Välätüü lõpõtusõ päiv
Kõik tiidvä ütelüst, et egäl oinal om uma mihklipäiv. Tuu või tähendä, et egä halv tego saa kunagi karistusõ, a või tähendä ka õkva tuud, et mihklipäävä paiku tetäs lambit lihas. Määne päiv tuu mihklipäiv õigõlõ olnu om?
Raamatun «Kuiss vanal Võromaal eleti» om kirän…
Raamatun «Kuiss vanal Võromaal eleti» om kirän…
Contra juusk’ uma perämädse joosumaratoni
Luulõ- ja spordimiis Contra (Konnula Margus) ütles, et 16. süküskuul joostu Valmiera maraton jääs timä perämädses joosumaratonis. Täüspikki maratonnõ om tä 2003. aastagast pääle läbi joosnu 69 tükkü ja no löüd Contra, et aig olõs ekstreemsuisi tagasi tõmmada.
«Või-olla et ma olõ…
«Või-olla et ma olõ…
Sügüsedse tsirelihäiermä
20. süküskuul avasti, et mu kodu man Karula kihlkunnan oll’ tsirel häitsemä lännü. Säänest asja olõ-i varrampa nännü. A seol tsirelil või ka elorütm segi olla, selle et kopp om tä üten juurõpalliga vällä kaibnu. Kama Põimu jutt ja pilt
Võro draamastuudio nakkas vahtsõst pääle
Seo süküs alostas vahtsõst ummi tegemiisi Võro draamastuudio. Stuudiolõ oodõtas tiatrihuviliidsi 9. ja 10. klassi nuuri. Edimädsel aastagal opatas päämiidsi tiatrinippe ja tetäs ülesandit. Opitas lavakõnõt ja lava pääl liikmist.
Stuudiot juhendasõ lavakooli 28. linnu lõpõtanu Truuba Markus ja Rakvere tiatri näütlejä Tagamõtsa Tarmo. Edimäne kokkosaaminõ tulõ 14. rehekuul kell 16 Võrol Kandlõ kultuurimajan.
Võro draamastuudio tüüd kõrraldas MTÜ Müüdud Naer.Kirja piät huvilidsõ hinnäst pandma ildampa 10. rehekuus aadressi…
Stuudiot juhendasõ lavakooli 28. linnu lõpõtanu Truuba Markus ja Rakvere tiatri näütlejä Tagamõtsa Tarmo. Edimäne kokkosaaminõ tulõ 14. rehekuul kell 16 Võrol Kandlõ kultuurimajan.
Võro draamastuudio tüüd kõrraldas MTÜ Müüdud Naer.Kirja piät huvilidsõ hinnäst pandma ildampa 10. rehekuus aadressi…
Tsihiotsmisvõistlusõl Pähnil näüdäti perimüskultuuri paiku
Sügüse alostusõ pääväl peeti Võromaal Pähnil päält 300 osavõtjaga tsihiotsmisvõistlust «Seiklushundi sügisene rogain». Rogain om valikorienteerumisõ võistlus, kon võistkunnal tulõ etteantu kontrollaoga läbi kävvü võimaligult pall’o kontrollpunktõ. Võistkund piät püsümä kõik aig kuun ja liigutas jalaga vai rattaklassin jalgrattaga.
Pähnil peetül võistlusõl oll’ raameistre Tatsi Taavi eräle vällä toonu perändkultuurilidsõ väärtüsega paiga. Võistlõjidõ tii pääle jäivä kats mõtsavelepunkrit, kats ristipuud, kats umaaigsõt mõtsavahikotust.…
Pähnil peetül võistlusõl oll’ raameistre Tatsi Taavi eräle vällä toonu perändkultuurilidsõ väärtüsega paiga. Võistlõjidõ tii pääle jäivä kats mõtsavelepunkrit, kats ristipuud, kats umaaigsõt mõtsavahikotust.…
Tulõ ettevõtlusnätäl
Tulõva nädäli peetäs üle Eesti ettevõtlusnädälit. Nädäli seen tulõ põnõvit ettevõtmisõga köüdetüid tegemiisi ka Võro ja Põlva maakunnan.
Võro maakunnan nakkas ettevõtlusnätäl pääle joba seo puulpäiv Sulbi mihklilaadaga. Nädäli seen peetäs viil hulk teedüsse- ja arotuspäivi. Võro ja Põlva maakunna turismitegijä saava kokko ja arotasõ, kuis hinnäst parõmbalõ nättäväs tetä. Ka ettevõttõ tegevä tuu nädäli seen ummi ussi valla ja uutva küläliidsi. Võro maakunnan lõpõtasõ ettevõtlusnädäli luumistalgo «Vunki mano!», Põlva maakunnan andas…
Võro maakunnan nakkas ettevõtlusnätäl pääle joba seo puulpäiv Sulbi mihklilaadaga. Nädäli seen peetäs viil hulk teedüsse- ja arotuspäivi. Võro ja Põlva maakunna turismitegijä saava kokko ja arotasõ, kuis hinnäst parõmbalõ nättäväs tetä. Ka ettevõttõ tegevä tuu nädäli seen ummi ussi valla ja uutva küläliidsi. Võro maakunnan lõpõtasõ ettevõtlusnädäli luumistalgo «Vunki mano!», Põlva maakunnan andas…
Viil mõni päiv saa valli Rõugõ valla tunnuslausõt
Rõugõ vallavalitsusõ välläkuulutõt vahtsõ tunnuslausõ konkursilõ saadõti 35 lausõt, mink hulgast komisjon valisi vällä viis tükkü. Nuu viis omma no pantu rahvahääletüsele, et teedä saia, määne lausõ rahvalõ kõgõ inämb miildüs. Vällävalidu tunnuslausõ omma: «Rõuge ramm ei rauge!», «Rõuge vald – Võrumaa pärl», «Veere pääl on hää!», «Trehvämi Rõugõn!» ja «Siin on ilus elada».
Umma hellü saa seo kuu lõpuni anda internetin, õigõ paiga lövvät üles…
Umma hellü saa seo kuu lõpuni anda internetin, õigõ paiga lövvät üles…
TalTechist järgmäne samm om EsRep
Ülikuul olõ-i tehas vai mõni firma. Ma ei saa arvo, kuis Tal’na tehnikaülikoolin, kon opatas inseneere ja muid tulõvigu majandusõ otsustajit, saava inemise nii ulli olla. Võti hindäle vahtsõs lühküs nimes TalTech! Seletüs om tuu, et seo avitas riikevaihõlidsõlt silmä paistu.
Sääne arvosaamalda lühkene…
Sääne arvosaamalda lühkene…
Timahavadsõ Kangro preemiä saanu Kelbä Heiki: võrokõsõ siseilm om nigu kaiv – ku huikat, oodat tükk aigu vastust. A ku vastussõ kätte saat, tasus tuud kullõlda
Timahavadsõ Kangro kirändüspreemiä sai Kelbä Heiki raamadu «Elu ongi muinasjutt» iist. No kõnõlõs tä umist mõttist…
Inu
Toimõndaja kirotas: panõ määnegi märgotus kirja. Mis asi om märgotus? Sääl piät olõma alostus, sis määnegi mõtõ ja sis tulõ ots. Kirodi toimõndajalõ, et ei olõ nigu üttegi mõtõt, kost nuu alostus ja ots viil löüdä. Kas märgotus võinu olla lihtsäle plärä? Perämäst ma toimõndaja käest es küsü.
Es küsü, selle…
Es küsü, selle…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
19. kiri. Kaonu vabahusõ avvusammas
Eestin om puskariajaminõ är keelet. Vähä tuust, esiki aparaati ei või olla. Ummõhtõ om külmäl põh’amaal kõgõ koton kangõt…
19. kiri. Kaonu vabahusõ avvusammas
Eestin om puskariajaminõ är keelet. Vähä tuust, esiki aparaati ei või olla. Ummõhtõ om külmäl põh’amaal kõgõ koton kangõt…
Jaapanlasõ avastasõ Võromaad
Võromaalõ trehväs kõrrast inämb jaapanlaisi. Iks näet sotsiaalmeediän pilte, kon võrokõsõ üten jaapanlaisiga sanna man istva vai mõtsan hulkva. A midä kavvõ külälise siist Võromaalt löüdvä?
Vast kõgõ suurõmbas jaapanlaisi «maalõtuujas» või pitä Kiidi turismitalo peremiist Piho Aigarit. Joba kümme aastakka käävä Kiidil Jaapani tudõngi.…
Vast kõgõ suurõmbas jaapanlaisi «maalõtuujas» või pitä Kiidi turismitalo peremiist Piho Aigarit. Joba kümme aastakka käävä Kiidil Jaapani tudõngi.…
Peipsi veeren sibulit jahtman
Seo suvi oll’ väega kuum ja mul pindre pääl kuiviva sibula är. Jõvva es kõkkõ valla, hää, ku kurgiki vett saiva. Vet tuu viga oll’ tõisil kah.
Sõidimi sis tüü mant bussiga Peipsi viirde sibulit otsma. Küssemi tii veerest ütest talost, kost saa kõgõ parõmbit sibulit.…
Sõidimi sis tüü mant bussiga Peipsi viirde sibulit otsma. Küssemi tii veerest ütest talost, kost saa kõgõ parõmbit sibulit.…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Ilosa inemise ehk kuis must haigõpraavitaja sai
Ütel õdagul oll’ Tsolgo koolin söögis margariiniga leib. Margariin oll’ õkva müügile tulnu ja vahtsõnõ asi, mis oll’ iks vaia är pruuvi. Tulõmusõs oll’ tuu, et järgmädsel pääväl olli ma ja viil paar internaadiseldsilist kõtuvaluga Võro haigõmaja latsiosakunnan.
Ku jo tervembäs saimi, naksimi hindä ümbre tõisi inemiisi kah nägemä.
Kõgõ rohkõmb um mul tuust aost miilde…
Ilosa inemise ehk kuis must haigõpraavitaja sai
Ütel õdagul oll’ Tsolgo koolin söögis margariiniga leib. Margariin oll’ õkva müügile tulnu ja vahtsõnõ asi, mis oll’ iks vaia är pruuvi. Tulõmusõs oll’ tuu, et järgmädsel pääväl olli ma ja viil paar internaadiseldsilist kõtuvaluga Võro haigõmaja latsiosakunnan.
Ku jo tervembäs saimi, naksimi hindä ümbre tõisi inemiisi kah nägemä.
Kõgõ rohkõmb um mul tuust aost miilde…
Urvastõ mälehtäs Lindsaarõ Tulliot
1988. aastagal panti vahtsõst pistü hulga mälehtüssambit, miä hoitva meelen Eesti Vabahussõta ja eestläisi vabahusvõitlust. Urvastõ kandi inemise tei mälehtüskivi uma kodokülä poisilõ Lindsaarõ Tulliolõ. Timä tapiva kodomoro pääl maaha taganõja Punaarmee soldani 8. hainakuul 1941. Tullio oll’ uma kodomoro pääl julõnu üles…
Ikk tulõ pääle
Lats jälki haigõ. Kae, kuis tä ikk ja kuis tatt juusk ja hindäl lätt kah silmänukast likõs. Taivas om sama hall nigu tujo, tuul liigutas maan kõllatsit lehti ja kuigi hallõ om kõik.
Ega mul ütsindä, elo omgi sääne. . . . Loi Facebookist, et Randjärve Laine om, es saaki arvo,…
Ega mul ütsindä, elo omgi sääne. . . . Loi Facebookist, et Randjärve Laine om, es saaki arvo,…
Lasõ su maha, raisk!
«Naka astma! Katõkümne sammu peräst lasõ su maha, raisk!» kärät’ vanõmbleitnant, haard’ kabuurist pistuli ja tõugas’ kaitsõriivi maaha. Iin oll’ kitsas mõtsavahetii korgõidõ lumõvallõga, sällä takan paistu tulõvalgõl õhutõrjõväeosa värähti kontrollpunkt. Naksi aigupiten astma. . . .
Sõduri Leningradi oblasti Laadoga-viirsen kasarmun säädsevä magamaminekit. Inne kats siirsanti olliva kaonu. Olli…
Sõduri Leningradi oblasti Laadoga-viirsen kasarmun säädsevä magamaminekit. Inne kats siirsanti olliva kaonu. Olli…
Pommiähvärdüs ja «surmapudõr»
Olli tuukõrd, kuvvõkümnendide algusõn, maalri Räpinä keskkooli huunõ ehitüse man. Õdakide läts’ meil, tütärlatsil, vahepääl igäväs. Tiidsemi, kon torumehe üümajal omma, ja ütskõrd tull’ kellelgi mõtõ näile kolli tegemä minnä.
Voltsõmi paprõst linnugi, kirotimi tsiiva pääle, et viie minodi peräst lindas maja õhku, ja linnutimi tuu sis näide vallalidsõst aknõst sisse.
Hindä käkemi kipõstõ pargi veeren puhma taadõ är.
Sedämaid tormatigi suurõ kolina ja «sarviliidsi» sõnnuga vällä, muidugi mitte otsma pommi,…
Voltsõmi paprõst linnugi, kirotimi tsiiva pääle, et viie minodi peräst lindas maja õhku, ja linnutimi tuu sis näide vallalidsõst aknõst sisse.
Hindä käkemi kipõstõ pargi veeren puhma taadõ är.
Sedämaid tormatigi suurõ kolina ja «sarviliidsi» sõnnuga vällä, muidugi mitte otsma pommi,…
Tossu Tilda pajatus
Esä unõjutt
Õdagu tullõn oll’ imä kodotöiest ja latsiga rahmõldamisõst väega är väsünü. Vähämbä latsõ unõjutulda magama minnä es taha, tuu jäi esäle kõnõlda.
«Kasahstani! Kasahstani!» hõiksi nä esäle, inne ku tuu suu vallalõ jõudsõ tetä. Ja esä kõnõl’gi toda juttu, midä latsõ olli ei tiiä mitutõist kõrda joba kullõlnu. Et om sääne maa Kasahstan, kon eläse suuri kõrvuga valgõ siili ja makõkürvidsä (arbuusi) kasusõ nurmõ pääl. Nuu nurmõ omma kah suurõ, nii et…
Õdagu tullõn oll’ imä kodotöiest ja latsiga rahmõldamisõst väega är väsünü. Vähämbä latsõ unõjutulda magama minnä es taha, tuu jäi esäle kõnõlda.
«Kasahstani! Kasahstani!» hõiksi nä esäle, inne ku tuu suu vallalõ jõudsõ tetä. Ja esä kõnõl’gi toda juttu, midä latsõ olli ei tiiä mitutõist kõrda joba kullõlnu. Et om sääne maa Kasahstan, kon eläse suuri kõrvuga valgõ siili ja makõkürvidsä (arbuusi) kasusõ nurmõ pääl. Nuu nurmõ omma kah suurõ, nii et…
Muda Mari pajatus
Rahvaga tulnu ausalõ kõnõlda
Ma kuuli raadiost, et Eesti 200 ei taha avaligult üteldä, ku pall’o näid om ja kiä nä omma. Tuu om umbõs nigu vabamüürläisil. Sääl kah olõ-i tiidä, kiä nuu liikmõ omma ja pall’o näid om. A ku Eesti 200 taht hindäle inemiisi mano saia, sõs piässi iks rahvaga ausalõ kõnõlõma. Ütski harilik eestläne ei lää jo näide sekkä, ku olõ-i tiidä, kes sääl jo iih omma. Kõnõldas läbi paistuvast…
Ma kuuli raadiost, et Eesti 200 ei taha avaligult üteldä, ku pall’o näid om ja kiä nä omma. Tuu om umbõs nigu vabamüürläisil. Sääl kah olõ-i tiidä, kiä nuu liikmõ omma ja pall’o näid om. A ku Eesti 200 taht hindäle inemiisi mano saia, sõs piässi iks rahvaga ausalõ kõnõlõma. Ütski harilik eestläne ei lää jo näide sekkä, ku olõ-i tiidä, kes sääl jo iih omma. Kõnõldas läbi paistuvast…
Maolda nali
Raamadupoodin
Kiränik Traadi Mats lätt raamadupuuti, küsüs müüjä käest, midä tä osta soovitas.
«Ostkõ Traati!»
«No nii mats ma kah ei olõ, et raamadupoodist traati küsümä nakka,» kost kuulsa kiränik vasta.
Kiränik Traadi Mats lätt raamadupuuti, küsüs müüjä käest, midä tä osta soovitas.
«Ostkõ Traati!»
«No nii mats ma kah ei olõ, et raamadupoodist traati küsümä nakka,» kost kuulsa kiränik vasta.
