Võrol tulõ istutamisõ talos
Seo riidi nakkas Võro liinan pääle keskkunnateemalinõ kõgõ perre festival «Roheline Võru». Festivalil peetäs hulga keskkunnateemaliidsi loengit ja oppuisi. Üts osa tuust festivalist om istutustalos 14. süküskuul, ku Korõli uja kaldõ pääle istutõdas hulk esi sorti puid ja puhmõ, päämidselt mitmõsugumadsõ paiusordi.
«Korõli viirde om…
«Korõli viirde om…
Orava kandi miis Dolgoševi Marko mäng Võro valla lipu man president Meri Lennartit. Säinasti Ene pil
Võro valla päävä lõppi garaažipidoga
Kats aastat tagasi sai viiest väikumbast vallast üts suur Võro vald. Põimukuu ja süküskuu nädälävaihil om egäh viieh piirkunnah olnu päiv, koh om tõisi küllä oodõtu.
Võro valla kultuurias’atundja Rosenbergi Maarika sõnno perrä naas’ tuu mõtõ liikma MTÜde tsõõriklavvast. Et vald om…
Võro valla kultuurias’atundja Rosenbergi Maarika sõnno perrä naas’ tuu mõtõ liikma MTÜde tsõõriklavvast. Et vald om…
Eesti Rahva Muusõumin tulõ Võromaa söögi päiv
Vana-Võromaa om timahava Eesti söögi esindüspiirkund. Tuu tähendäs, et mi kandi söögikraam ja söögipakminõ om inämb jutus. 18. süküskuu pääväl kõnõldas Tarton Eesti Rahva Muusõumin (ERM) Vana-Võromaa söögi aoluust, põlitsilõ süükele vahtsõ ao moodu ja meki manoandmisõst, näüdätäs vahsõmbit filme, arotõdas söögikraamiga kammandajidõ häti ja näist välläpäsemist. Jutupäiv alostas kell 11 Hurda Jakobi saalin.
Pääle lõunat tetäs nellän esi tüütarõn vanna ja vahtsõt muudu süvvä –…
Pääle lõunat tetäs nellän esi tüütarõn vanna ja vahtsõt muudu süvvä –…
Loengusari kõnõlõs Vana-Võromaa kultuurist
19. süküskuust lätt käümä loengusari Vana-Võromaa kultuuriruumist. Päämidselt om oppus mõtõld giidele ja tõisilõ, kiä Võromaal küläliisi vasta võtva.
Loengusari sais kuun neläst koolituspääväst, kon kõnõldas lõõtspillist, suidsusannast, võro keelest, paikkundlikust käsitüüst ja söögist ja Võro liinast.
Ligembät teedüst saa SA Võrumaa Arenduskeskusõ turismikoordinaatori Moppeli Kadri käest, e-post kadri.moppel@vorumaa.ee.
UL
Loengusari sais kuun neläst koolituspääväst, kon kõnõldas lõõtspillist, suidsusannast, võro keelest, paikkundlikust käsitüüst ja söögist ja Võro liinast.
Ligembät teedüst saa SA Võrumaa Arenduskeskusõ turismikoordinaatori Moppeli Kadri käest, e-post kadri.moppel@vorumaa.ee.
UL
Kiidil tulõ kokkosaaminõ Costa Rica turismiettevõtjaga
17. süküskuul kell 18 tulõ Rõugõ vallan Kiidi turismitalon kokkosaamisõdak turismiettevõtja ja kohvikasvataja Jampoli Glenniga Kesk-Ameerikast Costa Ricast.
Jampoli Glen om üts üleilmalidsõ ökoturismi võrgu iistvidäjä. Costa Rica om Eestiga võrrõldava suurusõ ja majandusõga maa, kon om väega kirriv luudus ja tuud kaitsõtas häste.
UL
Jampoli Glen om üts üleilmalidsõ ökoturismi võrgu iistvidäjä. Costa Rica om Eestiga võrrõldava suurusõ ja majandusõga maa, kon om väega kirriv luudus ja tuud kaitsõtas häste.
UL
Margna Epu maalinäütüs Võrol Stedingu majan
Võro liinan Stedingu majan tetti minevä neläpäävä õdagu valla kunstnik Margna Epu maalinäütüs. Kanepi vallan elävä kunstnigu pildi kõnõlõsõ päämidselt luumisõst. Osa pilte om maalitu hariligu värmipalaja pääle, a mõnõ näütüsepildi omma kunstnigul tettü ka vannu puutükke, pütülaudu jm pääle.
Rahmani Jan
Näütüse…
Rahmani Jan
Näütüse…
Lätti pagõminõ pätti ei avita
Mõnikõrd juhtusõ hirmsa as’a. Ma usu, et kiäki meist es tahtnu olla tuu imä nahan, kiä minevä pühäpäävä latsiga Haani puuti ijätüst ostma läts’, ku gaasimaskin pätt püssäga puuti rüüvmä tull’. Sääne asi aja iks hirmu nahka külh.
Õnnõs es juhtu midägi hullõmbat. Püss es…
Õnnõs es juhtu midägi hullõmbat. Püss es…
Klaasi Urmas: kultuuripääliina mõtõ om nõsta mi inemiisi hindäusku
Tarto liinapää Klaasi Urmas kõnõlõs, midä tähendäs mi kandi jaos Tarto valiminõ ütes 2024. aastaga Euruupa kultuuripääliinas. Tarto valiti kultuuripääliinas üten 19 Lõuna-Eesti umavalitsusõga, miä tähendäs, et kultuuripääliina üritüisi tulõ ka Tarto liinast välänpuul.
Midä Su jaos…
Midä Su jaos…
Arustlakõ sildimajandus
Ma sei elun edimäst kõrda mõstuisi kartuld. Noorõ kartuli, es olõ kuurmise vaiva. Ainult keedä ja rapuda pata – kuur valla. Mõtõ läts’ poodisilte pääle – «Pestud kartul». Tävveste ülearunõ silt, kõigilõ om jo pall’a silmäga nätä, et «pestud». Eestläne tahassi innembä teedä, kas sordi nimi om «Ando» vai «Ants» vai «Atleet» vai koguni «Adretta». «Maret» ja «Laura» jo olla ei saa, nuu verevä koorõga.
Sibuliil om jäänü perrä kats sorti: valgõ…
Sibuliil om jäänü perrä kats sorti: valgõ…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
12. kiri. Maakerä kopsu palassõ
1998. aastagal olli ma ansamblin Hundva laulja. Üts mi laulõst, tunnõt Eesti autori sõnno pääle, kõnõl’ niimuudu: «Maakerä süä ei tuksu, maakerä silmi lamp kistunu, perämäne kramp, perämäne tuksahus. . . .»
Täämbä, 21 aastakka ildampa olõmi vist tõtõstõ jõudnu maakerä hukka saamisõ veere pääle,…
12. kiri. Maakerä kopsu palassõ
1998. aastagal olli ma ansamblin Hundva laulja. Üts mi laulõst, tunnõt Eesti autori sõnno pääle, kõnõl’ niimuudu: «Maakerä süä ei tuksu, maakerä silmi lamp kistunu, perämäne kramp, perämäne tuksahus. . . .»
Täämbä, 21 aastakka ildampa olõmi vist tõtõstõ jõudnu maakerä hukka saamisõ veere pääle,…
Eläjä otsva umma kotust
Eläjä omma nigu inemise: iks löüdvä kõgõ parõmba kotussõ, kon ellä ja süvvä.
Ku ma viis aastat tagasi kõigi ummi kodinidõga Võro liinast maalõ är kolisi, oll’ mu vahtsõnõ kodo koskil viistõist aastat tühält saisnu. Sõs olõ õs määnegi ime tuu, et mõtseläjä olli harinu…
Ku ma viis aastat tagasi kõigi ummi kodinidõga Võro liinast maalõ är kolisi, oll’ mu vahtsõnõ kodo koskil viistõist aastat tühält saisnu. Sõs olõ õs määnegi ime tuu, et mõtseläjä olli harinu…
Liisokõsõ asti üles Minski liinan
Kaemalda toolõ, et võrokõsõ, kiä olli kutsutu 10. põimukuul Eesti pääväle Minskihe, es mõista valgõvinne kiilt ja valgõvindläse, kiä Tal’na Võro seldsi ansambli Liiso laulõ kulssi, es mõista võro kiilt, saadi ütstõõsõst ummõhtõ häste arvo.
Muusikal om joba sääne võim ja vägi, et ütstõõsõst…
Muusikal om joba sääne võim ja vägi, et ütstõõsõst…
Kuis hinnäst vormin hoita. Tõnõ osa
Ku ma paar aastat tagasi sügüse pensionilõ jäi, mõtli, et nüüd um pall’o vapa aigu hindä jaos. Naksi uma vana piniga egä päiv kõndma, iks kilomiitre edesi ja tõnõ tagasi. Saiõ nii kuu aigu är kävvü, sis tull’ lumi maaha ja läts’ nilbõs. Inämb es tahaki välän kõndi ja jäie tarrõ. Naksi sukka kudama ja et muud tetä es olõ, sis käve egä väiku ao takast köögin söömän.…
Priinime lugu: Lokk
Seod nimme kand Eestin 345 inemist. Viil om 18 inemist vanna muudu kirotõdu perekunnanimega Lok. Inämbäste tulõva nimekandja Tartu- ja Võromaalt, kuigi nimme tekkü ka Mulgi-, Viro- ja Läänemaal. Lõunan om alussõs talu- vai lisanimi, midä kirotõdi vanan kiräviien Lokko. Kotussõ omma Vana- ja Vahtsõ-Kuuste, Rannu Tammõ mõisa, Võnnu Ahja mõisa, kon tekkü ka perekunnanimi Lokko (parla Eestin 88 kandjat). Alatskivil panti Lokk Lokuta talun.
Kanepin 1809. aastagal panti Lokk Koorastõ ja…
Kanepin 1809. aastagal panti Lokk Koorastõ ja…
Üte härävasiga elolugu
Vinne aigu olli pall’odõh liinaveere majapidämiisih eläjä. Kadonu ämm pidi kah Suu pääl lehmä. Sanepitjaam andsõ paprõ. Tollõ jaos pidi eläjäpidäjä viimä uma kusõ proovis. Üts eidekene saiõ as’ast võlssi arvu ja veie sinnä terve kilupangitävve lehmä kust.
Lehmäpidämine tasso är – oll’ toes kõhnalõ rahakotilõ.
Ämm…
Lehmäpidämine tasso är – oll’ toes kõhnalõ rahakotilõ.
Ämm…
Perämäne pini
Paar aastat inne Võrru kolimist mul inämb pinni es olõ. Tühi kuudisuu vahtsõ kõgõ vasta, ku muru pääl olli.
Kuut oll’ ehitet küüni sisse, toda es saa är kah viiä. Mõtli, et sinnä kõlbasi määnegi mängupini.
Närdsupoodist löüdse pikki kõrvugõ valgõt ja pruuni värvi pehme pini. Ega mul sinnä kuudimulku muud es olõki vaia ku pääd ja edekäppi. Sääl tä sõs lösüt’ ja vahtsõ värte poolõ.
Mõnikõrd sõitsõ mõni autu värte taadõ, saisat’ kõrra…
Kuut oll’ ehitet küüni sisse, toda es saa är kah viiä. Mõtli, et sinnä kõlbasi määnegi mängupini.
Närdsupoodist löüdse pikki kõrvugõ valgõt ja pruuni värvi pehme pini. Ega mul sinnä kuudimulku muud es olõki vaia ku pääd ja edekäppi. Sääl tä sõs lösüt’ ja vahtsõ värte poolõ.
Mõnikõrd sõitsõ mõni autu värte taadõ, saisat’ kõrra…
Tossu Tilda pajatus
Kuis vanaimä latsõlatsõ taplõma opas’
Seo jutu kõnõl’ mullõ tuusama vanaimä esi.
Pojapoig tull’ latsiaiast kodo, silmä likõ, ni kaivas’, et üts poiss timä rühmäst lei tedä. Vanaimä trüüste poiskõist, puhksõ haigõt saanu kotusõ pääle ja arvas’, et külh kõik saa kõrda. Latsi asi!
Es lää nii lihtsäle midägi. Tull’ vällä, et tapukikka ruskit olli tõõsõ latsõ kah tunda saanu. Oppajalõ kiäki kõnõlda es julgu, selle et taplõminõ ei olõ illos. Sääne tiidmine and’…
Seo jutu kõnõl’ mullõ tuusama vanaimä esi.
Pojapoig tull’ latsiaiast kodo, silmä likõ, ni kaivas’, et üts poiss timä rühmäst lei tedä. Vanaimä trüüste poiskõist, puhksõ haigõt saanu kotusõ pääle ja arvas’, et külh kõik saa kõrda. Latsi asi!
Es lää nii lihtsäle midägi. Tull’ vällä, et tapukikka ruskit olli tõõsõ latsõ kah tunda saanu. Oppajalõ kiäki kõnõlda es julgu, selle et taplõminõ ei olõ illos. Sääne tiidmine and’…
Muda Mari pajatus
Brežnevi pakikõnõ
Ma kuuli raadiost, et Breþnev om vahtsõst avvo sisse nõstõtu. Vai vähämbält tuud aigu mooduh olnu Breþnevi pakikõnõ. Kiä om nuur ja vanna aigo ei mälehtä, sõs minevä saandi säitsmekümnendide lõpuh es saa purgihernit ja viinerit poodist osta, a noid jaeti ammõdiühingüst tüü man. Noid pakkõ kutsutigi Breþnevi pakikõisis.
Tuudaigu ilmu ka pall’o valgidõ kaasi ja verevide tähtiga raamatit. Vaivalt riigijuht nä esi kirot’, a Breþnevi nimi oll’ kaasõ pääl. Egäl juhul…
Ma kuuli raadiost, et Breþnev om vahtsõst avvo sisse nõstõtu. Vai vähämbält tuud aigu mooduh olnu Breþnevi pakikõnõ. Kiä om nuur ja vanna aigo ei mälehtä, sõs minevä saandi säitsmekümnendide lõpuh es saa purgihernit ja viinerit poodist osta, a noid jaeti ammõdiühingüst tüü man. Noid pakkõ kutsutigi Breþnevi pakikõisis.
Tuudaigu ilmu ka pall’o valgidõ kaasi ja verevide tähtiga raamatit. Vaivalt riigijuht nä esi kirot’, a Breþnevi nimi oll’ kaasõ pääl. Egäl juhul…
Maolda nali
Midä vällä viiä?
Võro restorani vastan läts’ ütskõrd maja palama. Mehe joosi vällä, et saa vast avita. Palavan majan oll’ istnu vanamutikõnõ.
«Midä vällä om vaia viiä?» küsse edimäne abilinõ.
«Vii tsolk vällä,» ütel’ vanamutt, kiä tiiä es palamisõst viil midägi.
Võro restorani vastan läts’ ütskõrd maja palama. Mehe joosi vällä, et saa vast avita. Palavan majan oll’ istnu vanamutikõnõ.
«Midä vällä om vaia viiä?» küsse edimäne abilinõ.
«Vii tsolk vällä,» ütel’ vanamutt, kiä tiiä es palamisõst viil midägi.
Parm tsuskas: Tähele panda, valmis olla!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
Start kardokavõtus om antu.
Start kardokavõtus om antu.
