Haanin mälehtedi vabahusõ iist võidõlnuid
Urbõkuu lõpuots pand märgotama aoluu pääle. Innekõkkõ mälehtedäs timahava 70 aasta iist olnur kiudutamist.
A Haanimaal peeti 23. urbõkuul aoluupäivä, kon tulõtõdi miilde 100 aasta iist olnuid Vabahussõa tapõluisi Haanimaal ja Haani ümbre. Käüti mälehtämän sõamiihi, kaeti filmi ja kullõldi auluu-uurja ettekannõt.
Haanimiihhi…
A Haanimaal peeti 23. urbõkuul aoluupäivä, kon tulõtõdi miilde 100 aasta iist olnuid Vabahussõa tapõluisi Haanimaal ja Haani ümbre. Käüti mälehtämän sõamiihi, kaeti filmi ja kullõldi auluu-uurja ettekannõt.
Haanimiihhi…
Kogomisvõistlus luu mälehtüisist aoluu
Tarto Ülikooli eesti ja võrdlõva rahvaluulõ osakund ja Eesti Rahvaluulõ Arhiiv kuuluti vällä timahavvadsõ kogomisvõistlusõ «Esemed meie rännakuil», kohe õgaüts või kooni 16. joulukuuni uma osa anda.
Meil kõigil om uma tii nii läbi ao ku kotusõst kotusõhe, ja iks om asju miika…
Meil kõigil om uma tii nii läbi ao ku kotusõst kotusõhe, ja iks om asju miika…
«Vunki mano!» luumistalgo läävä edesi 4.–6. mahlakuul Varstun
Arvada om pia egä võrokõnõ kuulnu vai lugõnu ummamuudu talossist, kon rihä-kirvõ asõmõl omma tüüriistus hää mõttõ ja suur tahtminõ ello Võromaal parõmbas muuta.
«Vunki mano!» luumistalgo tegevä õkva tuud, midä nimi ütles: andva seo kandi elolõ ja tegemiisile vunki. Seokõrd kutsutas talgolidsõ kokko 4.–6. mahlakuuni Varstu koolimajja.
Talossidõ iistvidäjä omma talvõ joosul saanu kokko hulga esi mõttidõga inemiisi. Egälütel om võimalus tulla ja…
«Vunki mano!» luumistalgo tegevä õkva tuud, midä nimi ütles: andva seo kandi elolõ ja tegemiisile vunki. Seokõrd kutsutas talgolidsõ kokko 4.–6. mahlakuuni Varstu koolimajja.
Talossidõ iistvidäjä omma talvõ joosul saanu kokko hulga esi mõttidõga inemiisi. Egälütel om võimalus tulla ja…
«Vunki mano!» luumistalgo läävä edesi 4.–6. mahlakuul Varstun
Arvada om pia egä võrokõnõ kuulnu vai lugõnu ummamuudu talossist, kon rihä-kirvõ asõmõl omma tüüriistus hää mõttõ ja suur tahtminõ ello Võromaal parõmbas muuta.
«Vunki mano!» luumistalgo tegevä õkva tuud, midä nimi ütles: andva seo kandi elolõ ja tegemiisile vunki. Seokõrd kutsutas talgolidsõ kokko 4.–6. mahlakuuni Varstu koolimajja.
Talossidõ iistvidäjä omma talvõ joosul saanu kokko hulga esi mõttidõga inemiisi. Egälütel om võimalus tulla ja…
«Vunki mano!» luumistalgo tegevä õkva tuud, midä nimi ütles: andva seo kandi elolõ ja tegemiisile vunki. Seokõrd kutsutas talgolidsõ kokko 4.–6. mahlakuuni Varstu koolimajja.
Talossidõ iistvidäjä omma talvõ joosul saanu kokko hulga esi mõttidõga inemiisi. Egälütel om võimalus tulla ja…
Pokumaal tulõ luudussõbraligu mõtsandusõ päiv
Pokumaa ja Eestimaa Luudusõ Fond kõrraldasõ puulpäävä, 30. urbõkuul luudussõbraligu mõtsandusõ päävä, kon muiõ tegemiisi hulgan näüdätäs püsümõtsandusõ võttit. Kõigilõ mõtsahuviliidsilõ, säälhulgan erämõtsaumanigõlõ näüdätäs esimuudu luudussõbraligu mõtsandusõ näüdüs-alla. Joba rohkõmb ku 20 aasta iist Valtri Edgari puult Pokumaa jaos vällä valitut mõtsa proovitas püsümõtsandusõ võttidõga jättä ilosas ja liigirikkas mõtsas.
Päävä edimäne puul pakk huviliidsilõ võimalusõ üten mõtsaeksperdiga Pokumaal luudussõbraligu mõtsaumanigu ja -majandaja silmiga ümbre kaia.…
Päävä edimäne puul pakk huviliidsilõ võimalusõ üten mõtsaeksperdiga Pokumaal luudussõbraligu mõtsaumanigu ja -majandaja silmiga ümbre kaia.…
Kultuurikuan saa nätä 32 meistri rahvaperimüslikku tüüd
Vana-Võromaa kultuurikuan (Katariina allee 11, Võro liin) saa keväjä alostusõst pääle kaia esierälist välläpanõkit. Näütüsesaalin käü ümbre 32 suurt kerrä, miä omma Eesti esi paigust peri meistride kässiga tettü.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitüü Liidu kõrraldõt näütüs «Ajatus» om vällä toonu rahvaperimüse kirä ja rütmi. Näütüs om süämest tullõv kittüs eestläisi aoga kogonõnu käsitüümõistmisõlõ, hääle maitsõlõ ja matõrjaalitundmisõlõ. Kokkovõtvalt kõgõlõ seolõ, miä hoiul Eesti Rahva…
Eesti Rahvakunsti ja Käsitüü Liidu kõrraldõt näütüs «Ajatus» om vällä toonu rahvaperimüse kirä ja rütmi. Näütüs om süämest tullõv kittüs eestläisi aoga kogonõnu käsitüümõistmisõlõ, hääle maitsõlõ ja matõrjaalitundmisõlõ. Kokkovõtvalt kõgõlõ seolõ, miä hoiul Eesti Rahva…
Egä jalasamm mass
Egä jalasamm mass. Vähämbält vanõmba inemise jaos. A noorõ inemise pää jäl lõikas, kuis noid jalasammõ kokku hoita.
Säändse kuurma tegi valmis üts nuurmiis, kiä peris tihtsäle piät suurõ maja kütmises kuurist puid vidämä. Jalasamm täl viil kallis ei olõ, a harilik puuvidämine tulõ hindä jaos jo huvitavas…
Säändse kuurma tegi valmis üts nuurmiis, kiä peris tihtsäle piät suurõ maja kütmises kuurist puid vidämä. Jalasamm täl viil kallis ei olõ, a harilik puuvidämine tulõ hindä jaos jo huvitavas…
Egä jalasamm mass
Egä jalasamm mass. Vähämbält vanõmba inemise jaos. A noorõ inemise pää jäl lõikas, kuis noid jalasammõ kokku hoita.
Säändse kuurma tegi valmis üts nuurmiis, kiä peris tihtsäle piät suurõ maja kütmises kuurist puid vidämä. Jalasamm täl viil kallis ei olõ, a harilik puuvidämine tulõ hindä jaos jo huvitavas…
Säändse kuurma tegi valmis üts nuurmiis, kiä peris tihtsäle piät suurõ maja kütmises kuurist puid vidämä. Jalasamm täl viil kallis ei olõ, a harilik puuvidämine tulõ hindä jaos jo huvitavas…
Seletämäldä unõnägo
Arvada näi ma tuud unõn. Peris kimmäs saa-i joht olla, a vast tuu iks unõnägo oll’. Periselt jo aig ei hüppä ja väega andsakit asju ei sünnü.
Lugu oll’ sääne, et Kasahstani president Nazarbajevi Nursultan and’ ütel pääväl tävveste uutmalda teedä, et tä astus uma kotussõ päält…
Lugu oll’ sääne, et Kasahstani president Nazarbajevi Nursultan and’ ütel pääväl tävveste uutmalda teedä, et tä astus uma kotussõ päält…
Kirjapandminõ avitas umma hoita
Ildaaigu peeti pito, miä tähüst’ Eesti vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekirän 100 sissekandõ verstäpostist müüdäsaamist. Aastagal 2010 valla tett nimistü om üts märk tuust, kuis kogokunna üle Eesti pedävä tähtsäs ummi juuri ja edevanõmbidõ tarkuisi. Nimistüt saa egäüts kaia võrgun: rahvakultuur.ee/vkpnimistu/
Tsipa harinõmalda om seo nimi: vaimnõ…
Tsipa harinõmalda om seo nimi: vaimnõ…
Kost nall’a saat, ku esi ei tii
Iispäävä nakaski vahtsõnõ kuu. Nuide jaos, kiä nall’a tetä mõistva ja taast arru ka saava, om tuu päiv peris oodõt, a kõiki iist ei tiiä muiduki kõnõlda. Niipall’u om kimmäs, et säänest sorti rahvaga, kelle anekdoodi är sellätämä peat, ei massa edimetsel aprillil janti.
Koolilatsõn sai nall’apäivä külh vääga oodõtus. Kõgõ parõmb oll’, ku opõtaja kuigi ärä pettä sai. Nuide hulgan oll’ muiduki mitund sorti inemiisi, aga et mitu-mitukümmend…
Koolilatsõn sai nall’apäivä külh vääga oodõtus. Kõgõ parõmb oll’, ku opõtaja kuigi ärä pettä sai. Nuide hulgan oll’ muiduki mitund sorti inemiisi, aga et mitu-mitukümmend…
Arvustus: katõ Eesti filmi kahjupuul
Miikandin om ildaaigu üles võet kats Eesti filmi, üts Kivirähu «Rehepapi» ja tõnõ Tammsaarõ «Tõe ja õigusõ» perrä. Ma kai nuu mõlõmba kõrralikult är ja tahtnu näide kotsilõ ütte-tõist üldä.
Kõgõpäält: kummagi filmi tegijä ei olõ julgunu asjust kõnõlda nii nigu raamatun kirän. Rehepapp…
Kõgõpäält: kummagi filmi tegijä ei olõ julgunu asjust kõnõlda nii nigu raamatun kirän. Rehepapp…
Latsiga Valgõvinnemaal Grodnon
Meil tan perämädsel aol tükütäs hiidütämä, et Eesti liigus diktatuuririigi tsihin. Otsustimi naabrimehega perrä kaia, määne tuu elo üten säändsen riigin olla või. Muudsa Euruupa perekunna muudu – kats miist ja neli last – võtimi ette nädälilõpureisi Valgõvinnemaalõ Grodno liina.
Grodno om üts sääne piirkund,…
Grodno om üts sääne piirkund,…
Priinime lugu. Mälton
Seo nimi panti õnnõ Räpinä kihlkunnan Võukülän. Mäleto Paabu (u 1712–1796) perrätulõja sai seo nime nii kerigu- ku mõisakirju perrä.
Keriguraamatulõ on priinimmi pandja opõtaja Heller kirotanu näide talonime Mälleto Petri Ello (elo) ja tuu nime mano: «Seo om Stammhaus ’algkodo’ kõiki Mälleto nimeliidsi jaos.» Üte tõsõ Võukülä perre, Mäleto Jaagu Paabu perrätulõja saiva mõisakirju perrä veidükese tõsõ kujuga nime Mälten, a keriguraamatun pandsõ Heller ka näile Mälton. Et ildamba inämb…
Keriguraamatulõ on priinimmi pandja opõtaja Heller kirotanu näide talonime Mälleto Petri Ello (elo) ja tuu nime mano: «Seo om Stammhaus ’algkodo’ kõiki Mälleto nimeliidsi jaos.» Üte tõsõ Võukülä perre, Mäleto Jaagu Paabu perrätulõja saiva mõisakirju perrä veidükese tõsõ kujuga nime Mälten, a keriguraamatun pandsõ Heller ka näile Mälton. Et ildamba inämb…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kusti talvõl
Egä talv, ku lätt külmäs, nakkas traumapunkti noid Kustisid tulõma. Muul aol ei panõ näid tähelegi. Päämine um iks külmämine. Kül umma käe ja inämbähe jala är külmänü. Rõivit um näil mitu kihti sälän, a jalavar’o umma kehvä. Mõnõl õnnõ ketsi vai seerigu.
Um parõmb, ku rõivakihte maaha ei koori, selle et sääl eläse tihtsäle täi ja kirbu. A ütel…
Kusti talvõl
Egä talv, ku lätt külmäs, nakkas traumapunkti noid Kustisid tulõma. Muul aol ei panõ näid tähelegi. Päämine um iks külmämine. Kül umma käe ja inämbähe jala är külmänü. Rõivit um näil mitu kihti sälän, a jalavar’o umma kehvä. Mõnõl õnnõ ketsi vai seerigu.
Um parõmb, ku rõivakihte maaha ei koori, selle et sääl eläse tihtsäle täi ja kirbu. A ütel…
Peremiis ja pini
Üteldäs, et peremiis lätt peräkõrd uma pini näko, vai vastapiten, ja paistus, et tuu om nii veidükese laembalt kah. Ma arva, et peremiis nakkas pini muudu mõtlõma kah ja elon asjo ja olokõrdo kõrda ajama. Suurõn pildin või üteldä, et kõik EKRE valija omma Helme näko –…
Ämblikmiis
Ku ma olli algkooli är lõpõtanu, tulli Võro tüüstüstehnikummi puutüüd opma. Meil oll’ häste vahva kursus, 18 poiskõist ja 14 tütärlast. Tehnikumi aoluu kõgõ suurõmba tütärlatsi arvuga kursus.
Poolõ olli liinast ja poolõ maalt peri. Meil oll’ kursusõl ka Tootsi-taoliidsi poiskõisi. Üts noist oll’ Saimra Tõnu, inneskidse kerigukooli oppajidõ…
Poolõ olli liinast ja poolõ maalt peri. Meil oll’ kursusõl ka Tootsi-taoliidsi poiskõisi. Üts noist oll’ Saimra Tõnu, inneskidse kerigukooli oppajidõ…
Kuis vanastõ mõssu mõsti, siipi keedeti ja kangit palati*
Vanastõ mõsti taluperren mõssu kats kõrda aastan – keväjä ja sügüse, sõs, ku inämb aigu oll’.
Kõgõpäält panti suurdõ puust anumahe ahost võetut lehepuutuhka. Sinnä pääle valõti paar pangi lämmind vett ja jäeti mõnõs pääväs saisma. Ku tuhk anuma põhja oll’ vaonu ja vesi är selgünü, sõs oll’gi lipõ valmis. Lipõ oll’ tuu leheline vesi, mis mõsu puhtas tekk’. Lipõt tarvitõdi tuul aol seebi…
Kõgõpäält panti suurdõ puust anumahe ahost võetut lehepuutuhka. Sinnä pääle valõti paar pangi lämmind vett ja jäeti mõnõs pääväs saisma. Ku tuhk anuma põhja oll’ vaonu ja vesi är selgünü, sõs oll’gi lipõ valmis. Lipõ oll’ tuu leheline vesi, mis mõsu puhtas tekk’. Lipõt tarvitõdi tuul aol seebi…
Tossu Tilda pajatus
Viinaravi
Keskkoolilõpõtaja alõvigu keskkoolist oll’ täüsiälidses saaman. Pito ette valmistama naas’ tä joba varra. Lähkün külän, kon sõbõr elli, oll’ kotus, kon pidolaud katta ja perän magama minnä. Üts lahkõ papi lubasi puskari kah tetä. Olku tävveline täüsmiihi värk! Vanõmbit inemiisi sünnüpääväle es kutsuta, õigõ näil vaia nuuri pidopidämist nätä. Suurõ kauplõmisõ pääle lubati sünnüpäävälatsõ ja sõbra noorõmbil vellil tulla.
Sünnüpäiv oll’ lustilinõ. Ku pidolidsõ hummogu üles tulli, tundsõ nä hinnäst peris kehväste. Sünnüpäävälats…
Keskkoolilõpõtaja alõvigu keskkoolist oll’ täüsiälidses saaman. Pito ette valmistama naas’ tä joba varra. Lähkün külän, kon sõbõr elli, oll’ kotus, kon pidolaud katta ja perän magama minnä. Üts lahkõ papi lubasi puskari kah tetä. Olku tävveline täüsmiihi värk! Vanõmbit inemiisi sünnüpääväle es kutsuta, õigõ näil vaia nuuri pidopidämist nätä. Suurõ kauplõmisõ pääle lubati sünnüpäävälatsõ ja sõbra noorõmbil vellil tulla.
Sünnüpäiv oll’ lustilinõ. Ku pidolidsõ hummogu üles tulli, tundsõ nä hinnäst peris kehväste. Sünnüpäävälats…
Muda Mari pajatus
Topimi edesi
Ma kuuli raadiost, et sportlasõ tegevä jälki topingut. Ma ei olõ tuust kunagi arvo saanu, midä ja kohe nuu sportlasõ topva. A parhilla pääle valimiisi om mul selge, kuimuudu poliitigu topva.
Pääministri vastas viimätsel aol egä aokiränigu küsümise pääle, et läbikõnõlõmiisil pandas teema lavva pääle. Tuudsamma teemadõ lavva pääle pandmisõ juttu aiva kõik tõõsõ poliitigu kah. Ma sõs mõtli, et ku nii pall’o teemasit lavva pääle pandas, kohe lihha ja leibä inämp…
Ma kuuli raadiost, et sportlasõ tegevä jälki topingut. Ma ei olõ tuust kunagi arvo saanu, midä ja kohe nuu sportlasõ topva. A parhilla pääle valimiisi om mul selge, kuimuudu poliitigu topva.
Pääministri vastas viimätsel aol egä aokiränigu küsümise pääle, et läbikõnõlõmiisil pandas teema lavva pääle. Tuudsamma teemadõ lavva pääle pandmisõ juttu aiva kõik tõõsõ poliitigu kah. Ma sõs mõtli, et ku nii pall’o teemasit lavva pääle pandas, kohe lihha ja leibä inämp…
Maolda nali
Kodo- ja välärõiva
Kats mutikõist marssva kergliiklustii pääl, tegevä kepikõndi. Äkki tulõ ütele midägi miilde:
«Sa ütlit eelä, et ostit vahtsõ spordirõiva. Mille sa sis täämbä vanno rõividõga tullit?»
«Kae, naksi noid rõivit kaema ja löüdse sildi: 100 % cotton. Nii et olõ võlss rõiva ostnu, noidõga vällä ei võiki minnä, omma kodorõivis mõtõldu,» vastas tõõnõ murrõga.
Kats mutikõist marssva kergliiklustii pääl, tegevä kepikõndi. Äkki tulõ ütele midägi miilde:
«Sa ütlit eelä, et ostit vahtsõ spordirõiva. Mille sa sis täämbä vanno rõividõga tullit?»
«Kae, naksi noid rõivit kaema ja löüdse sildi: 100 % cotton. Nii et olõ võlss rõiva ostnu, noidõga vällä ei võiki minnä, omma kodorõivis mõtõldu,» vastas tõõnõ murrõga.
