paprõ pääle tsehkendä, perän anti latsilõ üts pilt kodu üten.
Vanõmbõ oodi näid iks rõivaruumin ja ütspäiv tull’ Hanna sinnä üte umavanudsõ poiskõsõga, mõlõmbil pilt käen. Hanna näüdäs’ umma pilti papalõ ja poiskõnõ umma pilti imäle.
Poiskõsõ imä küsse…
Tuukõrd oll’ latsõlats joba katõaastanõ ja näil lasti piaaigu egä päiv paprõ pääle tsehkendä, perän anti latsilõ üts pilt kodu üten.
Vanõmbõ oodi näid iks rõivaruumin ja ütspäiv tull’ Hanna sinnä üte umavanudsõ poiskõsõga, mõlõmbil pilt käen. Hanna näüdäs’ umma pilti papalõ ja poiskõnõ umma pilti imäle.
Poiskõsõ imä küsse…
Horoskoop ei võlsi
Oll’ talvinõ aig. Vällän sattõ tassakõistõ lakja lummõ. Haardsõ uma kepi ja lätsi posti perrä. Tundsõ häädmiild lumõ üle ja unõti hindä peris är. Kõrraga kattõ jala alt ja olli käpile lumõhangõn. Imesti: kuis ma maaha sattõ, mul ju kepi toes käen.
Kotun lei aolehe lakja ja loi horoskoobist hindä tähemärgi kotsilõ: liiklusõn piät häste ette kaema. Avariioht. Naardsõ tõsõlõpoolõlõ: «Loe sa kah horoskoop läbi, tuu täämbä ei petä.» Miis torisi: «Mis sa…
Kotun lei aolehe lakja ja loi horoskoobist hindä tähemärgi kotsilõ: liiklusõn piät häste ette kaema. Avariioht. Naardsõ tõsõlõpoolõlõ: «Loe sa kah horoskoop läbi, tuu täämbä ei petä.» Miis torisi: «Mis sa…
Kiusaminõ kanakar’an
Koolikiusamisõst omma vast kõik kuulnu, halvõmbal juhul tuud uma naha pääl tunda saanu. Põhjusõs hariligult kehvä rõiva vai vällänägemine.
Päält sõa, mu kooliaol, olli pia kõik viletsäle rõivin ja koolin tuust suurt nummõrd es tetä, a tull’ vällä, et kanakar’an külh.
Latsõpõlvõkotun olli mul kõik kana «ristitü». Üts vanõmb kana nimega Tana oll’ tsipa losakil ja sorakil olõmisõga. Ei tiiä, kas tä kikas Kököle «silmä tegi» vai midägi muud, a näi, ku üts…
Päält sõa, mu kooliaol, olli pia kõik viletsäle rõivin ja koolin tuust suurt nummõrd es tetä, a tull’ vällä, et kanakar’an külh.
Latsõpõlvõkotun olli mul kõik kana «ristitü». Üts vanõmb kana nimega Tana oll’ tsipa losakil ja sorakil olõmisõga. Ei tiiä, kas tä kikas Kököle «silmä tegi» vai midägi muud, a näi, ku üts…
Tossu Tilda pajatus
Pinsipäivä jõvva-i är uuta
Tull’ vahtsõnõ aasta vahtsidõ lubaduisiga. Egä aasta olõmi kuulnu pensionnõ nõstmisõst. Seo aasta kah. A vahtsõt oll’ niipall’o, et tüül käüvil pensionäärel tulõ määnegi osa rahast är anda. Ja tuu asi pand’ nä vihatsõlõ üürgämä. No midä! Riik hoolitsõs, et kiäki ülearvu rikkas ei saasi. . . .
Kats mammit arodi umavahel, kuis nä pensioniga vällä tulõva. Nimä tüül ei käü. Nigu aolehen om moodun kirota, nä nautva umma penskariello.
«Pinsipääväl om kõik väega…
Tull’ vahtsõnõ aasta vahtsidõ lubaduisiga. Egä aasta olõmi kuulnu pensionnõ nõstmisõst. Seo aasta kah. A vahtsõt oll’ niipall’o, et tüül käüvil pensionäärel tulõ määnegi osa rahast är anda. Ja tuu asi pand’ nä vihatsõlõ üürgämä. No midä! Riik hoolitsõs, et kiäki ülearvu rikkas ei saasi. . . .
Kats mammit arodi umavahel, kuis nä pensioniga vällä tulõva. Nimä tüül ei käü. Nigu aolehen om moodun kirota, nä nautva umma penskariello.
«Pinsipääväl om kõik väega…
Muda Mari pajatus
Perimüskultuuri aasta
Ma kuuli raadiost, et Euruupah om perimüskultuuri aasta ja pallõldas kõigil inemiisil pruuki kõnõlõmisõl vannosõnno ja rahvaliidsi ütlemiisi.
Hääd iinkujjo omma tuuh as’ah näüdünü joba mi riigikogolasõ ja ministri.
Nä õnnõ tarvitasõ tuu jaos võõramaist sõnna – metafoor.
Eesti rahval om pall’o egäsugumaidsi ümbre nuka ütlemiisi, millest egäüts saa vällä lukõ tuud, midä taht. Nii saa hambit külge aia egä ütlemise pääle, ku õnnõ tahtmist om. Ku kinkal om must kass vaihõlt läbi…
Ma kuuli raadiost, et Euruupah om perimüskultuuri aasta ja pallõldas kõigil inemiisil pruuki kõnõlõmisõl vannosõnno ja rahvaliidsi ütlemiisi.
Hääd iinkujjo omma tuuh as’ah näüdünü joba mi riigikogolasõ ja ministri.
Nä õnnõ tarvitasõ tuu jaos võõramaist sõnna – metafoor.
Eesti rahval om pall’o egäsugumaidsi ümbre nuka ütlemiisi, millest egäüts saa vällä lukõ tuud, midä taht. Nii saa hambit külge aia egä ütlemise pääle, ku õnnõ tahtmist om. Ku kinkal om must kass vaihõlt läbi…
Maolda nali
Taht, a om vaiki
Ütsik meesterahvas ja ütsik naistõrahvas sõitva rongin üten kupeen. Peräkõrd miis tüdines vaiki istmisest ja pruum naasõga viisakalõ juttu tetä: «Mille sa nii vaiki istut?»
«A vot taha ja olõ vaiki.»
«Jummal hoidku! Ku sa tahat, mille sa sõs vaiki olõt?»
Ütsik meesterahvas ja ütsik naistõrahvas sõitva rongin üten kupeen. Peräkõrd miis tüdines vaiki istmisest ja pruum naasõga viisakalõ juttu tetä: «Mille sa nii vaiki istut?»
«A vot taha ja olõ vaiki.»
«Jummal hoidku! Ku sa tahat, mille sa sõs vaiki olõt?»
