Näütemängupäiv Puigal
Joba 18 aastakka saava ütel keväjäpääväl Võro küle all Puigal kokko latsõ, kiä mängvä võrokeelitsit näütemängõ. Tuuperäst võigi üteldä, et minevä riidi Puigal peetü näütemängupäiv jõudsõ täüsikkä.
Näütemängõ mängiti katõn jaon ja paigan: latsiaialatsõ Puiga latsiaian ja koolilatsõ koolimajan. Latsiaian sai nätä kuut näütemängu ja sama…
Näütemängõ mängiti katõn jaon ja paigan: latsiaialatsõ Puiga latsiaian ja koolilatsõ koolimajan. Latsiaian sai nätä kuut näütemängu ja sama…
Folgirahvas sõit vana bussiga läbi Lõuna-Eesti
Tulõva nädäli lõpun, 4.–5. lehekuul sõit Lõuna-Eestit pite folgilahvka. Tego om ettevõtmisõga, miä kuts ossa saama timahavadsõst rahvamuusikafestivaalist Mooste Elohelü.
Folgibussin mängitäs 24 tunni järgepiten muusikat. Buss tege ka hulga piätüisi, kon bussirahvaga saava kokko paigapäälidse muusiku. Kiä taht, või kotost uma…
Folgibussin mängitäs 24 tunni järgepiten muusikat. Buss tege ka hulga piätüisi, kon bussirahvaga saava kokko paigapäälidse muusiku. Kiä taht, või kotost uma…
Rõugõn tetti ja panti üles 100 tsirkõ pesäkasti
Üts Rõugõ kooli rahva kingitüs 100aastadsõlõ Eestile oll’ tsirkõ pesäkastõ tegemine. Koolilatsõ tei ütenkuun 100 pesäkasti ja nuu panti Rõugõ kooli ja opilaisi kododõ lähküle puiõ otsa.
Pesäkastõ ehiti kõik Rõugõ kooli opilasõ 1. kooni 9. klassini. Projekti käümätoukaja oll’ oppõalajuhataja…
Pesäkastõ ehiti kõik Rõugõ kooli opilasõ 1. kooni 9. klassini. Projekti käümätoukaja oll’ oppõalajuhataja…
Uma Pido matk Vahtsõliina kihlkunnah
28. mahlakuul matkas Uma Pido matkarahvas Vahtsõliina kihlkunna mail. Tahami Piusa ja Tudõrna kandih näüdätä kotussit, kohe hariligu turisti ei putu.
Matkal om kats tähtsät asja – luudus ja raudtiitruuba. Luudusõ poolõ päält om matkajuhis Piiri Ain, kiä innegi om Piusah huviliidsilõ kasvõst ja eläjist kõnõlnu. Ku taivataat keväjäga ildas ei jää, sõs saa palolille mõtsa all häitsemäh kaia. Nuu omma luuduskaitsõ all ja kor’ada noid tohe-i, a kaia…
Matkal om kats tähtsät asja – luudus ja raudtiitruuba. Luudusõ poolõ päält om matkajuhis Piiri Ain, kiä innegi om Piusah huviliidsilõ kasvõst ja eläjist kõnõlnu. Ku taivataat keväjäga ildas ei jää, sõs saa palolille mõtsa all häitsemäh kaia. Nuu omma luuduskaitsõ all ja kor’ada noid tohe-i, a kaia…
Kalasadamapäiv Räpinä sadaman
Puulpäävä, 28. mahlakuul om üle Eesti vallaliidsi kalasadamidõ päiv. Vanal Võromaal peetäs kalasadamapäivä Räpinä sadaman. Pääle naatas kell 8 hummogu. Sadamapääväl müvväs värskit kalla, keedetäs suurõ paa seen kalasuppi, mängitäs pilli ja opitas kalla puhastama ja kalasüüke tegemä.
Ligemb teedüs internetist: rapinasadam.ee.
UL
Ligemb teedüs internetist: rapinasadam.ee.
UL
Võrol tulõ Uma Meki keväjälaat
Võro Keskliina pargin peetäs 3. lehekuul kellä 15–18 Uma Meki keväjälaata. Laadu pääl omma kauplõja söögi ja kasvõga, arotusõ, mängu ja kontsõrdi. Laadupäivä juhatas telemiis Vaino Urmas.
Ligemb teedüs: umamekk.ee.
UL
Ligemb teedüs: umamekk.ee.
UL
Teppo lõõdsavõigõlus kuts pillimiihi
Võromaa tunnõt lõõdsameistri Teppo Augusti mälestüses 30. kõrda peetäv üleriigiline võikimängmine kuts pillimängjit mõõtu võtma. Võikimängmine peetäs 7. hainakuul ja kirjapandminõ võigõlusõlõ joba käü.
Nigu joba kombõs saanu, peetäs lõõdsamänguvõigõlus Võro perimüstandsufestivaali aol, miä om timahava 5.–8. hainakuul. Pido teema om kah seokõrd Teppoga köüdet: tuu om «Teppo timm ja polkasamm».
Kae ligembält: vorufolkloor.ee
UL
Nigu joba kombõs saanu, peetäs lõõdsamänguvõigõlus Võro perimüstandsufestivaali aol, miä om timahava 5.–8. hainakuul. Pido teema om kah seokõrd Teppoga köüdet: tuu om «Teppo timm ja polkasamm».
Kae ligembält: vorufolkloor.ee
UL
Hindä ja sõbra trüüstmises
Sõbõr, kiä vällämaal eläs, küsse, kas elo maal omgi periselt hukan (tä ütel’ tuud kül tõõsõ sõnaga, a mõtõ jääs samas). Et tä om kaenu kinnisvarakuulutuisi ja perämädsel aol om tulnu müüki hulga kõrdatettüid mõistligu hinnaga maakotussit. Et kas tõtõstõ inemise pakõssõ maalt är…
Esimuudu mõtsik Eestimaa
Olõmi tsill’ukõnõ maa ja rahvas ja meil om lihtsä
tetä midägi tuu jaos, et maailm parõmbas muutunu
Perämädsel aol olõ pall’o ilma pite reisnü. Käünü filmega festivaalel ja ka esihindä eloh om reismist – olõ kihlatu India filmirežissööriga ja pall’o käümist om olnu India vaihõl. Midä inämb…
tetä midägi tuu jaos, et maailm parõmbas muutunu
Perämädsel aol olõ pall’o ilma pite reisnü. Käünü filmega festivaalel ja ka esihindä eloh om reismist – olõ kihlatu India filmirežissööriga ja pall’o käümist om olnu India vaihõl. Midä inämb…
Kats väikeist leevikeist
Mu aknõ takan tsirkõ söögimajan käve minevä talv pall’o tsirkõ söömän. A seo talv joba vähämb. Varblaisi viil oll’, a tialaisi mõni ütsik. Nuu olliva kah kõlladsõ kõtuga rasvatialadsõ, tõisi liike es näeki. Minevä talv olli kuusõheki all nurmkana, seo talv inämb mitte.
Viil tahassi tiidä mesitsirkõ kotsilõ, et mis näil viga. Minevä keväjä sai selges, et naabriil oll’ pall’o mehitside perri taron hukka saanu. Mul hindäl oll’ õnnõ üts taro…
Viil tahassi tiidä mesitsirkõ kotsilõ, et mis näil viga. Minevä keväjä sai selges, et naabriil oll’ pall’o mehitside perri taron hukka saanu. Mul hindäl oll’ õnnõ üts taro…
Kas peat kinun ütest tüküst süümä?
Viimätsel aol om tett väega pall’u häid Eesti filme: «Elavad pildid», «Risttuules», «1944» ja pall’u, pall’u muid. Ja ildaaigu muiduki «Seltsimees laps». Tuugi om selges saanu, et suurõn kinun om filmi hulka etemb kaia ku televiisorist, olkõ tuu massin kotun nii suur ku taht.
Mitma inemise omma kaivanu, et nä ei olõ saanu liinan kinun rahuligult filmi kaia, selle et om säänest rahvast, kiä saalin ütest paigast tõistõ…
Mitma inemise omma kaivanu, et nä ei olõ saanu liinan kinun rahuligult filmi kaia, selle et om säänest rahvast, kiä saalin ütest paigast tõistõ…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
13. kiri. Rahapuu
Taht miis autot osta ja lugõ kuulutuisi. Silmä jääs üts, kon pakutas veidü sõitnut mersut. Kõik huuldusõ ilosalõ tettü ja väega…
13. kiri. Rahapuu
Taht miis autot osta ja lugõ kuulutuisi. Silmä jääs üts, kon pakutas veidü sõitnut mersut. Kõik huuldusõ ilosalõ tettü ja väega…
Pido tulõk om herätänü lauluhuvi
Ku Uma Pido kõrraldaja minevä sügüse üles kutsi, et pidolõ võiva tulla ka väikumba ja vahtsõmba koori, sis võtt’ tuust kinni rahvast mitmõst Võromaa otsast. Karula kihlkunnan Kaikal tull΄ kokko tävveste vahtsõnõ segäkuur ja Rõugõ kihklkunnan Krabil naati käümä egä nätäl üten laulma.…
Vahtsõkivi järve minek
1966. aasta 23. aprilli hommuk alas’ nigu alati. Pidi mineme Krabilõ. Sõiduleht oll΄ joba käen. Tull΄ vahtsõnõ käsk võtta ruttu ehitüsmehe kasti ja viiä kivve Vahtsõkivi tammi pääle. Sinnä olõvõt lahe tulnu.
Keväjäne aig ja järv oll’ väega täüs. Tammi lüüs oll’ väiku, es jõvva vett niipall’u…
Keväjäne aig ja järv oll’ väega täüs. Tammi lüüs oll’ väiku, es jõvva vett niipall’u…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Nimi ei riku miist
Islandi inemiisil om väega keerulinõ perrega vällämaalõ puhkama kävvü. Ütengi hotellin ei saa keski arvu, mis kamp taa nüüt õigõlõ sisse om sadanu. Egälütel uma nimi, paarirahvas nä sõs…
Nimi ei riku miist
Islandi inemiisil om väega keerulinõ perrega vällämaalõ puhkama kävvü. Ütengi hotellin ei saa keski arvu, mis kamp taa nüüt õigõlõ sisse om sadanu. Egälütel uma nimi, paarirahvas nä sõs…
Hädän keväjädse tiiga
Keväjä omma inemise iks ummi kodoteiega hädän: ei päse muast läbi ka mitmõsaa hobõsõ jõuga massina. Aastakümnide iist saadi hädäst üle üte hobõsõ jõuga.
Täämbädse vana pildi om tennü 19. mahlakuul 1963 piltnik Ojandu Alfons. Pildi pääl istus kuurma otsan Varstu sovhoosi Roosa osakunna nüsjä-kar’atalitaja…
Täämbädse vana pildi om tennü 19. mahlakuul 1963 piltnik Ojandu Alfons. Pildi pääl istus kuurma otsan Varstu sovhoosi Roosa osakunna nüsjä-kar’atalitaja…
Elävä koolnu
Ma naksi internetist seriaali kaema. «Kõndva koolnu» om seriaali päälkiräs. Et inämbüs ommaki koolnu ja sõs nä otsva nuid mittekoolnuid ja pruumva noid purra. Ku sääne kõndva koolnu sinno purõ, sõs sa muutut esi samasugutsõs. Ma olõ joba nelländä huuao lõpun ja ei saa kuigi pidämä. Põnnõv om,…
Kokkosaaminõ ortopeediga
Seo tävveste tõtõlik lugu juhtu mukka pia kuustõist-säidsetõist aastakka tagasi. Tuulaigu oll’ mu vannus viil illos viiskümmend, kuiki olli joba süämehädäga grupi pääl.
Suurõ Vinne riigi aigu ehitet viläkuivus om mul õkva tarõ takan. Vahepääl ma avida sääl peremehel väikumbid töid tetä. Nigu egä aida…
Suurõ Vinne riigi aigu ehitet viläkuivus om mul õkva tarõ takan. Vahepääl ma avida sääl peremehel väikumbid töid tetä. Nigu egä aida…
Kas 1⦂ vai 100?
Viimädse Uma Lehe tagomise küle päält paisto silmä Musta Riivo peo pääl imelik märk. Loi jutu kah läbi.
Tull’ge miilte, ku edimäst kõrda säänest märke näi. Tuu oll’ veebruarikuul üte aolehe artikle pääliskiri «Eesti Vabariik 1⦂». Kahmistus käve üle sälä – midä säärdene märk tähendäs? Olesse ku Hiina tähemärgi muudu vai hieroglüüf. Edese kirotus, kuis egä kodanik piasse vabariigi saandat juubelet pidämä, ello edendämä.
Heliste tütrele, täl internett, vast saa rohkõmb tiidüst. Tütär…
Tull’ge miilte, ku edimäst kõrda säänest märke näi. Tuu oll’ veebruarikuul üte aolehe artikle pääliskiri «Eesti Vabariik 1⦂». Kahmistus käve üle sälä – midä säärdene märk tähendäs? Olesse ku Hiina tähemärgi muudu vai hieroglüüf. Edese kirotus, kuis egä kodanik piasse vabariigi saandat juubelet pidämä, ello edendämä.
Heliste tütrele, täl internett, vast saa rohkõmb tiidüst. Tütär…
Tossu Tilda pajatus
Aptiikri käsk
Seo talv vinnü gripiaig pikäle. Üts imä oll’ poja peräst murrõn, tõbi tükse bronhiidis käändmä. Pojal oll’ sääne köhä, mis es taha hainatsäi juumisõ man kah perrä jäiä. Imäl es jää muud üle ku aptiiki minnä. Sääl kõnõl’ tä aptiikri-imändäle uma murrõ är.
Aptiikri näüdäs’ latsilõ mõtõlduid rohtõ. Imä ütel’, et ega poig väega väiku lats iks olõ-i. Peräkõrd löüdü rohi, mis imä meelest võinu avita.
«Taa rohoga piät kõvastõ juuma,» ütel’…
Seo talv vinnü gripiaig pikäle. Üts imä oll’ poja peräst murrõn, tõbi tükse bronhiidis käändmä. Pojal oll’ sääne köhä, mis es taha hainatsäi juumisõ man kah perrä jäiä. Imäl es jää muud üle ku aptiiki minnä. Sääl kõnõl’ tä aptiikri-imändäle uma murrõ är.
Aptiikri näüdäs’ latsilõ mõtõlduid rohtõ. Imä ütel’, et ega poig väega väiku lats iks olõ-i. Peräkõrd löüdü rohi, mis imä meelest võinu avita.
«Taa rohoga piät kõvastõ juuma,» ütel’…
Muda Mari pajatus
Kaidsa umma eläjät!
Kuuli raadiost, et seo suvi tohe-i merre tsuklõma minnä, no lastas kõik haikala vette tagasi. Sõs omma näil kõtu tühä ja purõva kõkkõ, mis ette jääs. Tuu iist, et haikala iks vabalt purra saassi, saisva kõik maailma eläjäkaitsja. Ka Eesti uma.
A koh nuu eläjäkaitsja sõs omma, ku meil tuhandõ uma väiku eläjä hukka saava? Nigu ilma lämmäs läävä, nakkasõ paigapäälse püromaani tikkõ üles kiskma. Egä leheüsätäüs vai ossakõnõ om vaia…
Kuuli raadiost, et seo suvi tohe-i merre tsuklõma minnä, no lastas kõik haikala vette tagasi. Sõs omma näil kõtu tühä ja purõva kõkkõ, mis ette jääs. Tuu iist, et haikala iks vabalt purra saassi, saisva kõik maailma eläjäkaitsja. Ka Eesti uma.
A koh nuu eläjäkaitsja sõs omma, ku meil tuhandõ uma väiku eläjä hukka saava? Nigu ilma lämmäs läävä, nakkasõ paigapäälse püromaani tikkõ üles kiskma. Egä leheüsätäüs vai ossakõnõ om vaia…
Maolda nali
Liinaplatsi pääl
Vahtsõnõ liinaplats om valmis saanu. Maamiis sõit autoga ja park massina kesk platsi.
«Kohe ti pargiti, taa om vahtsõnõ liinaplats ja liinavalitsus om kah tansaman!» kärätäs mano karanu politsei.
«Olõ-i hätä, autost olõ-i midägi varasta ja salalukk om kah pääl,» ühmäs maamiis vasta.
Vahtsõnõ liinaplats om valmis saanu. Maamiis sõit autoga ja park massina kesk platsi.
«Kohe ti pargiti, taa om vahtsõnõ liinaplats ja liinavalitsus om kah tansaman!» kärätäs mano karanu politsei.
«Olõ-i hätä, autost olõ-i midägi varasta ja salalukk om kah pääl,» ühmäs maamiis vasta.
