Tiatriproovi Lutsu külän
Põlva lähkül Lutsu külän käü kipõ tiatriproovi aig. Lava pääle säetäs Ruitlasõ Olavi kirotõt võrokeelist suvõtükkü «Viimsepäävä läüge». Luu lavastas tunnõt näütlejä Jäägeri Merle.
«Seo om Lutsu tiatril edimäne täüsvõrokiilne tükk tetä,» kõnõlõs tiatri produtsent ja näütlejä Rüütle Janno. Ka lavastajas sai Rüütle sõnno perrä valitus…
«Seo om Lutsu tiatril edimäne täüsvõrokiilne tükk tetä,» kõnõlõs tiatri produtsent ja näütlejä Rüütle Janno. Ka lavastajas sai Rüütle sõnno perrä valitus…
Silmäle illo pakva lipuvärven silorulli
Nigu iks suvõ alostusõn, omma ka timahava põldõ pääle potsatanu kile seen silorulli. A seo aastak saa mitmõl puul nätä Eesti lipu värvega silorullõ ja põllumehe omma nuu inämbüisi ka õigõt muudu ritta säädnü. Üts sääne «lipp» om tegünenü Sulbi küllä.
«Seo om…
«Seo om…
24. maarahva laat Vahtsõliinan
Võromaa rahvas ei kujota suvõ alostust vast inämb suurõ Vahtsõliina maarahva laadalda ettegi. Minevä nädälivaihtus oll’ jälki tuu aig, ku muido rahuligu alõvi pääl suurt rahvahulka nätä sai.
Nigu iks, oll’ seogi kõrd puiõ all nukakõnõ, kohe oll’ tuudu eläjit ja tsirkõ müüki ja kaemisõs.…
Nigu iks, oll’ seogi kõrd puiõ all nukakõnõ, kohe oll’ tuudu eläjit ja tsirkõ müüki ja kaemisõs.…
Nellä Vana-Võromaa muusõummi saa ütidse piletiga
Neli Vana-Võromaa muusõummi omma seo suvi vällä paknu ütidse piledi. Tuu tähendäs, et ütest muusõumist saa osta piledi, minka saa läbi kävvü kõik neli muusõummi. Niimuudu tulõ pilet tsipa odavamb kah, ku egält puult eräle ostõn. Ütitsit piletiid möövä muusõumi:
Mõnistõ talorahvamuusõum om Eesti kõgõ vanõmb välämuusõum, kon saat jalota kiviaost täämbäste päivä, muu hulgan kävvü kuulsan Mõnistõ küläpoodin.
Vana-Võromaa kultuurikoda näütäs Vana-Võromaa kultuuriluku – tan om…
Mõnistõ talorahvamuusõum om Eesti kõgõ vanõmb välämuusõum, kon saat jalota kiviaost täämbäste päivä, muu hulgan kävvü kuulsan Mõnistõ küläpoodin.
Vana-Võromaa kultuurikoda näütäs Vana-Võromaa kultuuriluku – tan om…
Saa küssü Uma Meki kaubamärki
Vana-Võromaa söögikraami kaubamärk Uma Mekk ja Võromaa talopidäjide liit kutsva üles üten lüümä timahavvatsõn tõõsõn kaubamärgi taotlusvoorun. Dokumendi ja teedüs: umamekk.ee/kaubamark.
Märgile kandidiirvide tuutidõ näüdüsse pallõldas tuvva Võromaa talopidäjide liitu ildampa 5. hainakuus.
UL
Märgile kandidiirvide tuutidõ näüdüsse pallõldas tuvva Võromaa talopidäjide liitu ildampa 5. hainakuus.
UL
Põlva liinaplats tetäs valla
Võidupühäl, 23. piimäkuul 2018 tetäs pidolidsõlt valla vahtsõnõ Põlva liina keskplats. Vahtsõnõ plats om tsipa keskliinast kõrval, turu ja sanna takan. Pildi pääl om vahtsõnõ plats nätäl inne vallategemist. UL
Viaparandus: om piimäkuu
Minevädsen Uman Lehen oll’ mitmõn paigan viga. Juunikuu rahvaperäne nimi om piimäkuu, mitte hainakuu. Hainakuu om järgmäne kuu, juulikuu.
Piimäkuu vai jaanikuu om aastaga kuvvõs kuu. Piimäkuu om uma nime saanu tuu perrä, et sõs andva lehmä häste piimä.
Pallõmi viä peräst andis ja püvvämi edespite terätsembä olla.
Uma Lehe toimõndus
Piimäkuu vai jaanikuu om aastaga kuvvõs kuu. Piimäkuu om uma nime saanu tuu perrä, et sõs andva lehmä häste piimä.
Pallõmi viä peräst andis ja püvvämi edespite terätsembä olla.
Uma Lehe toimõndus
Selget pääd kuumas jaaniaos!
Küsse luudusmärke kaeja Pulga Jaani käest, määne tulõ timahava jaanipäävä paiku ilm. «Illus,» ütel’ timä. Rohkõmb ja täpsembäle küssü es piä ma säändse vastussõ pääle paslikus.
Ilm om seo aasta väega pikält kuiv ja kuum olnu. Tuu miildüs suvitajilõ, a sääne kuivus tege aiapidäjile tsipa…
Ilm om seo aasta väega pikält kuiv ja kuum olnu. Tuu miildüs suvitajilõ, a sääne kuivus tege aiapidäjile tsipa…
Talupojatarkus ja mõtsa raguminõ
Vanastõ inemise avvustiva mõtsa.
Täämbä tetäs mõtsalõ kurja ja jäiäs tuuperäst vaesõmbas
Inämbüste eestläse väega mõtsa armastanu ei olõ. A mõtsa om avvustõdu ja tsipa ka pelätü. Mi kandi põlitsõl rahval kujusi aastasatu joosul mõtsa ja mõtsatüüga vällä hää hulga kombiid. Inämbüste olli nuu köüdedü praktikaga…
Täämbä tetäs mõtsalõ kurja ja jäiäs tuuperäst vaesõmbas
Inämbüste eestläse väega mõtsa armastanu ei olõ. A mõtsa om avvustõdu ja tsipa ka pelätü. Mi kandi põlitsõl rahval kujusi aastasatu joosul mõtsa ja mõtsatüüga vällä hää hulga kombiid. Inämbüste olli nuu köüdedü praktikaga…
Hää miil om olla naanõ Eestimaal
Olõ kogunu uma tulõvadsõ pikä mängufilmi jaos lugusid latsiga naisist vanal aol. Uuri tuu jaos, midä tähend’ sada aastakka tagasi olla sohilats.
Tuuga köüdüsseh tull’ ildaaigu mu kadonu vanaimä mullõ unõh küllä. Timä oll’ kah sohilatsõs sündünü. Vanaimä kõnõl’ ummi läbielämiisi ja ütel’ lõpõtusõs:…
Tuuga köüdüsseh tull’ ildaaigu mu kadonu vanaimä mullõ unõh küllä. Timä oll’ kah sohilatsõs sündünü. Vanaimä kõnõl’ ummi läbielämiisi ja ütel’ lõpõtusõs:…
Kinnitsiide vai vallaliidsi tšakriidega
Egäl inemisel om sisen määnegi (vaimu)energiä vai vunk vai vägi. Kui tuud vunki om väega veidü, sis om inemise olõminõ närb ja nägu plass. Tuud olõkit om küländ rassõ vällä kannata. Võisi arvada, et ku vunki om väega pall’u, sis tund inemine hinnäst väegadõ häste, aga nii nuu asja ei käü. Ülearu pall’u vunki om niisama rassõ vai viil rassõmbki vällä kannata.
Jah, tuud vunki saat kuigivõrd tagavaras…
Jah, tuud vunki saat kuigivõrd tagavaras…
Rumeeniä raport
Eestist, Rumeeniäst ja Euruupast
Üle hulga ao sai kodo tultus. Tii pääl ja tan ollõn om mõni asi silmä naanu ja märgotama pandnu.
Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia omma hindä kipõtii «peris» Euruupani valmis ehitänü. Ku inemiisil om huvvi vai tarvidust ütest paigast tõistõ liiku, saa seod tetä…
Üle hulga ao sai kodo tultus. Tii pääl ja tan ollõn om mõni asi silmä naanu ja märgotama pandnu.
Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia omma hindä kipõtii «peris» Euruupani valmis ehitänü. Ku inemiisil om huvvi vai tarvidust ütest paigast tõistõ liiku, saa seod tetä…
Pilt Veeroja Eda eräkogost
Suvinõ käänüaig: päiv poisikõnõ käü umma korgõt kaari!
Lämmi ja kuiv om Võromaal olnu jo lehekuu algusõst pääle, a kallendri perrä nakkas suvi nelläpäävä, 21. piimäkuul kell 10.07.
Päiv poisikõnõ om uma kõgõ korõmbah kaarih 20. piimäkuust kolm üüpäivä 22. piimäkuuni 2018. Timahava om käänüaig kasuja kuuga.
Suvõ…
Päiv poisikõnõ om uma kõgõ korõmbah kaarih 20. piimäkuust kolm üüpäivä 22. piimäkuuni 2018. Timahava om käänüaig kasuja kuuga.
Suvõ…
Kõivualutsõ laat kasus hoolõga
Vast verstä jago autit, pargitu risttiist pääle katõlõ poolõ tiid. Sama kavvõlõ küünüse ka kauplõjidõ lavva. Arvada omma ka tõsõ tiiharo laaduliidsi autit täüs. Om puulpäiv, 9. piimäkuu, ja Ihamaru külän Kanepi vallan vana Postitii veeren käü kõivõ all Kõivualutsõ laadupäiv.
Seo om viil nuur…
Seo om viil nuur…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Mis supi sa nüüt kokko kiitset?
Ku ilma piten ringi kondat, tulõ süümist kah oppi. Ei saa sisse sadada näütüses restoraani Hiinan ja naada süüki arvustama noidõ tiidmiisi päält, mis masva Prantsusmaal. Niimuudu…
Mis supi sa nüüt kokko kiitset?
Ku ilma piten ringi kondat, tulõ süümist kah oppi. Ei saa sisse sadada näütüses restoraani Hiinan ja naada süüki arvustama noidõ tiidmiisi päält, mis masva Prantsusmaal. Niimuudu…
Soldanidõ suvõmängu
Innesõaaigsõ Eesti Vabariigi aigu olli Võrol tiinvä soldani suvildõ päämidselt Petserin lõunalaagrin vai Verskan põh’alaagrin.
Säitsmendä rügemendi soldanidõ liinast vällämarssmisõ kotsilõ anti teedä ka aolehin.
Minek alost’ uhkõ jalotusõga läbi liina. Piätüs tetti liina turuplatsi pääl, kon kaeti vägi üle – oll’ paraat ja pidolinõ tiilesaatminõ. Päämidselt sündü…
Säitsmendä rügemendi soldanidõ liinast vällämarssmisõ kotsilõ anti teedä ka aolehin.
Minek alost’ uhkõ jalotusõga läbi liina. Piätüs tetti liina turuplatsi pääl, kon kaeti vägi üle – oll’ paraat ja pidolinõ tiilesaatminõ. Päämidselt sündü…
Astmõlinõ eloigä
Loi lehest, et rikas eestläne eläs statistiga perrä vaesõst eestläsest 14 aastat kavvõmb. Mul ei olõ hallõ, et inemine 14 aastat kavvõmb eläs, a tõistpiten om seo hädä, miä tulõ kõrda aia. Ku mi kõnõlami võrdsusõst mitmõ nuka alt, nigu suuvõrdsus, elojärevõrdsus ja nii edesi, tulõs ka…
Kährik mängse kährikut
Tuust om müüdä umbõs viis aastat, ku tei jaanipäävä paiku lauda man muro pääl sannavihtu. Vihtu tegemine oll’ kohki poolõ pääl, ku kuuli hainu seest kõsinat.
Kaie kõsina poolõ ja edimält hiitü är. Hainu seen ukõrd’ karvulda elläi, vällänägemine nigu latikal, kes oll’ maa pääle…
Kaie kõsina poolõ ja edimält hiitü är. Hainu seen ukõrd’ karvulda elläi, vällänägemine nigu latikal, kes oll’ maa pääle…
Ingeri naasõ Oravilt lehmä otsman
Lugu juhtu päält sõta, ku sakslanõ oll’ minemä lüüdü ja elu Vinnemaal väega vilets. Ingerimaalõ Leningradi külle ala oll’ jõudnu teedüs, et Eestin elu edenes, a valitsus võtt ülearutsit eläjit är.
Kats nuurt Ingerimaa naist, kelle mehe olli sõan kaonu, jätivä uma tsill’ukõsõ latsõ vanaimäde kätte ja naksiva jalaga tulõma Eestimaa poolõ. Uma kuldas’a ja kuldraha umbliva nä undruku alumadsõ veere külge.
Olli tulnu jõõ pervi pite mitu…
Kats nuurt Ingerimaa naist, kelle mehe olli sõan kaonu, jätivä uma tsill’ukõsõ latsõ vanaimäde kätte ja naksiva jalaga tulõma Eestimaa poolõ. Uma kuldas’a ja kuldraha umbliva nä undruku alumadsõ veere külge.
Olli tulnu jõõ pervi pite mitu…
Tossu Tilda pajatus
Tundmalda kaup
Memm ja taat tei uma ostu iks liinan suurõn poodin. Tuun külän, kon vanapaar elli, oll’ külh üts väiku poodikõnõ, a liin es olõ kah kavvõl. Mis muud ku lüü massinalõ käük sisse ja vähämb ku poolõ tunniga olt peräl. Nii tetti ka seokõrd.
Rahvast oll’ pall’o, nigu iks. Vanakõsõ panni kassalindi kaupa täüs. Ildamba koton uursõ nä ostõtut täpsembält. Suur oll’ näide imestüs, ku näpu vaihõlõ jäi tsill’okõnõ pakikõnõ. Kost tuu…
Memm ja taat tei uma ostu iks liinan suurõn poodin. Tuun külän, kon vanapaar elli, oll’ külh üts väiku poodikõnõ, a liin es olõ kah kavvõl. Mis muud ku lüü massinalõ käük sisse ja vähämb ku poolõ tunniga olt peräl. Nii tetti ka seokõrd.
Rahvast oll’ pall’o, nigu iks. Vanakõsõ panni kassalindi kaupa täüs. Ildamba koton uursõ nä ostõtut täpsembält. Suur oll’ näide imestüs, ku näpu vaihõlõ jäi tsill’okõnõ pakikõnõ. Kost tuu…
Muda Mari pajatusõ
Eesti-Läti 1:1
Ma kuuli raadiost, et Lätih om määnegi taud vallalõ päsnü. Koolnuid om jo nii pall’o, et ei mahu inämb Lätimaalõ är ja piät osa mi mano tuuma.
No ku Eestimaalt viiäs viin ja olu Lätti, sõitva viinaostja sinnä perrä.
Sõs ku Lätimaalt tuvvas koolnu är Eestihte, tulõva ka surnumatja näile perrä.
Eesti omgi Läti käest viigipunkti kätte saanu. Ku viina- ja ollõhinduga jääs Eesti Lätile alla, sõs ku lugu tõsitsõs lätt, omma as’a tõistmuudu.
Kadonukõisiga…
Ma kuuli raadiost, et Lätih om määnegi taud vallalõ päsnü. Koolnuid om jo nii pall’o, et ei mahu inämb Lätimaalõ är ja piät osa mi mano tuuma.
No ku Eestimaalt viiäs viin ja olu Lätti, sõitva viinaostja sinnä perrä.
Sõs ku Lätimaalt tuvvas koolnu är Eestihte, tulõva ka surnumatja näile perrä.
Eesti omgi Läti käest viigipunkti kätte saanu. Ku viina- ja ollõhinduga jääs Eesti Lätile alla, sõs ku lugu tõsitsõs lätt, omma as’a tõistmuudu.
Kadonukõisiga…
Maolda nali
Kõrralik külämiis vargit ei pelgä
Ütel külämehel om ehitet väläkemmerg, kon iin olõ-i ust.
Istus tuu miis sis ütspäiv sääl, ku naabrinaanõ juhtus müüdä minemä. Tuu pand kõrraga tänitämä:
«Kuis sa saa-i ust siiä ette, nii ilõdu om kaia. . . .»
«Minkjaos uss? Ma joht ei usu, et kiäki siist midägi varasta taht,» kost külämiis vasta.
Ütel külämehel om ehitet väläkemmerg, kon iin olõ-i ust.
Istus tuu miis sis ütspäiv sääl, ku naabrinaanõ juhtus müüdä minemä. Tuu pand kõrraga tänitämä:
«Kuis sa saa-i ust siiä ette, nii ilõdu om kaia. . . .»
«Minkjaos uss? Ma joht ei usu, et kiäki siist midägi varasta taht,» kost külämiis vasta.
