Kolm võroväelist päivä
Kaika suvõülikuul Kaikal, seo ettevõtmisõ lättide pääl, 10.–12. põimukuuni lätt aolukku ku võrokõisi kododsõ vaimoga kokkosaaminõ, kohe jakku hään tasakaalun sõnnotegemist, tüütarri, muusikat ja tiatrit.
30. Kaika suvõülikooli rektri ammõdiketi võtt’ Konnula Margussõ käest vasta Kama Kaido, kellele seo oll’ tõist kõrda ülikuuli iist võtta. Juubõlihõng…
30. Kaika suvõülikooli rektri ammõdiketi võtt’ Konnula Margussõ käest vasta Kama Kaido, kellele seo oll’ tõist kõrda ülikuuli iist võtta. Juubõlihõng…
Kari häid latsi Karilatsin võro keele laagrin
Timahava sai Põlva talorahvamuusõumi suvõlaagrin Karilatsin võro kiilt nuhuta kolm latsirühmä, tuu tähendäs 60 last. Vahtsõl suvõl kõrraldas võrokeelist laagrit joba Mõnistõ muusõum.
Viimädse, kolmanda laagrivaihtusõ võtsõ rühmäjuht Zilmeri Hele kokko sõnnuga: «Ma ei tiiä, kohe nuu halva latsõ saiva, hää latsõ…
Viimädse, kolmanda laagrivaihtusõ võtsõ rühmäjuht Zilmeri Hele kokko sõnnuga: «Ma ei tiiä, kohe nuu halva latsõ saiva, hää latsõ…
Kuis saia 200aastast puud?
Sis saat, ku jätät 100aastadsõ puu maaha võtmalda. Nii om tulõvaidsil põlvil luutust mõtsast midägi piinü tisleritüü jaos võtta. Olõ Süvähavva kandin uma mõtsa är märknü põlismõtsa sildiga. Taa paar hektärri om ummamuudu näüdüs hindä ja tõisi jaos, määne või mõts olla sis, ku inemine…
Talost taldrigu pääle
21. põimukuul lätt Kuusalust liikma suur talosüügi karavan. 22. põimukuul kellä 16–18 tege karavan piätüse Võrol Keskliina pargin. Väikul laadal pakutas talokraamist süüki ja aoviidüst sinnä kõrvalõ. Karavani vidä Rutiku Emil. Põimukuu jõukust pühitsetäs egäl puul pääle laata õdagusöögiga «Talust taldrikuni», Võrol saias kokko Hämsä kõrtsin. Õdagusöögis tulõ hinnäst kirja panda veebilehe pääl www.eestiott.ee.
Karavani võtt iist Eesti OTT – kodanigõütisüs, miä kõrraldas talosöögi jõudmist tarvitajidõ kätte.
UL
Karavani võtt iist Eesti OTT – kodanigõütisüs, miä kõrraldas talosöögi jõudmist tarvitajidõ kätte.
UL
Ökofestival uut üten lüümä
Seo riidi, 17. põimukuul lätt Põlva maakunnan valla Ökofestival. Kavast löüd pall’o tegemiisi ja kaemist nii latsi ku suuri inemiisi jaos.
Näütüses saa riidi päivä suurõtiimuusõumin puust mängomassinit meisterdä ja Rosmal bioenergeetilist joudu ammuta, a õdagu joba Piusal nahkhiiri kaia. Puulpäävä om valla mitu taloaida, Ihamarun opatas luuduspilte ja Karilatsin kosmeetikat tegemä.
Suur festivali perrepäiv om pühäpäävä, 19. põimukuul Põlvan: plaanin om luudustuutidõ laat ja kirriv kultuuriprogramm. Täpsembält saa mano kaia…
Näütüses saa riidi päivä suurõtiimuusõumin puust mängomassinit meisterdä ja Rosmal bioenergeetilist joudu ammuta, a õdagu joba Piusal nahkhiiri kaia. Puulpäävä om valla mitu taloaida, Ihamarun opatas luuduspilte ja Karilatsin kosmeetikat tegemä.
Suur festivali perrepäiv om pühäpäävä, 19. põimukuul Põlvan: plaanin om luudustuutidõ laat ja kirriv kultuuriprogramm. Täpsembält saa mano kaia…
Harglan peetäs kihlkunnapäivä
Pühäpäävä, 19. põimukuul peetäs Harglan edimäst kõrda kihlkunnapäivä. Tegemise läävä valla kellä 11 aigu. Kavan omma kerigukontsõrt, loengu, laat ja kultuuriprogramm.
Päävä lõpõtas kell 20 simman Mõnistõ rahvamajan üten ansambliga Vanaviisi. Mano saa küssü tel 5332 7560, rahvamaja@moniste.ee.
UL
Päävä lõpõtas kell 20 simman Mõnistõ rahvamajan üten ansambliga Vanaviisi. Mano saa küssü tel 5332 7560, rahvamaja@moniste.ee.
UL
Võro liin jäl aasta vanõmb
Võro liin pidä umma hällüpäivä 17. ja 18. põimukuul üten liinakodanikõga.
Riidi, 17.08 om Keskliina pargin perrepäiv, kon pakutas ka hällüpäävätorti. Liina süämen saa viil lehvütä rongikäügile ja härgütä võistkundõ, kiä liinajoosust ossa võtva.
Puulpäävä om Lembitu uulidsa pääl laat, Keskliina pargin jakkus perrepäiv. Mõõtu võtva ka rammumehe ja õdagudsõl järvekontsõrdil rõõmustas rahvast Veski Anne.
Kae mano: kultuur.info/syndmus/voru-linnapaevad-2018/.
UL
Riidi, 17.08 om Keskliina pargin perrepäiv, kon pakutas ka hällüpäävätorti. Liina süämen saa viil lehvütä rongikäügile ja härgütä võistkundõ, kiä liinajoosust ossa võtva.
Puulpäävä om Lembitu uulidsa pääl laat, Keskliina pargin jakkus perrepäiv. Mõõtu võtva ka rammumehe ja õdagudsõl järvekontsõrdil rõõmustas rahvast Veski Anne.
Kae mano: kultuur.info/syndmus/voru-linnapaevad-2018/.
UL
Eesti pidä viil nätäl aigu juubõlipito
17.–25. põimukuuni peetäs EV 100 suurt suvist pidonädälit. Ettevõtmiisi jakkus ka Vanalõ Võromaalõ.
Antsla vallan Lümatu külän Villike talon saa näütüses 17. põimukuul kaia tiatritükkü «Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu», midä omma kitnü nii arvostaja ku ka hariligu kaeja. 18. põimukuul matkatas Haani luuduspargin Vällämäel. 19. põimukuul lätt valla kuvvõpäävane ütismatk Piusalt Kantsilõ, matka vidä Sika Alar.
21. põimukuul jõud Verskalõ kontsõrdituur «Mööda piiri» ja 23.…
Antsla vallan Lümatu külän Villike talon saa näütüses 17. põimukuul kaia tiatritükkü «Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu», midä omma kitnü nii arvostaja ku ka hariligu kaeja. 18. põimukuul matkatas Haani luuduspargin Vällämäel. 19. põimukuul lätt valla kuvvõpäävane ütismatk Piusalt Kantsilõ, matka vidä Sika Alar.
21. põimukuul jõud Verskalõ kontsõrdituur «Mööda piiri» ja 23.…
Seo suvi tugõ tõisist rahvist arvosaamist
No om olnu imeline suvi. Kõik D-vitamiini ja päävä võtmisõ hullu omma süäme tsälkä saanu. Põllumehe omma kül eriolokõrran, a ku olõt saisun, et saat kaia taivahe, mitte ärkõrvõnut hainamaad vai kuionut viläpõldu, sis om su elo olnu tansaman põh’amaal nigu üts suur Kreeka.
Üts tävveste terve mudsuga inemine ütel’, et ku seo omgi seo pelät kliimalämmäsminek, sis timä om kül rõõmsa. Kõgõ seo ilo pääle või muiduki…
Üts tävveste terve mudsuga inemine ütel’, et ku seo omgi seo pelät kliimalämmäsminek, sis timä om kül rõõmsa. Kõgõ seo ilo pääle või muiduki…
Mõtsikusõ põhjusõst
Mi elo om küll säädüisiga kõvva paika pant,
a iks võit hinnäst uutmalda soesäädüisi keskest löüdä.
Ildaaigu tundsõ edimäst kõrda elon mõtsa äressümise tunnõt. Kukki tuud oll’ kõgõ inämb kümme minotit, pand täämbädseni perrä märkmä ja laembat tähendüst otsma – juhtu taa kõgõst puultõisku kilomeetrit kotost.
Tegemist om ehtsä…
a iks võit hinnäst uutmalda soesäädüisi keskest löüdä.
Ildaaigu tundsõ edimäst kõrda elon mõtsa äressümise tunnõt. Kukki tuud oll’ kõgõ inämb kümme minotit, pand täämbädseni perrä märkmä ja laembat tähendüst otsma – juhtu taa kõgõst puultõisku kilomeetrit kotost.
Tegemist om ehtsä…
Väimelä tsirgukõsõ
Kana mullõ miildüse, mul om 65 aastat kanapidäjä staaži. EPA koolin opsõ tüündüslikku kanapidämist kah, aga ummi kannu pia iks vabakäügil nika täämbädse pääväni.
Minnu pand imestämä, et väimeläkese murõtasõ ainult haisu peräst. Ega eläjä haisu võit vällä kannata, esiki tuhkri uma. Ainult taimõkaitsõ haisu ma isiklikult vällä ei kannata. Aga haisust ma kõnõlda es taha.
Edimäne asi om tolm. Kui om kanalan inkubaator, sis om tibutolmu kõik ümbrus täüs, puhasta õhku vai…
Minnu pand imestämä, et väimeläkese murõtasõ ainult haisu peräst. Ega eläjä haisu võit vällä kannata, esiki tuhkri uma. Ainult taimõkaitsõ haisu ma isiklikult vällä ei kannata. Aga haisust ma kõnõlda es taha.
Edimäne asi om tolm. Kui om kanalan inkubaator, sis om tibutolmu kõik ümbrus täüs, puhasta õhku vai…
Perrämõtlõja
Ku ma olli lats, uma mälehtämise perrä kümneaastanõ, juhtu sääne asi. Ma lätsi lehmä pikse aigu nurmõ päält kodo tuuma ja mul oll’ lehmäkett peon. Äkki käve sääne kärgähtüs, et ma sattõ pikäle ja kõik tsärisi mu pää ümbre. Saisi sis pistü ja näie, et lehm jo lätt kodo poolõ, kett takan. Kuna ma ketist olli valla lasknu, toda ma es mälehtä. A lehmäl es olõ midägi vika ja ma esi kah…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
17. kiri. Latsõ ristjädse pia nigu pulm
Ku suvi pääle naas’, sai ma üte Rumeeniä sõbra käest kirä küsümisega, kas ma tahtnu timä latsõ…
17. kiri. Latsõ ristjädse pia nigu pulm
Ku suvi pääle naas’, sai ma üte Rumeeniä sõbra käest kirä küsümisega, kas ma tahtnu timä latsõ…
Vahtsõnõ muromäng Rõugõn
Ku sul om paar sõpra ja tegünes mõtõ hinnäst näidega kuun värskin õhun liiguta, sis hää võimalus tollõs om Rõugõn Ööbikuoru keskusõ lähkül, kon perekund Karu om uma hainamaa jalgpalligolfi jaos valmis säädnü.
Jalgpalligolf om sego katõst nii-üldä muromängust – jalgpallist ja golfist. Pall om vaia…
Jalgpalligolf om sego katõst nii-üldä muromängust – jalgpallist ja golfist. Pall om vaia…
Kodukandipäivä peeti võru keelen
Kangsti küläplatsi pääle tull’ hainakuu viimäne puulpäiv ümbrekunna küllist kokku pia veeränd tuhat inemist, et uma kandi rahvaga kodukandipäiv maaha pitä.
Säändsit kokkusaamiisi olõmi pedänü egä viie aasta takast. Timahava pühendimi kodukandipäävä Eesti juubõli- ja Euruupa kultuuriperändiaastalõ. Et umma kultuuriruumi tukõ, kõnõlimi terve pidu…
Säändsit kokkusaamiisi olõmi pedänü egä viie aasta takast. Timahava pühendimi kodukandipäävä Eesti juubõli- ja Euruupa kultuuriperändiaastalõ. Et umma kultuuriruumi tukõ, kõnõlimi terve pidu…
Umakeeline laul Euruupa süämen
Umakeeline laul helisi piimäkuu alostusõn Umal Pidol Kubja pedäjide all, a kats kuud ildamba sai tuustsamast lauluvarast ossa kullõja Praha uulitsidõ pääl.
Tšehhi pääliinan peeti hainakuu tõsõn poolõn riikevaihõlist folkloorifestivalli, kon Eestit tekk’ tõisi siän tutvas Tarto üliopilaisi luuduskaitsõtsõõri segäkuur (edespite: tsõõri kuur) võrokeelitside laulõga. Tsõõri koorin löövä üten noorõ tiidrü ja üliopilasõ. Kuur luudi 1999. aastagal ja om pühendünü koorijuhi Lorvi Sirle iistvõtmisõl ossa võtnu kõgõst viiest Umast…
Tšehhi pääliinan peeti hainakuu tõsõn poolõn riikevaihõlist folkloorifestivalli, kon Eestit tekk’ tõisi siän tutvas Tarto üliopilaisi luuduskaitsõtsõõri segäkuur (edespite: tsõõri kuur) võrokeelitside laulõga. Tsõõri koorin löövä üten noorõ tiidrü ja üliopilasõ. Kuur luudi 1999. aastagal ja om pühendünü koorijuhi Lorvi Sirle iistvõtmisõl ossa võtnu kõgõst viiest Umast…
Hobõsidõga tetti imeht
Ku nüüt peetäs Eestin egä nädälivaihtus määnestki festivali, sis esisugumast aoviidüst otsiti ja pakuti inneskidsel aol kah. Nii kõrrald’ Nursi patarei 27. põimukuul 1933 suurõ ratsapido. Patarei tahtminõ oll’ nõsta Võromaa rahva huvvi hobõsidõ ja näide mõistmiisi vasta. Pääle patarei kuunsaisu võti võistluisist ossa eräratsamehe.
Pidokava oll’…
Pidokava oll’…
Suur pauk kattõ är
Ma ei saa arvo, mille tuud vällälastut raketti niimuudu takan otsiti. Ma saa arvo, et tä massõ mitusada tuhat, a ku tä maaha sattõ ja plahvat’, sis linnas’ tä jo jupõs. Ainumanõ mõtõ om, et nä tahtva tuud määndsengi autoteenindüsen üles pessä, är pahtõlda ja värvi…
Ku piät tuksi minemä, sis lätt
Ma võti taa kirätükü kirotamisõs õks hää hulga aigu huugu. Muido vast ei olõs pruuvnugi, a loi Umast Lehest naid eloliidsi kirotuisi ja mõtli, et kõnõlõ uma luu kah är.
Parhilla olõ ma joba 65 saamah, a tuul aol olli pääle EPA kooli lõpõtamist…
Parhilla olõ ma joba 65 saamah, a tuul aol olli pääle EPA kooli lõpõtamist…
Unõhtamalda kokkosaaminõ
Uma kolmkümmend aastat tagasi ollimi perrega Antslan laadal. Toda peeti liinan uulitsidõ pääl.
Saisimi latsõkõisiga keset platsi ja peime plaani, kohepoolõ edesi minemä naada.
Kõrraga karas’ mu ette üts päältnätä teismeline poiskõnõ. Tsusas’ mullõ paprõlehe peio ja ütel’: «Naa omma mu luulõtusõ!»
Kai tuud lehte, kon olliva trükidü luulõtusõ. Es viisi süvembäle kaia, selle et laat oll’ viil läbi käümäldä.
Ütli: «Tiiät, mullõ luulõtusõ sukugi ei miildü!» Inne ku ma arvugi sai,…
Saisimi latsõkõisiga keset platsi ja peime plaani, kohepoolõ edesi minemä naada.
Kõrraga karas’ mu ette üts päältnätä teismeline poiskõnõ. Tsusas’ mullõ paprõlehe peio ja ütel’: «Naa omma mu luulõtusõ!»
Kai tuud lehte, kon olliva trükidü luulõtusõ. Es viisi süvembäle kaia, selle et laat oll’ viil läbi käümäldä.
Ütli: «Tiiät, mullõ luulõtusõ sukugi ei miildü!» Inne ku ma arvugi sai,…
Tossu Tilda pajatusõ
Kihnu Virve rossitas
Vanainemise korjasõ uma tiidmise tuust, minkast raadio kõnõlas. Ku silmänägemine lupa, siis kaesõ ka telepilti.
Vana naasõ sai jäl kokko ja märgoti, mis om maailman uudist. Üts kuulut’, et raadio oll’ kõnõlnu: Kihnu Virve rossitas.
Tõõnõ tuu pääle, et olõ-i ime, Virve jo ütessäkümmend vana. Tuu, kes jutu üles võtsõ, selet’, et jutt om iks laivast. A tuu, kinkalõ ülti, tiidse: olkõ laiv vai laulja, rossõ vasta ei saa. Sääne…
Vanainemise korjasõ uma tiidmise tuust, minkast raadio kõnõlas. Ku silmänägemine lupa, siis kaesõ ka telepilti.
Vana naasõ sai jäl kokko ja märgoti, mis om maailman uudist. Üts kuulut’, et raadio oll’ kõnõlnu: Kihnu Virve rossitas.
Tõõnõ tuu pääle, et olõ-i ime, Virve jo ütessäkümmend vana. Tuu, kes jutu üles võtsõ, selet’, et jutt om iks laivast. A tuu, kinkalõ ülti, tiidse: olkõ laiv vai laulja, rossõ vasta ei saa. Sääne…
Muda Mari pajatus
Pall’o hää olõ-i hää
Ma kuuli raadiost, et vanastõ oll’ inemiisil kats vainlast: riikevaihõlinõ imperialism ja neli aastaaigu. A tulõ vällä, et näil es olõki õigus. Minevä saandi inemise es olõ säänest suvvõ nännü ja mõtli, et tuu kuum suvi olõs väega hää. Oodõtas iks tuud, midä kätte ei saa.
Nüüd ma saa arvu, mille pall’o eestläse, kiä vällämaalt är siiä tagasi kolisõ, ütlese, et tahtva tunda nellä aastaaigu. Ku nädälist nädälihe om üts…
Ma kuuli raadiost, et vanastõ oll’ inemiisil kats vainlast: riikevaihõlinõ imperialism ja neli aastaaigu. A tulõ vällä, et näil es olõki õigus. Minevä saandi inemise es olõ säänest suvvõ nännü ja mõtli, et tuu kuum suvi olõs väega hää. Oodõtas iks tuud, midä kätte ei saa.
Nüüd ma saa arvu, mille pall’o eestläse, kiä vällämaalt är siiä tagasi kolisõ, ütlese, et tahtva tunda nellä aastaaigu. Ku nädälist nädälihe om üts…
Maolda nali
Naasõvõtt
Poig ütles imäle: «Mi läämi Mariga paari.»
Imä lätt hindäst vällä: «Mis sa kõnõlat?! Kon ti elämä nakkati?»
Poig vasta: «Mari om maailmavalo käen vaivlõja emo, timä ei tahaki ellä.»
Poig ütles imäle: «Mi läämi Mariga paari.»
Imä lätt hindäst vällä: «Mis sa kõnõlat?! Kon ti elämä nakkati?»
Poig vasta: «Mari om maailmavalo käen vaivlõja emo, timä ei tahaki ellä.»
