Nopri talomeierei tege vallalõ vahtsõs tettü lehmälauda
Nopri talomeierei Misso kandin Kärinä külän om võtnu hindäle tsihis naada tuutma Eesti kõgõ parõmba kvaliteediga piimä. Seo riidi tetäs Noprin pidolidsõlt valla vahtsõs tett lehmälaut, kohe puhtamba piimä saamisõs investeeriti 1,5 miljonni eurot. Taloperemiis Niilo Tiit nimmas vahtsõt…
Võro liinagaleriin saa nätä sepätüüd ja puuslikkõ
Kandlõ kultuurimajan Võro liinagaleriin saa seo kuu kaia kattõ põnõvat näütüst. Edimädse kõrra pääl omma välän Valtri Edgari puusligu ja kratimaali, a tõõsõ kõrra galeriisaalin saa nätä Rõugõ sepä Reemanni Piitre näütüst sepistedüist tüüriistust ja muust sepätüüst.
Reemanni Piitre pand’…
Reemanni Piitre pand’…
Telli saa tulõva aasta sainakallendrit
Võro instituut kõrraldas 2020. aastaga võro- ja eestikeelidse sainakallendri tegemist. «Võromaal lätt aig jo kah võro muudu, olkõ sõs sääne kallendri kõik aig silmä all,» om kirän kallendri telmise teedüssen. Katskeeline sainakallõndri om kinä krutskilinõ kingitüs nii uman perren ku sõpru jaos, sammamuudu…
Käü vahtsõ lõõdsamuusiga konkurss
Teppo Augusti lõõdsatalo om vällä kuulutanu vahtsidõ lõõtspillilukõ konkursi «Ummamuudu lugu».
Konkursilõ oodõtas traditsioonilidsõn lõõtspilli stiilin pillipallo.
Konkursiga tahtva kõrraldaja anda lõõdsalukõ tegijile võimalusõ uma loomingu näütämises ja saia vahtsõt lõõtspillirepertuaari.
Konkursist ossa võtmisõs tulõ hindäst 25. rehekuus teedä anda. Ligembät teedüst saa kaia internetist aadrõssi lootsatalu.ee päält.
UL
Konkursilõ oodõtas traditsioonilidsõn lõõtspilli stiilin pillipallo.
Konkursiga tahtva kõrraldaja anda lõõdsalukõ tegijile võimalusõ uma loomingu näütämises ja saia vahtsõt lõõtspillirepertuaari.
Konkursist ossa võtmisõs tulõ hindäst 25. rehekuus teedä anda. Ligembät teedüst saa kaia internetist aadrõssi lootsatalu.ee päält.
UL
Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nätäl
Tulõva nädäli, 14.–20. rehekuuni peetäs jälki Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälit. Tuu tähendäs, et nädäli joosul pakva mitmõ Vana-Võromaa söögikotussõ Uma Meki märgiga kolmõ käügiga süüki. Sääne lõunõ- vai õdagusüük mass ütele süüjäle 17 eurot.
Kohvikidõ ja restoraanõ nädälist võtva ossa:
● Sulbi kohvik Sulbin,
● kohvik-puut EloPärl Võrol,
● Stedingu kohvik Võrol,
● kohvik Suur Muna Haanin,…
Kohvikidõ ja restoraanõ nädälist võtva ossa:
● Sulbi kohvik Sulbin,
● kohvik-puut EloPärl Võrol,
● Stedingu kohvik Võrol,
● kohvik Suur Muna Haanin,…
Võrol tulõ konvõrents arheoloogiast ja mõtsavellist
25.–26. rehekuul peetäs Võro instituudin ja Vana-Võromaa kultuurikuan arheoloogiakonvõrentsi «Kalmunäio ja mõtsaveli». Arotõdas, kuimuudu and Võromaa matussidõ luiõ ja löüdmiisi uurminõ parõmbat tiidmist.
Konvõrendsil astva üles Valgu Heiki, Lillaku Anu, Malve Martin, Kiudsoo Mauri, Pukkoneni Mari ja Undi Arnold. Konvõrendsi…
Konvõrendsil astva üles Valgu Heiki, Lillaku Anu, Malve Martin, Kiudsoo Mauri, Pukkoneni Mari ja Undi Arnold. Konvõrendsi…
Tennä väega
Õkva süämele lät s’ taa Võromaa vannu inemiisi festival «Kotost vällä». Kõik oll’ hää ja kimmäs, kõrraldaja omma vällä tiinnü süvä kummardusõ.
Eräle tahassi kittä linnapääd herrä Allast. Ärku kiä mõtõlgu, et ma meelütä vai propagandat taha tetä. A kuis tä mõistsõ mi vannuga kõnõlda ja meist luku pitä, olõ es kipõngi uhkõ. Ja ku hään vormin tä oll’: ku kellelegi kasvai saali tagomastõ nukka vaia avvuhinda viiä, lät s’ tä joosuga esi…
Eräle tahassi kittä linnapääd herrä Allast. Ärku kiä mõtõlgu, et ma meelütä vai propagandat taha tetä. A kuis tä mõistsõ mi vannuga kõnõlda ja meist luku pitä, olõ es kipõngi uhkõ. Ja ku hään vormin tä oll’: ku kellelegi kasvai saali tagomastõ nukka vaia avvuhinda viiä, lät s’ tä joosuga esi…
Kimmüst mano!
Sõbõr kõlis t’. Ütli, et ei saa pikält kõnõlda, olõ mõttõtalossil. Sõbõr naa s’ toro otsan oigõlõma ja ütel’: «Säänest asja ei olõ olõman! Talos om iks tuu, ku midägi är tetäs, sitta veetäs vai muud säänest. Joba sõna «mõttõtalos» esi om mõttõlda, umbõs nigu Keskeräkunna avvokohus!»
Tuu tollõs.…
Tuu tollõs.…
Pakõ alt, TÕN tulõ!
Nii vanna inemist, kiä inämb midägi oppi ei suta, olõki-i olõmah
Vanõmba ja keskiälidse inemise mälehtäse häste tuud Lenini kuulsat hõigahust «Õppida, õppida, õppida!». Umal aol kõlasi tuu hõigahus nigu tühipal’as sõnakõlks. Opsõva nohiku ja muudo laasa, virga inemise naksiva jo varra tüüd ründsütäma. Pall’o kimmämbält pidä…
Vanõmba ja keskiälidse inemise mälehtäse häste tuud Lenini kuulsat hõigahust «Õppida, õppida, õppida!». Umal aol kõlasi tuu hõigahus nigu tühipal’as sõnakõlks. Opsõva nohiku ja muudo laasa, virga inemise naksiva jo varra tüüd ründsütäma. Pall’o kimmämbält pidä…
Hääkõrrast ja loodushoiust
Üts suur hädä, midä ammõtniku süvendäse, om hääkõrra ja loodusõ kaitsmise segiajamine. Kotusside omma nuu peris ütstõsõ vastandi. Üts näüde: Rõugõ vallan keeleti är vana lavvaunigu. Mõni ütläs, et tuu reostas loodust. Reostas tõtõstõ, aga ainult sis, ku nuu laua omma immutõt. Õnnõs ütski saekaatri…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
14. kiri. Jalgrattaga liikmisõ võlu ja valu
Jalgrattaga sõitminõ mullõ väega miildüs, seo tunnõ, kuis tuul vihises kõrvun ja hiussõ lehvise tuulõ käen. Olõ-i ülearvo kipõ, a ka ülearvo aiglanõ sõiduriist. Ratta päält saa nuhuta ümbreolõvit hõngõ, kullõlda helüsit ja nätä värme. Autoga sõitõn om tuud…
14. kiri. Jalgrattaga liikmisõ võlu ja valu
Jalgrattaga sõitminõ mullõ väega miildüs, seo tunnõ, kuis tuul vihises kõrvun ja hiussõ lehvise tuulõ käen. Olõ-i ülearvo kipõ, a ka ülearvo aiglanõ sõiduriist. Ratta päält saa nuhuta ümbreolõvit hõngõ, kullõlda helüsit ja nätä värme. Autoga sõitõn om tuud…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus
Hää lugõja ja kirotaja! Uma Lehe 16. jutuvõistlus om no vällä kuulutõt. Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2020. aastaga joosul lehen…
Eesti ilm üte sängüteki seen
Põlva küle all Puuri külän üten majapidämisen saa perrerahvas, ku tahtminõ tulõ, käega kõkkõ nellä aastaaigu kumpi ja näütüses varbidõga suvõn olla ja nõnaga samal aol keväjät nuhuta. Kuis tuu nii saa olla, tulõ lähkümbält valla seletä.
Ku käsitüühuvilinõ Kaarsalu Pille internetin triibulist, kraaditekis kutsutut…
Ku käsitüühuvilinõ Kaarsalu Pille internetin triibulist, kraaditekis kutsutut…
Suvõmälehtüs: silmäillo täüs liin
Käve põimukuul reisibürooga Lätin Ventspilsin ekskursioonil. Olli sääl ka innembä käünü, a seokõrd oll’ liin jäl tõistmuudu säetü.
Ventspils om liin Läänemere veeren. Sääl om väkev satam, kon laaditas egäsugust kaupa, ka naftat. Liinan om vähembält 25 lehmäkujjo. Sadaman om naftalehm ja muuli pääl…
Ventspils om liin Läänemere veeren. Sääl om väkev satam, kon laaditas egäsugust kaupa, ka naftat. Liinan om vähembält 25 lehmäkujjo. Sadaman om naftalehm ja muuli pääl…
Maahaina võim. Edimäne jago
Ma olõ maahainausku. Joba mu vanaimä ütel’, et kõik vägi ja võim tulõ luudusõst. Ja täl oll’ õigus. Keväjäst sügüseni kasus ja häitses mi ümbre egäsugutsit puid ja puhmõ, hainu ja lille, midä saa kor’ada ja kuivada. Mõnõl lehti, tõisil jäl juuri vai häitsmit.
Olõ kõik uma elo mitmõ tõvõ kõrral maarohtõ tarvitanu. Keväjä varra nakka jo korjama ja nii kooni sügüseni vällä. Inämbält jaolt nä kõik iks umma minno avitanu,…
Olõ kõik uma elo mitmõ tõvõ kõrral maarohtõ tarvitanu. Keväjä varra nakka jo korjama ja nii kooni sügüseni vällä. Inämbält jaolt nä kõik iks umma minno avitanu,…
Priinime lugu: Pruus
Seol nimel om täämbädsen Eestin 144 kandjat ja taa om tegünü vähämbäst nellän eri paigan. Tartumaal Palamusõ Luua mõisan sai seo nime Puusepä Mihkli pere. Mihkli oll’ inneskine mõisa puusepp ja tuuperäst võinu arvada, et nimi lätt kokko hoobis sõnaga pruss, lain vinne sõnast брус, midä mõnõl puul Eestin om vällä üteld ka [pruuss]. A samal aol om Luual pant viil ilosit aianduslikkõ nimmi, nigu Barbits ’paburits e kukerpuu’, Sasmin ’jasmin’,…
Pistä kinni!
Ma elä suurõh kortõrmajah ja naabris om Mamastõ latsiaid. Ütel pääväl tulli uma tutva puult. Latsiaia väretin saisõ latsõkõnõ. Tä uutsõ kodominekit, jäimi juttu ajama. Mul om latsiga hää läbisaaminõ.
Äkki tä küsse: tädi, kas sul kommi ei olõ? Tsusksi käe karmanihe, no es õlõ. Latsõ nägo oll’ nii…
Äkki tä küsse: tädi, kas sul kommi ei olõ? Tsusksi käe karmanihe, no es õlõ. Latsõ nägo oll’ nii…
Veriora süküstorm
1961. vai 1962. aastal oll’ Veriora kandin seo ao rängembit sügüsetormõ, kon ma näi tuulõ murrõtuisi jämehit ku piinit puid risti-rästi hektäride viisi. Tuu oll’ vist tromb kuun piksega.
Mu esä oll’ tuul aol maaparandusõn tüül. Tull’ kodo ja ütel’, et läämi toomi 3–4 rummi ärpalanuisi kuusõ ja pedäjä tüvvi. Mi imäga sõidimi kah üten.
Tuud ma ei mäletä, kas esä Eduardil oll’ auto võetu latsikotost vai kotusõ päält, a tuu oll’…
Mu esä oll’ tuul aol maaparandusõn tüül. Tull’ kodo ja ütel’, et läämi toomi 3–4 rummi ärpalanuisi kuusõ ja pedäjä tüvvi. Mi imäga sõidimi kah üten.
Tuud ma ei mäletä, kas esä Eduardil oll’ auto võetu latsikotost vai kotusõ päält, a tuu oll’…
Vinne nimega kuuk
Sõbranna käve rätsepäkooli kokkotulõkil Tal’nan Vinne restoraanin. Läbielämise ei püsü inemise seen, nii tä mullõ tagasitii pääl rongist kõlist’ ja nakas’ noid jagama. Noh et kes ja kuis ja pall’u limbas’. . . .
«A vot tuu süük Vinne restoraanin! Kõgõ inne tuudi puravikkõga supp. No es olõ supi näku. Es kostki paistu noid puravikkõ. Segi lüüdü kõik! A mekk kõlvas’ külh. Tõnõ süük oll’ Vinne piirak. . . . A no mis piirak? Es olõ toda rulli…
«A vot tuu süük Vinne restoraanin! Kõgõ inne tuudi puravikkõga supp. No es olõ supi näku. Es kostki paistu noid puravikkõ. Segi lüüdü kõik! A mekk kõlvas’ külh. Tõnõ süük oll’ Vinne piirak. . . . A no mis piirak? Es olõ toda rulli…
Tossu Tilda pajatus
Elo nigu kino
Ütel ilosal suvõpääväl istsõ ma kohvikruusiga rõdu pääl. Paistu jupp ello, mis oll’ nigu kino.
Vastanmajast om nätä Tsirgutädi, kes puistas aknõlavva pääle terri. Tälle miildüse väiku tsirgu. Kõgõ omma jaol ka nälädse tuvikõsõ. Noid tsirkõ tädi ei kannata. Tä pand tähele, et mõnõ tuvi lösütäse alomadsõ kõrra aknõlavva pääl. Tsirgutädi kaos kõrras ja tulõ tagasi viikruusiga. Tä tsiukas kruusitävve aknõst vällä. Tuvikõsõ omma vahepääl är linnanu, vii saa kaala naanõ,…
Ütel ilosal suvõpääväl istsõ ma kohvikruusiga rõdu pääl. Paistu jupp ello, mis oll’ nigu kino.
Vastanmajast om nätä Tsirgutädi, kes puistas aknõlavva pääle terri. Tälle miildüse väiku tsirgu. Kõgõ omma jaol ka nälädse tuvikõsõ. Noid tsirkõ tädi ei kannata. Tä pand tähele, et mõnõ tuvi lösütäse alomadsõ kõrra aknõlavva pääl. Tsirgutädi kaos kõrras ja tulõ tagasi viikruusiga. Tä tsiukas kruusitävve aknõst vällä. Tuvikõsõ omma vahepääl är linnanu, vii saa kaala naanõ,…
Muda Mari pajatus
Köögitütrigu riiki juhtma
Ma kuuli raadiost, et sada aastat tagasi üles tõmmadu kihotuskirä tulõva jälki muudu. Ku Vinnemaal taheti köögitütrigu riiki ja panku juhtma panda, sõs Eestimaal nakkas mahlakuust tuu aig, ku ärimehe inämb ärri tetä ei tohe.
Rohopuuti võiva edespite pitä õnnõ aptiikri esi. Tuust es saa ma õnnõ arvu, kuna nä sõs ruuhi sekäse, ku piät ärimiist mängmä. Ma arva, et niisama võissi lehmänüsjä juhti kar’alautu ja piimäautujuhi piimätüüstüst. Leevätegijä nakkasõ leeväkombinaadi…
Ma kuuli raadiost, et sada aastat tagasi üles tõmmadu kihotuskirä tulõva jälki muudu. Ku Vinnemaal taheti köögitütrigu riiki ja panku juhtma panda, sõs Eestimaal nakkas mahlakuust tuu aig, ku ärimehe inämb ärri tetä ei tohe.
Rohopuuti võiva edespite pitä õnnõ aptiikri esi. Tuust es saa ma õnnõ arvu, kuna nä sõs ruuhi sekäse, ku piät ärimiist mängmä. Ma arva, et niisama võissi lehmänüsjä juhti kar’alautu ja piimäautujuhi piimätüüstüst. Leevätegijä nakkasõ leeväkombinaadi…
Parm tsuskas: sõaväkke minek
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
