Jõulu-uutmisõ tulõvärk
Minevä pühäpäävä panti pall’odõn paigun palama jõulupuu kündle ja tetti muud tulõvärki. Niimuudu tähistedi edimäst adventi, jõuluao alostust.
Võro ja Räpinä vaihõl Leevi külän oll’ pühäpäävä hulga sagimist. Leevi poodi mano oll’ kogonõnu pall’o latsi, pinne ja suuri inemiisi. Meisterdedi olgist eläjit, tetti tuld ja ehitedi…
Võro ja Räpinä vaihõl Leevi külän oll’ pühäpäävä hulga sagimist. Leevi poodi mano oll’ kogonõnu pall’o latsi, pinne ja suuri inemiisi. Meisterdedi olgist eläjit, tetti tuld ja ehitedi…
Võrol tulõ pikk jõululaat-käsitüütarõ
10.–21. joulukuuni tulõ Võro liinan Võro instituudi saalin jõululaat, kon müvväs Vana-Võromaa käsitüüd, söögikraami ja võrokeelitsid raamatit. Laat om valla tüüpäivilde kellä 10–17.
«Jõulumüük om tuu õigõ kotus, kon rahvalõ käsitüüd näüdädä,» kõnõlõs laatu kõrraldava MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü iistvidäjä Oja Vilve.
Jõulumüüki omma Vana-Võromaa…
«Jõulumüük om tuu õigõ kotus, kon rahvalõ käsitüüd näüdädä,» kõnõlõs laatu kõrraldava MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü iistvidäjä Oja Vilve.
Jõulumüüki omma Vana-Võromaa…
Lepassoni Kadri sai lokulavva
Eesti Rahvatandsu ja Rahvamuusiga Selts and’ 1. joulukuul vällä avvohindu. Mi kanti tull’ vähämbit tunnustuisi kah, a kõgõ suurõmba, lokulavva aasta koolitaja katõgoorian sai Lõuna-Eesti perimüsmuusiga üts iistvidäjit, pühendünü oppaja ja rahvamuusik Lepassoni Kadri.
Kadri oppas kannõld ja timä opilasõ omma saanu võikimängmiisil häid kotussit.…
Kadri oppas kannõld ja timä opilasõ omma saanu võikimängmiisil häid kotussit.…
Võrol peetäs talvõfestivali
6.–8 joulukuuni peetäs Võrol Kandlõ kultuurimajan talvõfestivali, kon saa talvõakadeemiät kullõlda, meisterdä, kinno kaia. Vällä valitas ilosamb jõulukuus ja opatas süvvä tegemä. Valla omma vana ao tarõ, mängotarõ, mini-eläjäaid. Ligemb teedüs www.vorukannel.ee.
UL
UL
Põlva jõululaadal omma välän ka opilasfirma
Puulpäävä, 8. joulukuul peetäs Põlva kultuuri- ja huvikeskusõn jõululaatu.
Muiõ kauplõjidõ kõrval tulõva uma kraamiga vällä ka kõik Põlva gümnaasiumi opilasfirma.
UL
Muiõ kauplõjidõ kõrval tulõva uma kraamiga vällä ka kõik Põlva gümnaasiumi opilasfirma.
UL
Aastalõpu programmi mi kandi muusõummõn
Latsilõ, a ka suurõmbilõ kõrraldasõ mi kandi muusõumi seo joulukuu esimuudu tegemiisi.
Jõulusikk Mõnistõ muusõumin
Timahavadsõn Mõnistõ muusõumi jõuluprogrammin saa nätä jõulusika läbielämiisi. 12.–19. joulukuul võetas sääl üten jõulusikaga ette pikk ja põnnõv tii jõuluvana mano.
Ütenkuun mängitäs vanno jõulumängõ, avitõdas jõulusikal toimõnda innejõulu-tegemiisi ja tetäs vana ao moodu perrä meisterdüisi. Küdsetäs ka karaskit ja kaarahelbepräänikit, juvvas tsäid.
Üten jõulusikaga saias mõtsan kokko tõisi eläjidega, kiä juhatasõ tiid jõuluvana…
Jõulusikk Mõnistõ muusõumin
Timahavadsõn Mõnistõ muusõumi jõuluprogrammin saa nätä jõulusika läbielämiisi. 12.–19. joulukuul võetas sääl üten jõulusikaga ette pikk ja põnnõv tii jõuluvana mano.
Ütenkuun mängitäs vanno jõulumängõ, avitõdas jõulusikal toimõnda innejõulu-tegemiisi ja tetäs vana ao moodu perrä meisterdüisi. Küdsetäs ka karaskit ja kaarahelbepräänikit, juvvas tsäid.
Üten jõulusikaga saias mõtsan kokko tõisi eläjidega, kiä juhatasõ tiid jõuluvana…
Ullikõist ei pessetä!
Minevä nätäl tõi inemiisi jutu sisse teema pessäsaamisõst ja pesmisest. Üles tull’ tuu juhtumisõga, ku Tal’na liinan Tarandi Indrek EKRE protestimiitingul lava pääle ronisi, mikrofoni haardsõ ja meeleavaldajidõ meelest ulli juttu mikrofoni sisse rüükse, mille pääle rahvahulk tä lava päält alla kaksõ, paar kõrda jalaga andsõ…
Mi kandi kiränigupalga saaja
Tulõvast aastast om riigi kiränigupalga saajidõ hulgan ka kats mikandi korgõn luumisõvormin kiränikku. 22. märdikuul otsust’ kiränigõ liidu puult kokko pant kommisjon vällä valli viis vahtsõt kiränigupalga saajat, kinkalõ mastas järgmädse kolm aastakka palka ja ravikimmätüst. Noidõ hulgan omma ka Kauksi Ülle ja Contra.
Kiränigu- ja…
Kiränigu- ja…
Joulu nakkasõ aigsõst tulõma
«Jonkadi-jonkadi, joulu tulõva, vorstikambrõ võti kadunu!» Säänest salmi tiidse jo mu vanaimä, a rohkõmb sõnnu es tulõ taal kah umal aol naid mullõ lukõn miilde. Arvada, et ta laul vääga vana om, õks tublistõ enämb ku sada aastat. Tuul aol nakas’ suuris pühis säädmine sea tapmisõ, vorstõ ja muide lihasüüke tegemisega. Ja tuuga es alustõda muiduki nii aigsõst nigu põra, ku jo märdipäävä aigu värvilitse tulõ ja punatsõ mütsü…
Söögimurõ ja -murõtus
Ega sügüse tulõ mul tahtmine silmu süvvä. Tartu turuhuunõst om tuud aig-aolt võimalik osta, kui om õigõ huuaig. Lätsi minevä aasta oktoobrin asja uurma. Mu iin saisõ järekõrran üts kõhna mutikõnõ. Tahtmalda näet är, midä ja kui pall’u su iin ostõtas. Mutikõnõ ostsõ 25 sendi iist värsket räime; sis tuhlas’ uman rahakotin ja löüse viil 17 senti. And’ nuu kah müüjäle ja ütel’, et pankõ kassi jagu kah. Tegelikult oll’…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
23. kiri. Liina- ja maainemiisist
Egäl puul maailman, nii meil Eestin ku tan Rumeeniän, pidävä liinainemise hinnäst tihtsäle kuigimuudu parõmbas, targõmbas, võimõkambas. Ütspäiv autoga…
23. kiri. Liina- ja maainemiisist
Egäl puul maailman, nii meil Eestin ku tan Rumeeniän, pidävä liinainemise hinnäst tihtsäle kuigimuudu parõmbas, targõmbas, võimõkambas. Ütspäiv autoga…
Käsitüümeistri Viksi Heli
Rõugõ kihlkunnan Viitinä lähkül Muduri külän eläs käsitüümeistri Viksi Heli, kiä tege peenükeist käsitüüd: tä kuda piili pääl ilosit käterätte. Uma käsitüüpisiläse om Heli saanu kotost Haanimaa Trolla küläst, kon aost aigu om käsitüüd tettü.
Uma edimädse käsitüü tekk’ Heli neländän klassin. «Sis tetti koolin käsitüünäütüs…
Uma edimädse käsitüü tekk’ Heli neländän klassin. «Sis tetti koolin käsitüünäütüs…
Kõiki asjo saa kõnõlõmisõga kõrda aia
Ku ma lats olli, sis vanaimä lugi piiblit. Nigu ma mälehtä, oll’ sääl pääle kümne käsu viil sääne jutt: «Inne maailma lõppu tulõ aig, ku riik lätt riigi vasta, rahvas rahva vasta, suguharo suguharo vasta, esä puja vasta, veli vele vasta. Elo…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Liiva õnnõtus
Olli üüvalvõn. Kõrraga juusksõ sisse miis ja ütel’, et tä tõi uma autoga Liiva kurvõn olnust õnnõtusõst mehe.
Lätsimi raami ja tüül olõva rahvaga vikasaanut autost vällä võtma. Mitte koskilt es olõ kinni võtta. Egält puult luu paindu.
Perän kuulimi, et mehel olli luu 22 kotusõst katski. Muidoki es jää tä elämä. Nigu meditsiinin üteldäs, täl olli elos pasmalda vigahusõ….
Liiva õnnõtus
Olli üüvalvõn. Kõrraga juusksõ sisse miis ja ütel’, et tä tõi uma autoga Liiva kurvõn olnust õnnõtusõst mehe.
Lätsimi raami ja tüül olõva rahvaga vikasaanut autost vällä võtma. Mitte koskilt es olõ kinni võtta. Egält puult luu paindu.
Perän kuulimi, et mehel olli luu 22 kotusõst katski. Muidoki es jää tä elämä. Nigu meditsiinin üteldäs, täl olli elos pasmalda vigahusõ….
Jaigi Juhan. Pilt Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist
Jaigi Juhani kingitüs kodokoolilõ Itaaliast
Võromaa kiränik Jaigi Juhan, timä tõõnõpuul ja viil ka Koidula Lydia tütär käve 1933. aastaga keväjä reisi pääl Euruupan. Muiõ maiõ hulgan käüti Itaalian.
Itaalian ollõn es jätä Jaik kaemalda Vesuuvi ja Etna tuld purskavat mäke, kost viil todaaigugi tull’ tuld, tossu,…
Itaalian ollõn es jätä Jaik kaemalda Vesuuvi ja Etna tuld purskavat mäke, kost viil todaaigugi tull’ tuld, tossu,…
Mõttõga inemise
Kae hindä ümbre ja näe, et kõik kotusõ omma mõttõga inemiisi täüs. Tarand näütüses. Ja sammamuudu tuu miis, kiä meeleavaldamisõl Tarandilõ jalaga persehe lei. Kõigil om elon määnegi mõtõ löütü: kiä kumardas rahha, kiä määnestki ideed, kiä kaits luudust. Ku inemisel ei olõ päältnätä määnestki mõtõt, om…
Unõnäon ku kinon
Uma elo joosul olõ ma nännü kistumada kirivit unõnägosit, miä lajan laastun või panda kolmõ jakko.
EDIMÄDSES. Nuu unõ, miä omma tähendüsega. Ku ma näe, et mõnd ihokotust valusahe tsusatas, sis jääs õkva tuu kotus haigõs. Ku ma olli 13-aastanõ, näie unõh, et soldani aiva minno vanaaoliidsi treppe…
EDIMÄDSES. Nuu unõ, miä omma tähendüsega. Ku ma näe, et mõnd ihokotust valusahe tsusatas, sis jääs õkva tuu kotus haigõs. Ku ma olli 13-aastanõ, näie unõh, et soldani aiva minno vanaaoliidsi treppe…
Mustlasõ ettekuulutus
Vana Jaan kõnõl’ 1958. aastagal säändse luu: 1945. aastaga kardokavõtmisõ aol oll’ tä kasupoig Jaan joba kolm vai neli kuud tiidmäldä kaonu. Tä uma poig Lembit pidi minemä sõaväkke, a hoitsõ kõrvalõ, oll’ nigu poolõldõ mõtsamiis.
Ütel pääväl tull’ näide tallu soomõ mustlanõ ja tahtsõ kaartõ panda. Perrerahvas oll’ tuuga nõun. Lembitulõ ütel’ mustlanõ, et ärku tä kotust vällä minku, muido tulõ pahanduisi. Ellalõ kuulut’ mustlanõ, et parhilla tä umast pujast midägi…
Ütel pääväl tull’ näide tallu soomõ mustlanõ ja tahtsõ kaartõ panda. Perrerahvas oll’ tuuga nõun. Lembitulõ ütel’ mustlanõ, et ärku tä kotust vällä minku, muido tulõ pahanduisi. Ellalõ kuulut’ mustlanõ, et parhilla tä umast pujast midägi…
Tossu Tilda pajatusõ
Edimädsele puhkusõlõ
Võromaa nuurmiis saadõti kaitsõväkke Ida-Virumaalõ. Sügüse lasti tä edimädsele puhkusõlõ.
Kodosõidu pääväl sai selges, et rongijaama jalaga astõn häste ei jõvva. Kimmämb oll’ telli takso. A Tapal eläs pall’o vinläisi, peräkõrd tulõ mõni Vitja vai Petja? Sõit jaama ei olõ pikk, a kuis kõnõlõmisõga saa. . . .
Takso tull’ ja rongi pääle sai sõdurpoiss ao perrä.
Koton kõnõl’ nuurmiis umast tulõkist. «Taksojuht oll’ Misso miis. Kõnõl’ riigikiilt ja võro kiilt. Tundsõ väega häste…
Võromaa nuurmiis saadõti kaitsõväkke Ida-Virumaalõ. Sügüse lasti tä edimädsele puhkusõlõ.
Kodosõidu pääväl sai selges, et rongijaama jalaga astõn häste ei jõvva. Kimmämb oll’ telli takso. A Tapal eläs pall’o vinläisi, peräkõrd tulõ mõni Vitja vai Petja? Sõit jaama ei olõ pikk, a kuis kõnõlõmisõga saa. . . .
Takso tull’ ja rongi pääle sai sõdurpoiss ao perrä.
Koton kõnõl’ nuurmiis umast tulõkist. «Taksojuht oll’ Misso miis. Kõnõl’ riigikiilt ja võro kiilt. Tundsõ väega häste…
Muda Mari pajatus
Aoluu värmi
Ma kuuli raadiost, et edimädse vabariigi aigu es olõki Eesti aolugu nii must-valgõ, ku inemise kõnõlõsõ ja kooliraamatih kirotõdas. Ma tiiä-i, midä sääl kooliraamatih kirotõdas, a parhilla om Eesti poliitiga külh kirriv ja segi nigu Kört-Pärtli särk pühäpäävä hummogu.
Mõnõ poliitigu meelest olõs mi täämbädse päävä aoluulõ vaia vähä rohkõmb must-valgõt värmi mano panda. Muido lätt inne valimiisi elo är väega äkilidses. Must-valgõ tõmbasi vast tuurõ maaha.
Tuu om väega lihtsä. Om jo…
Ma kuuli raadiost, et edimädse vabariigi aigu es olõki Eesti aolugu nii must-valgõ, ku inemise kõnõlõsõ ja kooliraamatih kirotõdas. Ma tiiä-i, midä sääl kooliraamatih kirotõdas, a parhilla om Eesti poliitiga külh kirriv ja segi nigu Kört-Pärtli särk pühäpäävä hummogu.
Mõnõ poliitigu meelest olõs mi täämbädse päävä aoluulõ vaia vähä rohkõmb must-valgõt värmi mano panda. Muido lätt inne valimiisi elo är väega äkilidses. Must-valgõ tõmbasi vast tuurõ maaha.
Tuu om väega lihtsä. Om jo…
Maolda nali
Kats tsuklõvat kruusi
Kats kruusikõist tsuklõsõ vii pääl. Üts jääs tõõsõst maaha.
«Mis juhtu?» küsüs edimäne taadõ kaiõn.
«Ooda veidü. Mul läts’ vesi kõrva,» kost tõõnõ.
Kats kruusikõist tsuklõsõ vii pääl. Üts jääs tõõsõst maaha.
«Mis juhtu?» küsüs edimäne taadõ kaiõn.
«Ooda veidü. Mul läts’ vesi kõrva,» kost tõõnõ.
