Põlvan alostas Jakobi kuul
Tulõva nädäli alostõdas opitüüd Põlva vahtsõn koolin. Jakobi kuul om Tarto lutõrligu Peetri kooli filiaal. Tego om eräkooliga, kon opikasvatustüün om rõhk pantu kristligulõ eetikalõ ja eesti rahvuskultuurilõ.
Põlvan alostas kuul katõ klassiga, valla tetäs 1. ja 2. klass. Edimält nakkas koolin opma 11 last,…
Põlvan alostas kuul katõ klassiga, valla tetäs 1. ja 2. klass. Edimält nakkas koolin opma 11 last,…
Laulõvõistlus uut viil mõni nätäl vahtsit laulõ
Uma Pido kõrraldaja omma vällä kuulutanu vahtsidõ võrokeelitside laulõ võistlusõ Uma Laul IV. Laulõ saatmisõ tähtaig nakkas pia kätte jõudma, tuu om mõnõ nädäli peräst.
Võistlusõlõ oodõtas umakeelitsit ja umaloominguliidsi laulõ. Millest laul(u) tetä, või laulukirotaja esi valli. Laulu võiva olla…
Võistlusõlõ oodõtas umakeelitsit ja umaloominguliidsi laulõ. Millest laul(u) tetä, või laulukirotaja esi valli. Laulu võiva olla…
Võro maakunna fotojaht «Euruupa Liidu eri»
Kooni 31. rehekuuni saa üten lüvvä Võro maakunna fotojahin, kon pilte pääle püütäs paiku ja objekte, miä omma saanu tukõ Euruupa Liidu fondõst. Valikun om nii tunnõtuid turismiatraktsioonõ ku paikligu kogokunna jaos tähtsit paiku nigu kooli ja latsiaia.
Võistlusõn ütenlüüjä piät löüdmä hindäle paiku nimekiräst meeleperädse, võtma üten sõbra ja perre ja tegemä näidega noin paigun pildi. Täpsembäle saa fotojahi kotsilõ lukõ internetist fotojaht.visitvoru.ee/ kodolehe pääl.
UL
Võistlusõn ütenlüüjä piät löüdmä hindäle paiku nimekiräst meeleperädse, võtma üten sõbra ja perre ja tegemä näidega noin paigun pildi. Täpsembäle saa fotojahi kotsilõ lukõ internetist fotojaht.visitvoru.ee/ kodolehe pääl.
UL
Muusõumi pakva kooli- ja latsiaialatsilõ tunnõ ja teemapäivi
Vana-Võromaa muusõumi pakva alostavas opiaastas kooliopilaisilõ ja latsiaialatsilõ köütvit muusõumitunnõ ni teemapäivi, kon latsõ saava tiidmiisi kor’ada hoobis tõistmuudu ku koolitunnin.
Näütes saa muusõumitunnin teedä, kuis asju mõõta, ku käeperi olõ-i päsülät ega tollipuud. Aoluutunnõn opit tarkus jääs parõmbahe miilde, ku saat esi mõnt vanaaolist tüüriista pruuvi. Luudusoppusõlõ andva värmi teemapäävä, kon tegemist jakkus nii välän, mõtsan ku aidan. A kunstitunni võinu tetä…
Näütes saa muusõumitunnin teedä, kuis asju mõõta, ku käeperi olõ-i päsülät ega tollipuud. Aoluutunnõn opit tarkus jääs parõmbahe miilde, ku saat esi mõnt vanaaolist tüüriista pruuvi. Luudusoppusõlõ andva värmi teemapäävä, kon tegemist jakkus nii välän, mõtsan ku aidan. A kunstitunni võinu tetä…
Ökofestivali perrepäiv
18. põimukuul peet Põlva ökofestivali perepäiv Karilatsi muusõumi man läts’ kõrda: ilm oll’ hää ja rahvast hulga. Perrepääväl asti üles ka Laheda Muti, kiä teivä festivali jaos säändse räpiluu:
Ökofestivali räpp
Küll om Karilatsin olla vahva,
kokko om tulnu hulga rahvast.
Inemistel hää om miil,
ökofestival om siin!…
Ökofestivali räpp
Küll om Karilatsin olla vahva,
kokko om tulnu hulga rahvast.
Inemistel hää om miil,
ökofestival om siin!…
Päävä nõsõmisõ aigu
Päiv nõsõs ja ma mõtlõ, et olnu hää, ku taa suvi viil edesi olnu. Et vannu naisi suvõs nimmat aig andnu viil tsipa umma lämmind, et saak jõudnu ilostõ salvõ ja saanu viil mõni õdak sõpruga tulõ veeren istu. A joba näütäse märgi, et seo…
Karu Taavi: mu jaos om tähtsä, et juurõ olnu valõtu
Võro Kreutzwaldi kooli vahtsõnõ direktri Karu Taavi kõnõlõs umist mõttist inne kooliaasta alostust.
Kuimuudu tull’ Sul mõtõ naada koolipapas?
Mul om kuiki nii olnu, et ku olõ määndseski elomuutusõs valmis olnu, sõs tuu muutus ka tulõ. Olõ jo ka varrampa nännü…
Kuimuudu tull’ Sul mõtõ naada koolipapas?
Mul om kuiki nii olnu, et ku olõ määndseski elomuutusõs valmis olnu, sõs tuu muutus ka tulõ. Olõ jo ka varrampa nännü…
Uuringidõ mõtõ ja mõttõtus
Mõni asi jääs õkvalt kõrvu ja inämb är ei lää. Mul jäi raadiost kõrvu lausõ: «Peale uuringute sisaldas projekt veel teisigi tegevusi.» Mullõ tulõt’ tuu miilde ütte uudist, miä kõnõl’ tiidläsest, kiä om avastanu, et rasõdiil naisil tükis süä kurjas minemä. Vaesõ naasõ, aastatuhandiid…
Ärke jääge küsümisega ildas!
Juhtu ildaaigu rongi uutõn vana tutvaga kokku. Tä kirut’ ennembi mitmadõ lehte, a no om nakanu uma kodukandi aoluust juttõ koguma. Tä om Eesti keskmädsest osast peri ja taht, et taast rahvast ka rohkõmb nii-üldä perimüsejälgi maha jääs.
«Sälg om viil vaivahigist likõ,» ütel’ meesterahvas nall’aga poolõs mu küsümise pääle, kost tulõ ja mea tekk’.
No melle nii? Tä oll’ käünü kodukandin üte päält ütsekümneaastasõ vanainemise man küsümän üte talu kohta,…
«Sälg om viil vaivahigist likõ,» ütel’ meesterahvas nall’aga poolõs mu küsümise pääle, kost tulõ ja mea tekk’.
No melle nii? Tä oll’ käünü kodukandin üte päält ütsekümneaastasõ vanainemise man küsümän üte talu kohta,…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
11. kiri. Suvõ jumalihe minegi värvi
Om täüskuuüü. Kõgõ tsipa nõiduslinõ, lumja ja salaperäline. Suuvõ välläkuulutamisõ aig. Iks kae ja imehtele suurt ja kõllast kuud ja tunnõ, hengä puhtas mõstu maa hõngu. Tuul tuu kostki suu hõngu nõnna. Liiguta noid hõngõ nigu mõtselläi, kinkal hää ja…
11. kiri. Suvõ jumalihe minegi värvi
Om täüskuuüü. Kõgõ tsipa nõiduslinõ, lumja ja salaperäline. Suuvõ välläkuulutamisõ aig. Iks kae ja imehtele suurt ja kõllast kuud ja tunnõ, hengä puhtas mõstu maa hõngu. Tuul tuu kostki suu hõngu nõnna. Liiguta noid hõngõ nigu mõtselläi, kinkal hää ja…
Solmanni perre unistuisi täütmise tii
Puultõist aastakka tagasi säädse hinnäst ütte Urvastõ ja Kanepi vahepääl olõvalõ mõtsavahitallo elämä Solmanni pere. Sääne elopaik, miä om mõtsa seen, kon ei olõ nätä-kuulda üttegi naabrit, oll’ perre üts unistus, miä om täüde lännü. Seo es tulõ kipõlt: läts’ viis aastakka, inne…
Kuimuudu hinnäst vormin hoita. Edimäne osa
Ku ma viil nuur olli, lasi naabrinaasõl umas 25 aasta sünnüpääväs ilosa kleidi ummõlda. Iks keskkotust piten, nigu peenükesele näüdsikulõ kohanõ. Umblõja ütel’, et tä jätt pahepoolõ pääle ummõlusvaru: ku ma lää paksõmbas, saa perrä laskõ. Ma sis ütli, et olõ-i vaia, ma ei lää ilmangi paksõmbas. A saaki es ma tuud kleiti kuigi kavva kanda, nii lää es inämb sälgä. Sis mõtli, ku lihtsä meelega või…
Priinime lugu: Siirak
Seod nimme kand Eestin 158 inemist, lisas om viil 27 nime Sirak kandjat. Taa panti umal aol 14 mõisan Liivimaal ja 10 mõisan Eestimaa kubõrmangun. Nimi om peri piiblist, kon om olõman Jeesus Siiraki raamat, üteldäs ka Siiraki tarkusõraamat vai lihtsäle Siirak.
Luthõri Martin jätt’ Siiraki raamadu külh umast piiblist vällä, nii et taad hariligun eestikeelitsen piiblin är es trükitä, a tartu keelen ilmu Jesusse Siraki Ramat 1796. aastagal. Siirak oll’…
Luthõri Martin jätt’ Siiraki raamadu külh umast piiblist vällä, nii et taad hariligun eestikeelitsen piiblin är es trükitä, a tartu keelen ilmu Jesusse Siraki Ramat 1796. aastagal. Siirak oll’…
Suur piksetorm Rammuka küläh
Seo om mu imä mälehtüs, midä tä üttealasi kõnõli, peri aastast 1939. Tuulaol oll’ õgal talol mõtsu seeh suuhainamaa. Kellä nelä aigu minti sinnä käsivikatidõga niitmä. Vagadsõ ilmaga kuuldu esiki nurmi pääle «mõtsamehiläisi» lõbusat tüütämist: säält tull’ poon’atamist, kiuhkmist, uikmist naabrihainaliidsilõ ja mis kõgõ…
Lamba õnnõtus
Mul om koton umbõs kolmõkümnepääline lambakari. Oll’ joba sügüsene aig ja pümme üü. Õdagu lasi lambakar’a kodo, selle et mine sa tiiä, peräkõrd tulõva üüse soe.
Hummogu lätsi lambit vällä laskma ja üts lambakõnõ oll’ imelikult aia pääl ripakil. Lätsi mano ja kai, et om tõnõ joba kangõ.
Ull’ elläi oll’ pää ajanu aia vahelõ, a tagasi pää inämb es mahu. Vaganõ eläjäkene oll’ hindä aia vahelõ üles poonu.
Hõiksi sis meesterahvast appi, a tuu…
Hummogu lätsi lambit vällä laskma ja üts lambakõnõ oll’ imelikult aia pääl ripakil. Lätsi mano ja kai, et om tõnõ joba kangõ.
Ull’ elläi oll’ pää ajanu aia vahelõ, a tagasi pää inämb es mahu. Vaganõ eläjäkene oll’ hindä aia vahelõ üles poonu.
Hõiksi sis meesterahvast appi, a tuu…
Tossu Tilda pajatus
Verrev leib
Jutt om katõst sõsarast, kes hulga aastit tagasi elli Võrosuul. Üts läts’ pääle kuuli liina kirätüü pääle, tõsõst sai tubli ehitäjä.
Nigu häil sõsaril kombõs, hoitsõva nä tõnõtõist. Näil oll’ mitu salasõnna kah, kõgõ tähtsämb noist «verrev leib». Noorõmb sõsar oll’ ehitüse pääl miihi hulgan tüüd teten är opnu suidsutegemise. A tuud es olõ vaia tõisil tiidä. Ku vanõmb sõsar astõ värtest vällä, lei noorõmb aknõ vallalõ ja hõigas’: «Är sis…
Jutt om katõst sõsarast, kes hulga aastit tagasi elli Võrosuul. Üts läts’ pääle kuuli liina kirätüü pääle, tõsõst sai tubli ehitäjä.
Nigu häil sõsaril kombõs, hoitsõva nä tõnõtõist. Näil oll’ mitu salasõnna kah, kõgõ tähtsämb noist «verrev leib». Noorõmb sõsar oll’ ehitüse pääl miihi hulgan tüüd teten är opnu suidsutegemise. A tuud es olõ vaia tõisil tiidä. Ku vanõmb sõsar astõ värtest vällä, lei noorõmb aknõ vallalõ ja hõigas’: «Är sis…
Muda Mari pajatus
Piusa seeneline
Ma kuuli raadiost, et presidendiprovva tulõ esi üle kaema, kavvõh om Võro ja Räpinä vaihõl tiiremont. Ja kas tuu Võro liina Räpinä maantii kah kunagi valmis saa. Võiolla kaes viil tõisi teid kah. Mi kandih om jo suvõl nii, et ütskõik kohe poolõ sõitma nakkat, pia jõvvat iks tiiremondini.
A suvõl olõ-i kipõt kohegi. Või külh aigladsõ käügiga logista. Om aigu autoaknõst vällä kah kaia. Saat kõik mõtsapuu üle lukõ ja vast…
Ma kuuli raadiost, et presidendiprovva tulõ esi üle kaema, kavvõh om Võro ja Räpinä vaihõl tiiremont. Ja kas tuu Võro liina Räpinä maantii kah kunagi valmis saa. Võiolla kaes viil tõisi teid kah. Mi kandih om jo suvõl nii, et ütskõik kohe poolõ sõitma nakkat, pia jõvvat iks tiiremondini.
A suvõl olõ-i kipõt kohegi. Või külh aigladsõ käügiga logista. Om aigu autoaknõst vällä kah kaia. Saat kõik mõtsapuu üle lukõ ja vast…
Maolda nali
Sepä käest väidse telmine
Miis lätt sepä mano, and toolõ ravvatükü ja ütles:
«Olõ hää, tii mullõ taast väits.»
Sepp kaes ravvatükkü: «Kuulõ, seo om jo malm!»
«Noh, ega taa vast nii malm kah ei olõ,» pruuv miis asja kuigimuudu praavita.
Miis lätt sepä mano, and toolõ ravvatükü ja ütles:
«Olõ hää, tii mullõ taast väits.»
Sepp kaes ravvatükkü: «Kuulõ, seo om jo malm!»
«Noh, ega taa vast nii malm kah ei olõ,» pruuv miis asja kuigimuudu praavita.
Parm tsuskas: suvi saa läbi ja kooliaig nakkas jälleki pääle
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
