Vahtsõt kirä- ja lauluvarra uman keelen
Seo nätäl näüdätäs laulumängoplaati ja -kogomikku, Kolga Raimondi luulõkoko ja Uma Pido DVD-d.
Käü võro keele nätäl ja seos nädälis om valmis saanu paras hulk vahtsõt võrokeelist kirä- ja lauluvarra. Kolmõst värskist välläandõst tulõ no tan juttu.
Õnnõkõn siin tsõõrin olla’
Säänest päälkirja kandva kogomik…
Käü võro keele nätäl ja seos nädälis om valmis saanu paras hulk vahtsõt võrokeelist kirä- ja lauluvarra. Kolmõst värskist välläandõst tulõ no tan juttu.
Õnnõkõn siin tsõõrin olla’
Säänest päälkirja kandva kogomik…
Laskõ sisse märdisandi, märti, märti!
Sandin käümine om timahava kõvva avvu sisse nõstõt. Või arvada, et hummõn õdagu näemi inämb märdisantõ ku varatsõmbil aastil.
Hummõn õdagu joostas üle Eesti märti ja seokõrd härgütäse ja oppasõ märdikombit Eesti Folkloorinõvvokogo üten Rahvakultuuri Keskusõga. Muiõ tegemiisi hulgan saava inemise ka hindä…
Hummõn õdagu joostas üle Eesti märti ja seokõrd härgütäse ja oppasõ märdikombit Eesti Folkloorinõvvokogo üten Rahvakultuuri Keskusõga. Muiõ tegemiisi hulgan saava inemise ka hindä…
Winny Puhhil vahtsõnõ muusigavideo
Põlvast peri ansamblil Winny Puhh om valmis saanu vahtsõnõ laulu- ja muusigavideo «Bussis». Nigu skandaalimaigulidsõlõ ansamblilõ kombõs, om seogi kõrd tego väega prohvilt tett, a parasjago rumala sisuga laulu ja videoga, midä nõrgõmbidõ närvega inemiisile soovita ei saa. A noilõ, kiä ullist nal’ast…
Puulpäävä om Võrol Uma Meki suurlaat
Puulpäävä, 10. märdikuul tulõ Võro liinan spordikeskusõn jälki Uma Meki suurlaat. Säänest laatu peetäs joba ütsäs kõrd. Kauplõma tulõva väikutuutja päämidselt Vanalt Võromaalt ja ümbrekunnast.
UL
UL
Võrokõsõ läävä pääliina mardilaadulõ käsitüüd näütämä
Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ lätt tinavaasta 8.–10. märdikuul mardilaadulõ, midä peetäs Tal’nan Saku suurhallin. Välläpanõk tutvustas nii VanaVõromaa käsitüüd ku ka mi piirkunda laembalt.
Mardilaat om käsitüüliidsi jaos aastaga tähtsämb laat, miä tõmbas ligi huviliidsi nii Eestist ku ka kavvõmbast. Võrokõsõ näütäse nii vanaperälist käsitüüd ku ka vahtsõmba moodu perrä luudut. Vällä pandas muu hulgan Salmistu Juta ja Liinamägi Liivi koedu kirivüü ja Bergmanni…
Mardilaat om käsitüüliidsi jaos aastaga tähtsämb laat, miä tõmbas ligi huviliidsi nii Eestist ku ka kavvõmbast. Võrokõsõ näütäse nii vanaperälist käsitüüd ku ka vahtsõmba moodu perrä luudut. Vällä pandas muu hulgan Salmistu Juta ja Liinamägi Liivi koedu kirivüü ja Bergmanni…
Ruusmäel tetäs vallalõ nuurikoda
Ruusmäe kandi noorõ omma saanu hindäle vanna sepikotta vahtsõ ruumi, kon kuun kävvü. Riidi, 9. märdikuul tetäs Ruusmäe nuurikoda pidolidsõlt vallalõ.
UL
UL
Hüvä nõu. Vahtsõstpruukminõ
Süküs jõudsõ peräle ummi vihmu ja tuulitsidõ ilmuga. Tarõn ei saa kah inämb lämmind.
Naas’ külh jo rehekuun kütmine pääle, a säändside ilmuga, ku välän viil õigõt külmä ei olõ, um taa kütmine kehvä, nii et radika umma vaivalt löüge. Naa vana kolhoosiaigsõ paneelmaja piä ei lämmind, saina omma ohkõsõ ja maja kõrda tegemäldä. Nigu välän tuul puhkma nakkas, nii puhk egä paneeli ja lahkõ vaihõlt tarrõ sisse.
Naksi mõtlõma,…
Naas’ külh jo rehekuun kütmine pääle, a säändside ilmuga, ku välän viil õigõt külmä ei olõ, um taa kütmine kehvä, nii et radika umma vaivalt löüge. Naa vana kolhoosiaigsõ paneelmaja piä ei lämmind, saina omma ohkõsõ ja maja kõrda tegemäldä. Nigu välän tuul puhkma nakkas, nii puhk egä paneeli ja lahkõ vaihõlt tarrõ sisse.
Naksi mõtlõma,…
Kvaliteedimärgiga kino
Minevä pühäpäävä oll’ mul õnn uman kodokinon, Urvastõ küläkinon, nätä hääd filmi. Rõugõ juuriga Tootseni Jaan om valmis saanu filmi «Vello Salo. Igapäevaelu müstika» ja tuu om kino, mis õks kino om.
Või jo küssü, kedä huvitas üte tsipa kiusligu vanamehe vanas saamisõ lugu. A ku tuud…
Või jo küssü, kedä huvitas üte tsipa kiusligu vanamehe vanas saamisõ lugu. A ku tuud…
Tomsoni Pille
Tomsoni Pille: parlatsist erämõtsust suur osa omma olnu inneskidse sõõrumaa
Ildaaigu kaits’ Tomsoni Pille Eesti Maaülikoolin doktoritüü, mink eestikeeline päälkiri om «Ajaloolise alepõllunduse roll Lõuna-Eesti maastike ja metsataimestiku kujunemisel». Pille kõnõlõs, midä tä uman tüün täpsembähe uursõ ja midä sõõru (ale) palotaminõ tähendänü om.
Kuimuudu Sa…
Kuimuudu Sa…
Rivin hääs inemises?
Ildaaigu ai ütel jaol rahvast hinge täüs uudis, et säädüse järgi saava no külärahva kokkusaamisi iistvedäjä, mõnõ kõigilõ vajaliku asja jaos projekte kirutaja, talguidõ kõrraldaja ja tõsõ sääntse «külähullu», kiä umma vapa aigu kulutasõ, tuust «tõmblõmisest» kasu, selle et tulusaaja tulõ üles anda ka MTÜst ja muist sääntseist ühendüsist.
Teedä, et egan külän ja vallan om säänest rahvast, kiä nõun omma tõisi iist ka saisma ja alasi hädäliisile appi tulõva, ku…
Teedä, et egan külän ja vallan om säänest rahvast, kiä nõun omma tõisi iist ka saisma ja alasi hädäliisile appi tulõva, ku…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
21. kiri. Värinä
Timahavanõ talvõaolõ üleminegi üü jääs tõistmuudu miilde. Tsipa inne kellä nellä heräsi hirmsa kolina pääle. Puul-unõn tundu, et Ali Baba ja…
21. kiri. Värinä
Timahavanõ talvõaolõ üleminegi üü jääs tõistmuudu miilde. Tsipa inne kellä nellä heräsi hirmsa kolina pääle. Puul-unõn tundu, et Ali Baba ja…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus
Hää lugõja ja kirotaja! Uma Lehe 15. jutuvõistlus om no vällä kuulutõt. Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmba kirätükü saava avvohinna ja hää jutu trükümi lehen är 2019. aastaga joosul.
Võistlusjuttõ…
Võistlusjuttõ…
Lattiku vaimun raamadukogo
Lüllemäe raamadukogo om seost keväjäst saanu vahtsõ ruumi ja sügüsest om sääl valla tett ka Lattiku Jaani infokiosk. Raamadukogo juhataja Rätsepä Triinu taht umma tüüd tetä nii, et paiklik kultuurilugu häste nätä olnu ja et inemise saanu raamadukogon kõrraga mitu asja är aia.
«Taa Lattiku infokioski…
«Taa Lattiku infokioski…
Lindora laadu pääl jäi silmä…
Egä nuka pääl müüdi lambalihha. Tuu oll’ edimäne asi, mis timahava Lindora laadu pääl silmä naas’. Eestimaal umma no külh vist kõik lamba maaha lüüdü ja lihas tettü. Lisas lihalõ oll’ viil tettü lambast konserve, pasteete ja vorsti. Tsialihha oll’ veidemb. Mõni tsiga…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kips
1981. aastal es olõ viil valmis kipse nigu prõlla. Sis teimi kõik kipssideme esi valmis. Raputimi marli pääle kipsipulbrit ja käänimi kokko. Pulbrit tull’ panda parasjago. Ku pulbrit sai veidü, sis jäie kips nõrgas ja läts’ katski. Ku väega pall’o, sis juusksõ marli vaihõlt vällä, ku likõs tetti. Tuu kipsipulbri tolmas’ nii hirmsahe, et ollimi mütsü ja maskiga, silmä õnnõ…
Kips
1981. aastal es olõ viil valmis kipse nigu prõlla. Sis teimi kõik kipssideme esi valmis. Raputimi marli pääle kipsipulbrit ja käänimi kokko. Pulbrit tull’ panda parasjago. Ku pulbrit sai veidü, sis jäie kips nõrgas ja läts’ katski. Ku väega pall’o, sis juusksõ marli vaihõlt vällä, ku likõs tetti. Tuu kipsipulbri tolmas’ nii hirmsahe, et ollimi mütsü ja maskiga, silmä õnnõ…
10 sendi peräst kohtuhe
Vabariigi aigu oll’ Võro liina üts suurõmb tüüandja Judeikini lavvatehas parhillatsõn Vabrigu uulitsan. Oll’ vaia hulga palkõ ja noid parvõtõdi Vagula ja Tamula pääl. Tuust om häste kirotanu Raidaru Vole uman raamatun «Poisid tänavalt». Palkõ veeti ka hobõsõga, a 1930. aastil naati autidõga vidämä.
Judeikinil oll’ uma…
Judeikinil oll’ uma…
Ei tunnõ umma riiki är
Häid uudissit, täämbä õnnõ häid omgi! Vellil ungarlaisil naas’ masma säädüs, et kodolda inemine ei või inämb uulidsa pääl maada. Kaiõn naid kodolda inemiisi tulõ tunnista, et tegemist om mõistligu otsusõga. Kiä naid kodolda inemiisi õks uulidsa pääl nätä taht. Väega õigõ sõnnum Ungari puult.
Kõrrast parõmbas…
Kõrrast parõmbas…
Hädäh märdisantõga
Seo sandiõdak võisõ olla umbõs 1958. vai 1959. aastagal Rammukal. Ma olli sõs 4–5-aastanõ. Tuul aol elli küllih väega pall’o nuuri ja küläh kõik ütstõõsõ lähküh. Noorõmb rahvakiht kogokunnast leivä punti, säivä hindäle sandirüü sälgä, joonistiva piaaigu vanakur’aga üttemuudu näo päähä ja joosi märti vai katri.
Esierälidselt…
Esierälidselt…
Piimäpukk
Olli kolhoosi viimädse aasta. Mi saimi hindäle talukotusõ Viitka taadõ mõtsa viirde. Naksimi sääl eläjit pidämä. Meil oll’ tuukõrd kolm lehmä, a midä es olõ, oll’ piimäpukk. Suuri kardu oll’ rassõ autu pääle vinnada.
Miis mõistsõ häste puutüüd ja mõtõl’, et mis tuu sõs om – teemi är. Prussõ oll’, laudu oll’, a es olõ õigit naklu. A meil oll’ kotun kastitäüs hobõsõravvanaklu. Noidõ abiga tegi miis ilusõ puki. Trepi ja käsipuu ja esiki…
Miis mõistsõ häste puutüüd ja mõtõl’, et mis tuu sõs om – teemi är. Prussõ oll’, laudu oll’, a es olõ õigit naklu. A meil oll’ kotun kastitäüs hobõsõravvanaklu. Noidõ abiga tegi miis ilusõ puki. Trepi ja käsipuu ja esiki…
Laulutsirk
Krabi kandin Paganamaal omma egä aasta Paganamaa päävä. Tuu aasta olle ilm vihmanõ ja rahvast väega es liigu. Nii pidivä tegeläse esi hindäle aoviidüst löüdmä.
Kats velle, kelle perrenimi olle Tuvikene, ronisiva Paganamaa torni ja laulsõva tävvest kõrist Paganamaa valssi.
Tuu pääle kostu ütlemine: «Kiä ütel’, et tuvikõnõ ei olõ laulutsirk?»
Antoni Annika
Kats velle, kelle perrenimi olle Tuvikene, ronisiva Paganamaa torni ja laulsõva tävvest kõrist Paganamaa valssi.
Tuu pääle kostu ütlemine: «Kiä ütel’, et tuvikõnõ ei olõ laulutsirk?»
Antoni Annika
Tossu Tilda pajatusõ
Edimädse kuluva
Tutva naistõrahvas kõnõl’ umist edimäidsist firmapüksõst. Tuu oll’ aig, kon säänest moodukaupa oll’ ilmadu rassõ saia. A nuur inemine iks taht moodulinõ olla. Sünnüpääväkingitüses saadu raha iist õnnahtugi peräkõrd püksi är osta. Firma oll’ Lee Cooper ja massiva sada ruublit. Liinatütrik oll’ väega uhkõ.
Tull’ suvi ja tütrik sõitsõ maalõ vanatädile küllä. Muidoki tõmmas’ tä jalga Lee Cooperi. Päält katsakümneaastanõ memmekene es olõ inne säändsit imeasju nännü. Tä kumbas’ noorõ sugulasõ…
Tutva naistõrahvas kõnõl’ umist edimäidsist firmapüksõst. Tuu oll’ aig, kon säänest moodukaupa oll’ ilmadu rassõ saia. A nuur inemine iks taht moodulinõ olla. Sünnüpääväkingitüses saadu raha iist õnnahtugi peräkõrd püksi är osta. Firma oll’ Lee Cooper ja massiva sada ruublit. Liinatütrik oll’ väega uhkõ.
Tull’ suvi ja tütrik sõitsõ maalõ vanatädile küllä. Muidoki tõmmas’ tä jalga Lee Cooperi. Päält katsakümneaastanõ memmekene es olõ inne säändsit imeasju nännü. Tä kumbas’ noorõ sugulasõ…
Muda Mari pajatus
Om nii va?
Ma kuuli raadiost, et koskil Eestimaal omma viil postkontori olõmah. Ja no pandas osa noist kinni. Ma olõ jo är unõhtanu, miä tuu postkontor om. Kõik as’a saami aia umah küläpoodih. Ku vanastõ postkontor viil tüüt’, sõs läts’ kõgõ segi, mis päiv ja mis kelläni tuu vallalõ om. Tuuiist puut om egä päiv hummogust õdaguni vallalõ.
A Omniva võissi vähä rahha külh vällä kävvä ja vahtsõ saandi massina tüüle panda. Ku…
Ma kuuli raadiost, et koskil Eestimaal omma viil postkontori olõmah. Ja no pandas osa noist kinni. Ma olõ jo är unõhtanu, miä tuu postkontor om. Kõik as’a saami aia umah küläpoodih. Ku vanastõ postkontor viil tüüt’, sõs läts’ kõgõ segi, mis päiv ja mis kelläni tuu vallalõ om. Tuuiist puut om egä päiv hummogust õdaguni vallalõ.
A Omniva võissi vähä rahha külh vällä kävvä ja vahtsõ saandi massina tüüle panda. Ku…
Maolda nali
Inneskinõ ja tulõvanõ eksnaanõ
Sõbra istussõ kuun. Üts kaibas, et tä eksnaanõ ai Soomõn autoga kassi ala ja no nõudas tuu lõikusõs 4000 eurot. «Kost sa seo raha no eksnaasõ jaos võtat?» omma sõbra murrõn. «Ja midä su tulõvanõ eksnaanõ tuust arvas?» tävvendäs üts sõbõr umalt puult.
Sõbra istussõ kuun. Üts kaibas, et tä eksnaanõ ai Soomõn autoga kassi ala ja no nõudas tuu lõikusõs 4000 eurot. «Kost sa seo raha no eksnaasõ jaos võtat?» omma sõbra murrõn. «Ja midä su tulõvanõ eksnaanõ tuust arvas?» tävvendäs üts sõbõr umalt puult.
