Maaelämise uutva küläliidsi
Seo nädälivaihtus tege üle Eesti hulk talosid uma ussõ küläliidsile vallalõ. Joba kuvvõs kõrd peetäs üle-eestilist vallaliidsi talodõ päivä. Vanal Võromaal uut seo nädälivaih küläliidsi ligi 40 tallo. Täpsempä teedüst küläliidsi uutjist saa kaia kodolehe avatudtalud.ee päält.
Edimäst kõrda võtt vallaliidsi talodõ pääväst ossa Hüti…
Edimäst kõrda võtt vallaliidsi talodõ pääväst ossa Hüti…
12 vahtsõt võrokeelist laulu omma salvõ saanu
Tosina jago viimädse Uma Laulu konkursi laulõst om stuudion üles võet. Tõisi siän omma üles võedu konkursi pääpreemiä saanu laul «Mõtõlus» (autor Õkva Margit), latsilaulupreemiä saanu lugu «Rikas lats» (muusiga: Kalkuna Mari, sõna: Laanõ Triinu) ja publigupreemiä saanu Hellamaa Sirli laul…
Kar’apini Maximusõ mõtõlusõ saiva kaasi vaihõlõ
Trüküst om vällä tulnu vahtsõnõ raamat, kon kõrvuisi eesti ja võro keelen saa lukõ kar’apini Maximusõ läbielämiisist ja mõtõluisist. Piniga sündünü luu pandsõ pini silmi korgusõlt kirja Pindmaa-Rosina Kreet.
«Seo kirätüü näkk’ ilmavalgust Haanin eriolokõrra aigu, ku inemise pidivä koton…
«Seo kirätüü näkk’ ilmavalgust Haanin eriolokõrra aigu, ku inemise pidivä koton…
Peeti Paganamaa päivi
Minevä nädälivaihtus peeti Paganamaa päivi. Katõl pääväl sai kullõlda loengit, matkada, kaia näütemängu ja kullõlda kontsõrtõ. Sääne suvinõ ettevõtminõ oll’ Paganamaal joba 26. kõrd. Pildi pääl tege näütemängutegeläne Ull-Aadu koomuskit.
Rahmani Jani jutt ja pilt
Rahmani Jani jutt ja pilt
Plaani puhkusõ aos
Tuu om teedä asi, et suuri plaanõ tan ilman tetä ei massa. Inemine või jo plaani, a jummal pidä samal aol peenükeist naaru.
Ummõhtõgi om väikuidõ plaanõ tegemine põnnõv, avitas pääd selge hoita. Nii omma ka mul uma puhkusõ aos väiku plaani.
Kõgõpäält taha mõtsa siinde minnä.…
Ummõhtõgi om väikuidõ plaanõ tegemine põnnõv, avitas pääd selge hoita. Nii omma ka mul uma puhkusõ aos väiku plaani.
Kõgõpäält taha mõtsa siinde minnä.…
Tagametsa Tarmo: tiatri om õnnõ üts osa elust
Näütlejä ja lavastaja Tagametsa Tarmo tege parhilla Navi külän uma vahtsõ suvõlavastusõ pruuvõ. Kõnõlõmi Tarmoga timä vahtsõst lavastusõst ja muust elost kah.
Mis ti tan Navil parhilla tiit?
Teemi Saaremäe Rünno näütemängu «Jaanituli» pruuvõ, esietendüs om seo kuu lõpun. Taa om originaalist veidi…
Mis ti tan Navil parhilla tiit?
Teemi Saaremäe Rünno näütemängu «Jaanituli» pruuvõ, esietendüs om seo kuu lõpun. Taa om originaalist veidi…
Igätsüs vana ilusa perrä
Küsse ütskõrd hindä käest: mis om jäänü alalõ mu pääzootehniku ammõditüüst, mis inemiisile kasus tulõ. Jupp aigu es tulõ midägi miilde. Lehmälautust inämb piimä ei tulõ: üten omma seen lihalooma, tõsõn saekaatri, kolmas lagunõs niisama. Pikä mõtlõmise pääle tull’ miilde, et võitli vällä üte kõrvalise…
Tõsõ kundi otsast. Hulkja mõttõ
Ku inemine ütles, et täl ei olõ aigu, sis olõ ma 100 protsõnti kimmäs, et tä võlss. Aigu om egälütel sama pall’o, a tuu, kes ütles, et täl ei olõ, kulutas uma ao är võlss asju pääle. Asju pääle, mis tedä uman elon…
Legende sündümine Contra muudu
Miä juhtus sis, ku liinaekskursiooni juhtva inemine võtt uma tiidmise aoluu kotsilõ aolehist, umahindä mälehtüisist vai mõtlõs peris esi vällä? Arvada säält hääd nahka ei tulõ, ku sa õkva peris luulõtaja ei olõ.
A Contra om peris sündünü luulõtaja. «1974. aasta 22. urbõkuul, ku…
A Contra om peris sündünü luulõtaja. «1974. aasta 22. urbõkuul, ku…
Kiilpillilaagri traditsioon es kakkõ
Pääle koroonakarantiini oll’ selge rõõm, et Värska kiilpillilaagri kommõ es kakkõ – üle Eesti tulti kokku joba 23. kõrda.
99 last ja näide oppaja saiva Värska laagrin 29. piimäkuust 4. hainakuuni pall’o hääd muusikat tetä ni erialatunnõn ummi tiidmiisi lihvi. Aigu jäi viil…
99 last ja näide oppaja saiva Värska laagrin 29. piimäkuust 4. hainakuuni pall’o hääd muusikat tetä ni erialatunnõn ummi tiidmiisi lihvi. Aigu jäi viil…
Priinime lugu: Hain
Seod nimme kand Eestin 126 inemist. Pantu om taa viien mõisan Võrumaal ja üten Virumaal. 1809. aastagal Sõrõstõ mõisan Kanepin sai taa nime Praksi Andrõssõ pere. Nimes mõtõldi kimmäle sõnna hain, selle et Kanepin panti perekunnanimes harilikkõ sõnnu. Ja lisas viil tuuperäst, et Andrõssõ kasupoig sai nimes Raggus, miä tulõ sõnast raagus ’ossaraag’ vanan kiräviien. Sõnnul hain ja raagus või olla tähendüslik köüdüs.
1820. aastagal Vahtsõliina mõisan panti Hain Lasva külä tuuaolidsõ Seenesaarõ…
1820. aastagal Vahtsõliina mõisan panti Hain Lasva külä tuuaolidsõ Seenesaarõ…
Lugu ummamuudu lapjust
Ütel suvõl joba aastid tagasi kävemi mehega Soomõmaal sõbrul külän. Meid hoiti sääl nädälipäävä ja sõidutõdi ütest kotsast tõistõ, üts õks ilusamp ja huvitavamp ku tõnõ.
Kats päivä inne reisi lõppu jõudsõmi Kesk-Suumõ, sääl oll’ mi võõrustaja velle kodu, mis, nigu vällä tull’, oll’ kõgõ põnõvamp kotus.
Kesk-Soomõn…
Kats päivä inne reisi lõppu jõudsõmi Kesk-Suumõ, sääl oll’ mi võõrustaja velle kodu, mis, nigu vällä tull’, oll’ kõgõ põnõvamp kotus.
Kesk-Soomõn…
Kikkaga jalaga Sännäle
Meil oll’ kats tiukrikikast. Nuu es saa hindä vahel läbi ja kakliva kõik aig. Ütskõrd juhtu mi poolõ küllä tulõma tsõdsõ Uibu Elvi Sännäst. Ku tä muru pääle sai, kikka õkva kakliva.
Elvi tull’ küüki ja ütel’ imäle, et kikka kaklõsõ välän. Imä ütel’, et las nä kaklõsõ, ku tahtva, üts tulõ nigunii är tappa. Elvi ütel’, et är tapku, ja lubasi üte kikka hindäle võtta.
Imä küsse, et kuis…
Elvi tull’ küüki ja ütel’ imäle, et kikka kaklõsõ välän. Imä ütel’, et las nä kaklõsõ, ku tahtva, üts tulõ nigunii är tappa. Elvi ütel’, et är tapku, ja lubasi üte kikka hindäle võtta.
Imä küsse, et kuis…
Lehmäkuuk ja näts
Ku mu imä ja timä sõsar ja veli olliva viil väiku, olliva nä latsin suvõaigu tihtsäle vanaimä ja vanaesä man maal. Üten veidü suurõmbidõ tädilatsiga. Nigu iks tuudaigu taloh eleti, oll’ ka sääl pall’o eläjit: lehmä, lamba, tsia, hulk kanno, pini ja kassi. Latsil tull’ vanavanõmbit iks avita, et tüü kipõlt tettüs saassi.
Söödeti ja joodõti eläjit, lehmä panti niidü pääl edesi ja käüti lambakar’ah. Latsilõ väega miildü sääne elo. Ütehkuuh toimõndõh juhtu…
Söödeti ja joodõti eläjit, lehmä panti niidü pääl edesi ja käüti lambakar’ah. Latsilõ väega miildü sääne elo. Ütehkuuh toimõndõh juhtu…
Tossu Tilda pajatus
Tüüd massa-i kodo üten võtta
Kuvvõkümnendide algusõn saadimi aolehetoimõndusõst rahvakohtu kaasistjas korrektori – ekäpiten ontligu, ausa ja õiglasõ naistõrahva. Ku tä kohtumajast pääle edimäst istmist tüü man tagasi oll’, tundsõmi huvvi, midä arotõdi.
«Üts miis tahtsõ tüüd kodo üten võtta,» ütel’ värski kaasistja. Mi imestünü nägosit kaiõn selet’ tä, et lihakombinaadi tüümiis oll’ kodo minnen värteputkan kontrollilõ vahelõ jäänü katõ lati saapasiirde käkidü suidsuvorstiga. Kohut mõistõti riigivargusõ paragrahvi perrä ja määräti kah vastav karistus.…
Kuvvõkümnendide algusõn saadimi aolehetoimõndusõst rahvakohtu kaasistjas korrektori – ekäpiten ontligu, ausa ja õiglasõ naistõrahva. Ku tä kohtumajast pääle edimäst istmist tüü man tagasi oll’, tundsõmi huvvi, midä arotõdi.
«Üts miis tahtsõ tüüd kodo üten võtta,» ütel’ värski kaasistja. Mi imestünü nägosit kaiõn selet’ tä, et lihakombinaadi tüümiis oll’ kodo minnen värteputkan kontrollilõ vahelõ jäänü katõ lati saapasiirde käkidü suidsuvorstiga. Kohut mõistõti riigivargusõ paragrahvi perrä ja määräti kah vastav karistus.…
Muda Mari pajatus
Nõgõssõ vai maas’ka
Ma kuuli raadiost, et põllumiihile tahetas tetä säänestsamma tüükõrraldust ku poliitikilõ. Kavva nuu maainemise or’apidäjit mängvä ja tüüliidsi pikki tüüpäivi tegemä sundva. Aig om edesi lännü ja maainemiisi tulõ ka õigõhe elämä opada.
Kaegõ, kuis pääliinah tüüd tetäs. Ei määnestki vaiva. Suurõmba jao saat puutri takah istu vai kongi võrkhällü seeh pikuta. Ja suvõl kül kiäki tüüd ei tii, ammuki viil kuuma päävä käeh põllu pääl. Põllumiihil om viimäne aig ka…
Ma kuuli raadiost, et põllumiihile tahetas tetä säänestsamma tüükõrraldust ku poliitikilõ. Kavva nuu maainemise or’apidäjit mängvä ja tüüliidsi pikki tüüpäivi tegemä sundva. Aig om edesi lännü ja maainemiisi tulõ ka õigõhe elämä opada.
Kaegõ, kuis pääliinah tüüd tetäs. Ei määnestki vaiva. Suurõmba jao saat puutri takah istu vai kongi võrkhällü seeh pikuta. Ja suvõl kül kiäki tüüd ei tii, ammuki viil kuuma päävä käeh põllu pääl. Põllumiihil om viimäne aig ka…
Maolda nali
Suvõtiatrin
Miis ja naanõ omma lännü kaema ütte suvõtiatri etendüst.
Naanõ kaes ümbre ja näge kaejidõ hulgan ütte magajat. Tä müksäs miist: «Kae, üts maka sääl!»
«No las tä maka! A mille sa minno tuuperäst üles ajama pidit,» om miis är pahanu.
Ilda pääle jäänü miis
Naanõ kõlistas sõbrannalõ: «Üü om joba käen, a mul miist iks viil koton ei olõ. Peräkõrd om armukõsõ poolõ lännü?»…
Miis ja naanõ omma lännü kaema ütte suvõtiatri etendüst.
Naanõ kaes ümbre ja näge kaejidõ hulgan ütte magajat. Tä müksäs miist: «Kae, üts maka sääl!»
«No las tä maka! A mille sa minno tuuperäst üles ajama pidit,» om miis är pahanu.
Ilda pääle jäänü miis
Naanõ kõlistas sõbrannalõ: «Üü om joba käen, a mul miist iks viil koton ei olõ. Peräkõrd om armukõsõ poolõ lännü?»…
Parm tsuskas: maamiini
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
