Tuhandõ võrokõsõ pei pito
Võrol Kubija lauluplatsi pääl oll’ minevä puulpäävä võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido, miä tõi laulukaarõ ala 3800 lauljat ja viil inämb päältkaejit, kokko oll’ pidoõdagul Kubijal päält 8000 inemise. Umma Pito või pitä maailma kõgõ suurõmbas võrokõisi kokkotulõkis.
«Olõmi õnnõligu hengelännü pido peräst, miä näüdäs’…
«Olõmi õnnõligu hengelännü pido peräst, miä näüdäs’…
Kagu-Eesti eelarvamusfestival «Ilm om hukan!»
Timahavanõ Kagu-Eesti eelarvamusfestival «Ilm om hukan!» peetäs joba seo puulpäävä, 9. piimäkuul Eesti suurõtiimuusõumin Varbusõl. Kõnõldas tuust, miä mikandi inemiisil täämbä henge pääl, ja arotõdas ka üleilma asjo. Säänest jutupäivä tetäs Varbusõl joba kolmas aastak.
Kolmõ eräle ala pääl tulõ 12 arotust,…
Kolmõ eräle ala pääl tulõ 12 arotust,…
Elleri Kalle. Pilt Uma Lehe arhiivist.
Võrokõnõ Elleri Kalle sai Kaitsõliidu kõgõ korõmba avvumärgi
Kaitsõliidu ülemb kindralmajor Kiili Meelis and’ 26. lehekuul edimädsele vahtsõstluudu Kaitsõliidu ülembäle Elleri Kallele (78) Valgõristi I klassi teenemärgi.
Elleri Kalle oll’ Kaitsõliidu ülemb 1990. aastagal.
Ummi muiõ tegemiisi kõrval om Elleri Kalle ka tähtsä võro liikmisõ tegeläne:…
Elleri Kalle oll’ Kaitsõliidu ülemb 1990. aastagal.
Ummi muiõ tegemiisi kõrval om Elleri Kalle ka tähtsä võro liikmisõ tegeläne:…
Tarto Ülikoolin kaitsti kats võro kultuuriga köüdetüt magistritüüd
Lehekuu lõpun kaitsti Tarto ülikoolin kats magistritüüd, miä omma köüdedü võro kultuuriga.
Kondsi Eleri tüü päälkiri om «Võrukeelse ajalehe Uma Leht keeleline toimetamine». Tüün uuritas, määndsit paranduisi tulõ Uma Lehe keeletoimõndajal tetä ja midä näütäse tettü parandusõ võro keele parhilladsõ olokõrra ja elojõvvolisusõ kotsilõ.
Tüüst tull’ vällä, et kõgõ inämb om vajja keeletoimõndajal paranda säändsit sõnno ja keelejuuni, miä omma eesti keelest…
Kondsi Eleri tüü päälkiri om «Võrukeelse ajalehe Uma Leht keeleline toimetamine». Tüün uuritas, määndsit paranduisi tulõ Uma Lehe keeletoimõndajal tetä ja midä näütäse tettü parandusõ võro keele parhilladsõ olokõrra ja elojõvvolisusõ kotsilõ.
Tüüst tull’ vällä, et kõgõ inämb om vajja keeletoimõndajal paranda säändsit sõnno ja keelejuuni, miä omma eesti keelest…
Kas ütsäkümnendä nakkasõ tagasi tulõma?
Viimädse ao pido ja pillõrkaari kõrval om ka mõni sääne asi, miä murõhtama pand. Kõnõli külämiihiga ja jutust jäi kõlama, et om märke, nigu naanu kauboikapitalistligu 1990. aasta tassakõistõ tagasi hiilmä.
Näütit om mitu. Kasvai tuu, nigu uudissin kõnõl’, et eräkõrralist arstiapi…
Näütit om mitu. Kasvai tuu, nigu uudissin kõnõl’, et eräkõrralist arstiapi…
Aiteh, Eesti!
Saa-aastanõ Eesti riik ei olõ süüdü, ku poliitigu
omma midägi võlssi tennü vai tegemädä jätnü
Aiteh, Eesti! Sa olõt nigu suurõ perre tark imä, kiä lask ummil latsil kõik ull’usõ esi läbi pruuvi, inne ku näile mõistus päähä tulõ.
Üts suurõs lännü ull’us om joba tagasilöögi saanu. Nii mõnigi Mangi-usku inemine…
omma midägi võlssi tennü vai tegemädä jätnü
Aiteh, Eesti! Sa olõt nigu suurõ perre tark imä, kiä lask ummil latsil kõik ull’usõ esi läbi pruuvi, inne ku näile mõistus päähä tulõ.
Üts suurõs lännü ull’us om joba tagasilöögi saanu. Nii mõnigi Mangi-usku inemine…
Kuis miildü timahavanõ Uma Pido?
Kalkuna Mari
muusik
Mu jaos om tähtsä, et oll’ vanna ja oll’ vahtsõt. Täämbädse ao puudutus piät asjal man olõma ja täämbä miildü mullõ just elektrooniga pruukminõ lugudõ vaihõl. Saman oll’ pall’o nuuri ja latsi, vana ja nuur põlvkund saiva kokko, seo miildü mullõ kõgõ inämb.
Latsikoori laulu olli kõik ägedä: latsõ omma vahetu ja siira, tegevä är tävvega.
…
Viie murõligumba riigi sekkä
Külh om hää, et lehekuu oll’ tinavasta nii lämmi ja muiduki ka valgõ. Ja tuu tsirgulaul ja häitsemine. . . .! Seel talvõl oll’ külmäga ka pall’u päivä nätä ja ega keväje varha kah ilmal hätä es olõ. Muidu olõski õks suurõ murõtamisõga peris ullis lännü.
Meil tahetas jäl egasugutsõid talguid petä, aga et riihepesmist ja esiki suurõmbat kardulivõtmist enämb ei olõ, tetäs talgu kõrran muid asju.
Tinavasta läts’ muudu depressioon vai maakeeli üldä…
Meil tahetas jäl egasugutsõid talguid petä, aga et riihepesmist ja esiki suurõmbat kardulivõtmist enämb ei olõ, tetäs talgu kõrran muid asju.
Tinavasta läts’ muudu depressioon vai maakeeli üldä…
Pidänü opma kängsepäs vai tisleris
Jäie paar aastat tagasi pinsi pääle. Kül ma oodi toda aigu, ku inämb ei piä tüüle minemä. Et saassi ummõhtõgi hinnäst vällä maada ja koton toimõnda. A ku ma olli paar päivä maaha maganu ja koton tüü järe pääle saanu, naas’ nii ikäv, et jo kahitsi tüült är tulõkit. Mõtli, et läässi tagasi. A kost, taheta es inämb minno, pensionääri, nuuri jo eski.
Naksi sis tüüd otsma kül aolehe,…
Naksi sis tüüd otsma kül aolehe,…
Võro keele oppaja ja koolilatsõ käve Kihnuh opikäügil
17. ja 18. lehekuu pääväl oll’ Võromaa võro keele oppajil ja koolilatsil võimalus kävvü opikäügil Kihnuh.
Ossa võti Orava, Mõnistõ, Kääpä, Puiga, Misso ja Lüllemäe esindüse 44 keelehuvilidsõga. Tsihis oll’ tutvust tetä kihnu keele ja kultuuriga.
Munalaiu sadamast sõidimi praamiga Kihnu…
Ossa võti Orava, Mõnistõ, Kääpä, Puiga, Misso ja Lüllemäe esindüse 44 keelehuvilidsõga. Tsihis oll’ tutvust tetä kihnu keele ja kultuuriga.
Munalaiu sadamast sõidimi praamiga Kihnu…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Vaba riigi ja vulkaani
Mi, kes mi elämi kimmä maa pääl, miä ei värise ja ei kärise, ei olõ vast mõtõlnugi, kuimuudu sõs om, ku purskama nakas.
Islandi inemise omma egäsugudsõ värisemisega nii är…
Vaba riigi ja vulkaani
Mi, kes mi elämi kimmä maa pääl, miä ei värise ja ei kärise, ei olõ vast mõtõlnugi, kuimuudu sõs om, ku purskama nakas.
Islandi inemise omma egäsugudsõ värisemisega nii är…
Laulupido köüt võrokõisi ütes
Võrokõsõ omma iks laulurahvas olnu. Nii Võro liinan ku maal om ütenkuun laulmist avvu seen hoitu. Läbi ao omma kõva laulja olnu Vahtsõliina kandin, kon peeti tunnõtuid Asundusõ laulupidosiid, miä mõnikõrd esiki maakundligõst pidodõst üle olli.
Ku võim vahetu, olli laulupido kõgõ pühendüsega, inämbüisi Eesti…
Ku võim vahetu, olli laulupido kõgõ pühendüsega, inämbüisi Eesti…
Tõsõl puul musta mulku
Inemiisile ei olõ inämb midägi pühä. Terve hulk astroloogiahuviliidsi naisi pand Mangilõ süüs ligitükmist ja kõgõ rohkõmb sündümäldä mooduga kumpamist. Mang käü politsein asja seletämän, paparatso käävä Mangil esiki tsukõluskotussõn takan, ja ku ei saa vanameistri näko üles võetus, pildistedäs meistri pal’ast perset ja riputõdas pilt…
Hummok päält pulmapito
Illos om hummok tan Piusa veeren. Tõsõl puul jõkõ om kuulda vikati luiskamist, miä om nigu suvõlaul – mälestüs kunagidsõst aost. Korela vana lagonu veskitamm saat vett suurõ kohina ja mühinäga Peipsi poolõ. Olõssi vaia minnä veskile ja katõ hobõsõga, a terri ei olõ.
Pidoplatsi pääl, tan…
Pidoplatsi pääl, tan…
Sugulanõ käve tõsõlt puult tagasi
Taa jutu kõnõl’ mullõ ildaaigu üts naabrinaanõ, kiä om jo katsõkümne ligi. Tä ütel’, et noorõmban külh sääntseid asju es usu, a nüüd juhtu hendäga.
Suvõl näkk’ tä unõn umma velle, kiä jo ammu koolu om. Tuu oll’ käünü naidõ latsõpõlvõkotun üte huunõ ussõ mant tõsõ manu, a kohegi sisse es päse. Viimäte kattõ ärä.
Timä oll’ kaenu tuud ussi kakmist mehega päält ja oll’ ülnü mehele, et mille…
Suvõl näkk’ tä unõn umma velle, kiä jo ammu koolu om. Tuu oll’ käünü naidõ latsõpõlvõkotun üte huunõ ussõ mant tõsõ manu, a kohegi sisse es päse. Viimäte kattõ ärä.
Timä oll’ kaenu tuud ussi kakmist mehega päält ja oll’ ülnü mehele, et mille…
Tossu Tilda pajatus
Siil silla pääl iin
Üten Võromaa külän oll’ talo pernaasõ juubõl. Külälidse jõudsõ pidomajja õigõl aol. . . . pääle üte kutsudu. Tuu miis uma provvaga astõ ussõst sisse pia tunn aigu ildamba.
«Kallis pernaanõ, es jõvva kuigimuudu innembä. Siil oll’ silla pääl iin,» kahjats’ miis umma ildasjäämist. Pidorahvas, kiä oll’ lavvan joba lõbusan tujun, naas’ säändse jutu pääle naarma. Kuimuudu nii suur miis pelgäs väikut eläjakeist, eski latsõ omma julgõmba! Astnu üle siili, ega tä…
Üten Võromaa külän oll’ talo pernaasõ juubõl. Külälidse jõudsõ pidomajja õigõl aol. . . . pääle üte kutsudu. Tuu miis uma provvaga astõ ussõst sisse pia tunn aigu ildamba.
«Kallis pernaanõ, es jõvva kuigimuudu innembä. Siil oll’ silla pääl iin,» kahjats’ miis umma ildasjäämist. Pidorahvas, kiä oll’ lavvan joba lõbusan tujun, naas’ säändse jutu pääle naarma. Kuimuudu nii suur miis pelgäs väikut eläjakeist, eski latsõ omma julgõmba! Astnu üle siili, ega tä…
Muda Mari pajatus
Tervüsele hää bussisõit
Ma kuuli raadiost, et kuiki katõ maakunna pääle om üts Kagu transpordikeskus tettü, ei saa iks kõrvalmaakunnast tõistõ massulda sõita. Ku Leevi inemine taht Võrro sõita, sõs piät piledi ostma. Piledi piät ostma vähämbält Leevilt Paidra piätüseni. Sääl astus tä bussist maaha ja tulõ vahtsõst bussi pääle. No om tä Võro maakunnah ja saa massulda edesi sõita.
Niisama om näütüses Orava inemisel Põlvahe sõiduga. Piledi ost Oravalt Ilumõtsa, käü bussist maah…
Ma kuuli raadiost, et kuiki katõ maakunna pääle om üts Kagu transpordikeskus tettü, ei saa iks kõrvalmaakunnast tõistõ massulda sõita. Ku Leevi inemine taht Võrro sõita, sõs piät piledi ostma. Piledi piät ostma vähämbält Leevilt Paidra piätüseni. Sääl astus tä bussist maaha ja tulõ vahtsõst bussi pääle. No om tä Võro maakunnah ja saa massulda edesi sõita.
Niisama om näütüses Orava inemisel Põlvahe sõiduga. Piledi ost Oravalt Ilumõtsa, käü bussist maah…
Maolda nali
Hiussõlõikaja ja ämm
Miis om hiussõlõikaja man. Tuu küsüs: «Kas sul ämm kah om?» «Iks om,» vastas miis. «Kuis ämmä tervüs ka om?» küsüs hiussõlõikaja. «Ei olõ vika.» «Kas ämm kah vahel hiussõlõikaja man käü?»
Miis saa vihatsõs: «Mille sa mu ämmäst kõik aig kõnõlõt!»
«Sul nõsõsõ hiussõ pistü egä kõrd, ku ma ämmäst juttu tii. Sis om maru hää lõigada,» kitt hiussõlõikaja.
Miis om hiussõlõikaja man. Tuu küsüs: «Kas sul ämm kah om?» «Iks om,» vastas miis. «Kuis ämmä tervüs ka om?» küsüs hiussõlõikaja. «Ei olõ vika.» «Kas ämm kah vahel hiussõlõikaja man käü?»
Miis saa vihatsõs: «Mille sa mu ämmäst kõik aig kõnõlõt!»
«Sul nõsõsõ hiussõ pistü egä kõrd, ku ma ämmäst juttu tii. Sis om maru hää lõigada,» kitt hiussõlõikaja.
