Laadulõ, laadulõ!
Keväjäne laaduaig om tävve huuga käümä lännü. Seo pilt om tett minevä pühäpäävä Mooste mõisan, kon peeti suurt kirbuturgu. A et keväjä tahtva inemise osta iks viläpuid ja köögiviläluumõ, sis oll’ tsipakõsõ aiakraami ka seo laadu pääl. Lähembil nädälil peetäs keväjälaatõ pall’odõn paigun ja kimmäle tulõva uma…
Muusõumiüü Võromaal ja Setomaal
Kõrra aastan ütel lehekuu puulpääväl tegevä muusõumi uma ussõ valla õdagudsõl aol ja laskva küläliisi massulda sisse. Niimuudu tähistedäs üle-euruupalist muusõumiüüd. Timahava om tuu õdak 19. lehekuul ja uma ussõ tegevä valla ka mi kandi muusõumi. Muusõumiüü om seokõrd pidoteemäline. Midä sis täpsempä nätä saa?
Vanal Võromaal
Suurõtiimuusõumin Varbusõl tetäs pido ja pillõrkaariga valla kats huuaonäütüst, miä kõnõlõsõ liiklusohutusõ kampaanjist ja unõhtõduist sildust.
Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin om perrepido õdak. Kõnõldas perretähtpäivist,…
Vanal Võromaal
Suurõtiimuusõumin Varbusõl tetäs pido ja pillõrkaariga valla kats huuaonäütüst, miä kõnõlõsõ liiklusohutusõ kampaanjist ja unõhtõduist sildust.
Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin om perrepido õdak. Kõnõldas perretähtpäivist,…
Uma Pido matkasari jõud Paganamaalõ
Uma Pido matkasar’a ütsäs matk tulõ puulpäävä, 12. lehekuul kell 11. Hulgitas Rõugõ kihlkunnan Paganamaal vanapagana tiid piten.
Kokko saias Krabi koolitarõ man, verst tiiristist Vahtsõ-Roosa poolõ.
Om võimalus valli katõ esi pikkudsõ matkaraa vaihõl: 11 vai 7 kilomiitret. Kullõldas legende Paganamaast ja vanapaganast. Kaias kotussit, kon vanapakan magasi ja kitsi kar’at.
Uuritas, määndse jalajäle jätt’ pakan maaha, ku pagõsi pikse iist järve. Piirioron kaias nellä Paganamaa järve, käüdäs…
Kokko saias Krabi koolitarõ man, verst tiiristist Vahtsõ-Roosa poolõ.
Om võimalus valli katõ esi pikkudsõ matkaraa vaihõl: 11 vai 7 kilomiitret. Kullõldas legende Paganamaast ja vanapaganast. Kaias kotussit, kon vanapakan magasi ja kitsi kar’at.
Uuritas, määndse jalajäle jätt’ pakan maaha, ku pagõsi pikse iist järve. Piirioron kaias nellä Paganamaa järve, käüdäs…
Räpinä valla Männisalu küllä naas’ 2. lehekuust käümä liinibuss
Buss tulõ mi küllä telmise pääle, eelmidse päävä õdakus tulõ kõlista ütistranspordikeskustõ numbri 12 012 pääle ja sõit kokko leppü. Hummogunõ buss lätt Männisalust vällä kell 7 ja õdagunõ jõud kell 16.05.
Varatsõmbil aastil olõ-i mi…
Varatsõmbil aastil olõ-i mi…
Uma Pido kuts laadulõ kauplõjit
Uma Pido pääväl, 2. juunil om Võro Keskliina pargin kellä 9–14 Uma Pido laat umakandi kraami, laadulava ja tüütarriga.
Kauplõma oodõtas Vana- Võromaa kaupuga, tulla või nii käsitüü ku söögiga. Väega oodõt om uma keele ja Vana-Võromaa märgi tarvitaminõ kraami välläpanõkin, silte pääl ni välläkitmisen.
Nõudmisõ laadul kauplõmisõs omma välän Uma Pido kodolehe pääl: umapido.ee/laat/. Ligemb teedüs Kivi Helle käest, tel 5853 1062.
UL
Kauplõma oodõtas Vana- Võromaa kaupuga, tulla või nii käsitüü ku söögiga. Väega oodõt om uma keele ja Vana-Võromaa märgi tarvitaminõ kraami välläpanõkin, silte pääl ni välläkitmisen.
Nõudmisõ laadul kauplõmisõs omma välän Uma Pido kodolehe pääl: umapido.ee/laat/. Ligemb teedüs Kivi Helle käest, tel 5853 1062.
UL
Kiimä lännü kuklasõpesä
Mõnikõrd om põnnõv mõtõlda, kuimuudu olnu kaia taad ilmaello kostki välästpuult. Näütüses mõtlõt, et olõt mehekene Marsi pääl ja kaet ilma säält korgõst. Miä sis silmä võinu naada?
Silmä võinu naada tuu, et päält pikkä tasalikku olõkit om taa maailm ütekõrraga üles heränü. Sõamehe omma vaonu…
Silmä võinu naada tuu, et päält pikkä tasalikku olõkit om taa maailm ütekõrraga üles heränü. Sõamehe omma vaonu…
Olõmi õnnõdu. Vai es tohtnu?
Mille eestläse tundva hinnäst kehvembäle ku naabri?
Tuu pääle märgutõn tulõ üles hulk vahtsit küsümüisi.
Ildaaigu saimi meediäst teedä, et eestläne om piaaigu kõgõ õnnõtumb inemine tan ilman. Pääsüüdläses õks matal majandus, tuu om majandusõ nõrk kasuminõ, madalamba palga, suur tüüldä olõk ja peräkõrd ka…
Tuu pääle märgutõn tulõ üles hulk vahtsit küsümüisi.
Ildaaigu saimi meediäst teedä, et eestläne om piaaigu kõgõ õnnõtumb inemine tan ilman. Pääsüüdläses õks matal majandus, tuu om majandusõ nõrk kasuminõ, madalamba palga, suur tüüldä olõk ja peräkõrd ka…
Olõmi õnnõdu. Vai es tohtnu?
Mille eestläse tundva hinnäst kehvembäle ku naabri?
Tuu pääle märgutõn tulõ üles hulk vahtsit küsümüisi.
Ildaaigu saimi meediäst teedä, et eestläne om piaaigu kõgõ õnnõtumb inemine tan ilman. Pääsüüdläses õks matal majandus, tuu om majandusõ nõrk kasuminõ, madalamba palga, suur tüüldä olõk ja peräkõrd ka…
Tuu pääle märgutõn tulõ üles hulk vahtsit küsümüisi.
Ildaaigu saimi meediäst teedä, et eestläne om piaaigu kõgõ õnnõtumb inemine tan ilman. Pääsüüdläses õks matal majandus, tuu om majandusõ nõrk kasuminõ, madalamba palga, suur tüüldä olõk ja peräkõrd ka…
Sannalava mõlgus meelen
Kui ma perämäst kõrda Võrun käve, nakas’ mul kummitama üts vana lorilaul: «Kui suri mu kadunud onu, mul meenuvad veel tema sõnad.»
Unu oll’ mul kainõ pääga peris mõistlik miis, ainult tsipa kekstu. Purjunult nakas’ timä praal’ma. Rahvarämpsulõ lubasi varba pääle kusta. Noid kotussiid oll’ tegelikult viil,…
Unu oll’ mul kainõ pääga peris mõistlik miis, ainult tsipa kekstu. Purjunult nakas’ timä praal’ma. Rahvarämpsulõ lubasi varba pääle kusta. Noid kotussiid oll’ tegelikult viil,…
Nuurus viil peris hukan ei olõ
Mu latsõpõlvõ aigu oll’ Võron ütsainus kinu, vana hää Avangard. Vahtsõl Eesti aol omma sääl poodi olnu ja kurikuulsa üüklubi. A tuul ammudsõl aol oll’ saali iin nuka takan ka väiku puhvetikõnõ, kost sai limmunaati ni kommi-präänikit osta. Tuud kraami pruugiti rohkõmb inne filmi kaemist. Täämbädse päävä nuhtluisi popkorni ja nätsu sis viil es tunnõta. Olli sihvka vai seemuska, noidõ kuuri oll’ külh pääle kinuseanssi pinke vahel kuhjan. Päävälillisiimnide…
Kui vana um vana?
Lehe kirotasõ, et vannokodon um kotusõmassu jäl nõstõtu. Latsõ, kes uma vanõmba sinnä omma veenü, ei jõvva inämb massa. Viil kirotõdas, et latsõ ei olõ rahul, kuis vanõmbidõ iist riigikoton huult peetäs. Ku ma noid artiklit loe, mõtlõ, kohpuul tuu õigus um. Olõ esi kah üle viie aasta vannokoton tüütänü ja nännü noid asju.
Mõnõ toova uma viil peris kõbusa vanõmba kotost jalost är ja ei tulõ rohkõmb kaema ku pühäde vai sünnüpäävä…
Mõnõ toova uma viil peris kõbusa vanõmba kotost jalost är ja ei tulõ rohkõmb kaema ku pühäde vai sünnüpäävä…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
14. kiri. Suvi
Eestläse jaos paistus 27 kraati lämmind mahlakuu perämädsel nädälil nigu illos uni vai jupikõnõ ulmõromaanist. Rumeeniän ei olõ tollõn midägi esierälist.…
14. kiri. Suvi
Eestläse jaos paistus 27 kraati lämmind mahlakuu perämädsel nädälil nigu illos uni vai jupikõnõ ulmõromaanist. Rumeeniän ei olõ tollõn midägi esierälist.…
Pääväkene keväjäst kõrrastust
Minevä puulpäävä oll΄ üle Eesti keväjäne kraammistalos «Teeme ära!». Pia egän külän tetti midägi ütenkuun kõrda. Uma Leht käve kaeman, midä tuul pääväl tetti är Koorastõn, Kärgulan ja Sulbin.
Koorastõ
Koorastõ inemise olli kokko tulnu inneskidse poodi ja tulõvadsõ külämaja ümbre. Riibuti, lõiguti puid…
Koorastõ
Koorastõ inemise olli kokko tulnu inneskidse poodi ja tulõvadsõ külämaja ümbre. Riibuti, lõiguti puid…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Laibapüksi
Islandimaa üten tagumidsõn nukan, Holmavikin, om nõidusõ ja võlukunsti muusõum. Sääl saa teedä, kuimuudu rikkas saia.
Kõgõ parõmb plaan rikkusõ ligimeelütämisõs ollõv nábrók. Ku taa sõna mi kiilde ümbre panõt, sõs tulõva vällä…
Laibapüksi
Islandimaa üten tagumidsõn nukan, Holmavikin, om nõidusõ ja võlukunsti muusõum. Sääl saa teedä, kuimuudu rikkas saia.
Kõgõ parõmb plaan rikkusõ ligimeelütämisõs ollõv nábrók. Ku taa sõna mi kiilde ümbre panõt, sõs tulõva vällä…
Hobõsõga kartolipandminõ
Olli algkoolilats. Imä kässe aiatüü tegemises talli mant hobõsõ tuvva. Lätsi Lauga talli mano. Sääl oll’ tallimehes lahkõ olõkiga naabri Eevi. Andsõ mullõ hää rahuligu vanõmba hobõsõ. Naksi päitsmit päähä ja taossit kaala pandma. Olli kül päält nännü, kuis nä kävevä, a esi es olõ…
Kolm aastat tingimiisi
Tiidläse ütli vällä, et neandertaallasõ välläkuulmisõ põhjusõs oll’ timä pall’o väikene aju, miä es lupa tõisi inimliikega kuuntüüd tetä. Õigõ jutt. Kaegõ, ku suur pää om Ossinovskil, Ratasõl, Simsonil, Pevkuril. . . . Ma arva, et neandertaallaisil oll’ lihtsäle toimõtulõmisõs homo sapiens’ist mõnõvõrra veidemb pappi.
Nä es jovva ütel pääväl…
Nä es jovva ütel pääväl…
Sinidse mehekese Marsi päält
Olle mul järekõrdnõ «mutitakso» päiv. Tuu tähendäs, et ma korja kõik uma külä vanõmba inemise autu pääle ja sõidami liina asju ajama. Sõnal «mutt» ei olõ salvaja tähendüs – innemb sääne häätahtlikult tögäjä ja sõbralik. Elu om praegudsõl aol nii kujunõnu, et kõrra kuun…
Laulupido unõnägo
Taa lugu juhtu mukka periselt – ma näi tedä periselt unõn.
Tulõman oll’ üldlaulupido ja tuus aos anti mi koorilõ päävarjo üten suurõn pääliina koolimajan. Kõnõldi, et taa om Gustav Adolfi gümnaasium, a vällä kül es näe niimuudu. Maja saisõ ka võlss kotusõ pääl. Oll’ määnegi harilik vana moodu perrä ehitet kuul – põrmand oll’ vast inne suurt pito üle võõbatu. Pannimi sõs uma madradsi ja magamiskoti klassitarrõ maaha ja tundsõmi hinnäst nigu…
Tulõman oll’ üldlaulupido ja tuus aos anti mi koorilõ päävarjo üten suurõn pääliina koolimajan. Kõnõldi, et taa om Gustav Adolfi gümnaasium, a vällä kül es näe niimuudu. Maja saisõ ka võlss kotusõ pääl. Oll’ määnegi harilik vana moodu perrä ehitet kuul – põrmand oll’ vast inne suurt pito üle võõbatu. Pannimi sõs uma madradsi ja magamiskoti klassitarrõ maaha ja tundsõmi hinnäst nigu…
Tossu Tilda pajatus
Imä pass
Keskkooli lõpõtanu saiva üle viietõisku aasta kokko. Mehe uhkõndi, kellel om parõmb ammõdikotus.
Naasõ kõnõli rohkõmb latsist. Latsõkõsõ olli näil noorõ, mõnõl viil peris väiku. Keskkoolipingist õkva mehele jo nal’alt kiäki ei joosõ.
Üts imä kõnõl’, kuis tä pidi ammõdiasotusõn käümä. Kõgõ oll’ jalun suur rutt: tüü, kodo, latsõ. Tuu imä haard’ suhvlist passi üten, toda läts’ vaia. Ammõtnik oll noorõpuulnõ meesterahvas. Tä tekk’ dokustaadi vallalõ ja naas’ kõva helüga naarma. Naanõ…
Keskkooli lõpõtanu saiva üle viietõisku aasta kokko. Mehe uhkõndi, kellel om parõmb ammõdikotus.
Naasõ kõnõli rohkõmb latsist. Latsõkõsõ olli näil noorõ, mõnõl viil peris väiku. Keskkoolipingist õkva mehele jo nal’alt kiäki ei joosõ.
Üts imä kõnõl’, kuis tä pidi ammõdiasotusõn käümä. Kõgõ oll’ jalun suur rutt: tüü, kodo, latsõ. Tuu imä haard’ suhvlist passi üten, toda läts’ vaia. Ammõtnik oll noorõpuulnõ meesterahvas. Tä tekk’ dokustaadi vallalõ ja naas’ kõva helüga naarma. Naanõ…
Muda Mari pajatus
Siil vai susi
Ma kuuli raadiost, et Võromaa mõtsa omma kõik siile täüs. Ku susi sai rahvaeläjäs, pahasi siil väega är. Tä es nakka külh nukah pobisõma, nigu võissi siilist arvada. Siil ai hoobis üle Eestimaa toetaja kokko ja nõud püssäga umma õigust takah.
Siilile om joba uma raadiogi tettü. Tah Võromaa mõtsuh saa sõs siil ummi sõpruga raadioliine pite plaani pitä, kuis soe mõtsast vällä aia.
Siil võinu muidoki rahvaelläi olla, tä mõist meid…
Ma kuuli raadiost, et Võromaa mõtsa omma kõik siile täüs. Ku susi sai rahvaeläjäs, pahasi siil väega är. Tä es nakka külh nukah pobisõma, nigu võissi siilist arvada. Siil ai hoobis üle Eestimaa toetaja kokko ja nõud püssäga umma õigust takah.
Siilile om joba uma raadiogi tettü. Tah Võromaa mõtsuh saa sõs siil ummi sõpruga raadioliine pite plaani pitä, kuis soe mõtsast vällä aia.
Siil võinu muidoki rahvaelläi olla, tä mõist meid…
Maolda nali
Valu tur’a pääl
Tohtrõ oll’ Põh’a-Eestist peri, a tüüt’ Võromaal. Timä mano vastavõtulõ tull’ vanamiis ja kaivas’, et tur’a pääl om valu.
Tohtrõ noogut’ ja käskse püksi maaha aia. Kai, uursõ ja kumpsõ sis midägi sääl tükk aigu.
Lõpus sai vanamehel tuust ull’usõst villänd ja tä kärät’:
«Mille sa mu munnõ kumbit, ku mul sälg valtas!»
Tohtrõ oll’ Põh’a-Eestist peri, a tüüt’ Võromaal. Timä mano vastavõtulõ tull’ vanamiis ja kaivas’, et tur’a pääl om valu.
Tohtrõ noogut’ ja käskse püksi maaha aia. Kai, uursõ ja kumpsõ sis midägi sääl tükk aigu.
Lõpus sai vanamehel tuust ull’usõst villänd ja tä kärät’:
«Mille sa mu munnõ kumbit, ku mul sälg valtas!»
