Kodas võtt huugu üles
Kanepi kihlkunnan Valgjärve külän om joba pia 10 aastakka toimõndanu OÜ Siidrikoda. No omma nä uma kraami ütitses müüginimes võtnu Kodas. Taa võrokeelidse nimega andas edesi uma paiga ja ettevõtmisõ luku ja proovitas läbi lüvvä vällämaa turu pääl.
Ligi 10 aastakka om Valgjärve külän toimõndanu siidrikoda, miä…
Ligi 10 aastakka om Valgjärve külän toimõndanu siidrikoda, miä…
Aasta külä Leevaku kuts suvõl küllä
Põlva maakunna aastaga küläs valit Leevaku om tunnõt hüdroeelektrijaama perrä. «Tulkõ kaema, kuis eelektri tuutminõ käüse,» kuts aoluuhuvilinõ Konsapi Aigar, kiä tuud suvitsõl aol näütäs.
Leevakul eläs kirju perrä pia 300 inemist. Rahvas käü kokko inneskiste koolimajja, kon om raamadukogo kah. Üts küläelo…
Leevakul eläs kirju perrä pia 300 inemist. Rahvas käü kokko inneskiste koolimajja, kon om raamadukogo kah. Üts küläelo…
Jutuvõistlusõlõ saadõti timahava 81 juttu
Timahavadsõ Uma Lehe jutuvõistlusõ tähtaig oll’ 20. märdikuu päiv. Võistlusõlõ saadõti 81 juttu, kirotajit oll’ 45. Parhilla omma jutu hindamiskogo käen, kokkovõtõ ja preemiäsaaja trükitäs är järgmädsen Uman Lehen.
Ku muido om egä aastak jutuvõistlusõ kokkovõtmisõ puhul tettü kirotajidõ kokkosaaminõ, sis timahava…
Ku muido om egä aastak jutuvõistlusõ kokkovõtmisõ puhul tettü kirotajidõ kokkosaaminõ, sis timahava…
Uma Lehe teljä või võita muudsa telefoni
Vahtsõaastakuu alostusõn loositas tsihtasotusõ Kultuurileht välläandidõ teljide vaihõl vällä telefon Apple iPhone 12 Pro Max. Nii om võimalus telefon võita ka Uma Lehe teljäl.
Telefon loositas vällä kõigi Kultuurilehe välläandidõ eräisikist teljide vaihõl, kiä omma tennü aastatelmise vai e-arve püsümassõlepingu 2020. aastaga 1. rekekuust kooni 31. joulukuuni.
Ligemb teedüs kampaania kotsilõ kodolehe kl.ee päält. Kultuurilehe välläandit saa telli ExpressPostist aadrõsi tellimine.ee vai telefoninumbrõ 617 7717 päält.
UL
Telefon loositas vällä kõigi Kultuurilehe välläandidõ eräisikist teljide vaihõl, kiä omma tennü aastatelmise vai e-arve püsümassõlepingu 2020. aastaga 1. rekekuust kooni 31. joulukuuni.
Ligemb teedüs kampaania kotsilõ kodolehe kl.ee päält. Kultuurilehe välläandit saa telli ExpressPostist aadrõsi tellimine.ee vai telefoninumbrõ 617 7717 päält.
UL
Kas kõnõlõma piäs inemine vai raha?
Üts mu tutva kõnõl’ säändse luu. Tä oll’ aastidõ iist üte langi pääle mõtsa ülestüütäjäs palgatu. Egä õdak pandsõ tä uma välläveetü palgikuurma kirja. Ku lõpus palka masti, üteldi, et om 300 tihhu üles tüütänü. Ku miis naas’ seletämä, et täl om kõik…
Rongaimäst (-esäst) ja võõrutamisest
Latsi kasvatamise man tasus snitti võtta eläjide päält.
Põlvkondõ konflikti tulõ kaia ku võõrutamise vaivuisi, midä saa paranda.
Urmi Aili paistus ollõv hää probleeminägejä. (Kae luku «Ronga- vai kanaimä» https://www.umaleht.ee/article/kana-vai-rongaima/ eelmädsest Umast Lehest – toim) Kui kiäki probleeme üles ei nõsta, kasusõ nuu üle…
Põlvkondõ konflikti tulõ kaia ku võõrutamise vaivuisi, midä saa paranda.
Urmi Aili paistus ollõv hää probleeminägejä. (Kae luku «Ronga- vai kanaimä» https://www.umaleht.ee/article/kana-vai-rongaima/ eelmädsest Umast Lehest – toim) Kui kiäki probleeme üles ei nõsta, kasusõ nuu üle…
Maskiga ja ilma
Medägi tetä ei olõ, nüüd tulõ mask kotust vällä minnen egal puul üten hoita, selle et bussin, rongin, poodin ja muijal katusõ alh ja rahva siän enämb ilma liiku ei tohe.
Võti sis kah ildaaigu liina minnen kätte ja naksi pruuvma, kuis tuu kandmine om. Keväjelt es…
Võti sis kah ildaaigu liina minnen kätte ja naksi pruuvma, kuis tuu kandmine om. Keväjelt es…
Kiri Kapstamäelt. Valgusõkiir pümehüsen
Om aasta kõgõ pümmemb aig, seo aig, kon saami inämb märgota, puhada ja uma henge sisse kaia. Ummõtõ või pümehüs pall’odõlõ rassõlt mõoda. Panõ tähele esiki tuud, kuis viil rehekuul, ku päävä pikembä ja valgust inämb, om mul rohkõmb energiät, rõõmu ja…
Mõtsa seest tulõ hää hõnguga valgus
Om aig, ku välän om maru pümme, tuuperäst läts’ Uma Leht valgust otsma, ja löüdsegi tuud riiulidõ ja kastõ kaupa Proto talost Viira külän Räpinä vallan.
Wiera kündlekotta sisseastja saa edimädse teretüse nõna kaudu. Jah, siist veetäs üle ilma lakja valgust, millel…
Wiera kündlekotta sisseastja saa edimädse teretüse nõna kaudu. Jah, siist veetäs üle ilma lakja valgust, millel…
Sulbi külätiatri pidäsi 15. sünnüpäivä
Mõnõ nädäli iist pidäsi Sulbi külätiatri umma 15. sünnüpäivä. Uurimi juhendaja SAAMO AIRIKA käest, midä külätiatri tege ja kuis sünnüpäiv läts’.
Kuis Sulbi külätiatri tegemise pääle naksi?
Külätiatri tull’ kokku 2005. aasta jõulukuun inneskidsen Sulbi koolimajan. Edimäste pruuvi tulli juhendaja Saamo Airika ja…
Kuis Sulbi külätiatri tegemise pääle naksi?
Külätiatri tull’ kokku 2005. aasta jõulukuun inneskidsen Sulbi koolimajan. Edimäste pruuvi tulli juhendaja Saamo Airika ja…
Priinime lugu: Tagel
Seol nimel om Eestin 133 kandjat. Lisas om kümme inemist vanna muudu kirotõdu nimega Taggel. Nimi sündü päämidselt katõn kotussõn.
1809 pand’ Kanepi opõtaja Roth taa Hurmi mõisa ütele suguvõsalõ. Solillo Jürry, kiä elli tuu ao kottalõ väega pikält, umbõs 1712–1800, oll’ nime saajidõ esä ja vanaesä. Timä neläst teedä pojast edimädsel, Jaanil, poigõ es olõ. Tõnõ poig Kaarli oll’ pümme ja tälgi oll’ õnnõ kats tütärd. Edimält sai Kaarli nime Russik…
1809 pand’ Kanepi opõtaja Roth taa Hurmi mõisa ütele suguvõsalõ. Solillo Jürry, kiä elli tuu ao kottalõ väega pikält, umbõs 1712–1800, oll’ nime saajidõ esä ja vanaesä. Timä neläst teedä pojast edimädsel, Jaanil, poigõ es olõ. Tõnõ poig Kaarli oll’ pümme ja tälgi oll’ õnnõ kats tütärd. Edimält sai Kaarli nime Russik…
Kuis umist puhtist müüdä hiili
Minevä keväjä oll’ mul võimalus kävvü üteh asutusõh, kohe inämbüisil inemisil eloaol asja ei olõ. Tuu asotus oll’ morg ehk rahvakeeli koolnukuur. Mi opjidõrühm pidi sinnä minemä, et nätä, määne inemine altpuult nahka vällä näge. Tohtrõtudõngi olli tuu sisemädse ilo joba valla tennü, mi…
Mu edimäne oppaja Tuulingu Enn
Mino edimäne oppaja Vana-Koiola koolin oll’ Tuulingu Enn. Luulõtuisi kirot’ tä Meinhard Aleksa nime all. Timä lugu om ka võrokiilne «Vana sann», midä egä mi kooli lats õkva unõ päält mõistsõ lukõ ja laulda.
Kooli 2. klassi latsist oll’ täl sääne lugu: «Vennal varsti tuleb karta, et tast ette jõuab Marta. Kepp see raiskab palju tinti, kiita võib vaid Vaike Inti.» Es olõ tuust Vaike Indist kah midägi kittä. Tuulingul…
Kooli 2. klassi latsist oll’ täl sääne lugu: «Vennal varsti tuleb karta, et tast ette jõuab Marta. Kepp see raiskab palju tinti, kiita võib vaid Vaike Inti.» Es olõ tuust Vaike Indist kah midägi kittä. Tuulingul…
Tossu Tilda pajatus
Juumisõvastanõ loeng
1985. aasta piimäkuun läts’ käümä viinajuumisõvastalinõ säädüs. Mis juunipüürdest vällä tull’, om esiasi. . . .
Ütte Võromaa rahvamajja kutsuti loengut pidämä kats liinamiist. Üts kõnõl’ luudusõmärke perrä ilmakaemisõst, tõõnõ oll’ lõpõtanu Võrol tehnikumi ja mõistsõ valmis tetä mõnõ tarviligu müüblitükü. Kooliaost olli joonissõ kah alalõ hoitu. Loengidõ iist masti – mis võisõ liinamiihil ülesastmisõ vasta olla. Pääleki olli nä parra elomehe ja külän löüdü kõgõ ilosit tütrikkõ.
Loengidõ kõrraldaminõ käve partei juhtmisõl ja valvja silmä…
1985. aasta piimäkuun läts’ käümä viinajuumisõvastalinõ säädüs. Mis juunipüürdest vällä tull’, om esiasi. . . .
Ütte Võromaa rahvamajja kutsuti loengut pidämä kats liinamiist. Üts kõnõl’ luudusõmärke perrä ilmakaemisõst, tõõnõ oll’ lõpõtanu Võrol tehnikumi ja mõistsõ valmis tetä mõnõ tarviligu müüblitükü. Kooliaost olli joonissõ kah alalõ hoitu. Loengidõ iist masti – mis võisõ liinamiihil ülesastmisõ vasta olla. Pääleki olli nä parra elomehe ja külän löüdü kõgõ ilosit tütrikkõ.
Loengidõ kõrraldaminõ käve partei juhtmisõl ja valvja silmä…
Muda Mari pajatus
Sandiaig om läbi, maskiaig lätt edesi
Ma kuuli raadiost, et märdi- ja katrisandi omma uma juuskmisõ är joosnu, a maskõ piät iks edesi kandma. Tuu tähendäs, et iks viil ei tunnõ är noid inemiisi, kiä sullõ vasta kaesõ. Ku telekah om noilõ maskõga inemiisile sakõhe nimi mano kirotõt, sõs uulidsa pääl omma kõik üttemuudu võõra.
Nii ei saaki ma arvo, kuimuudu tahetas inemiisi är tunda, ku valimiisil piät uma näo läbi kaamõra ette näütämä.…
Ma kuuli raadiost, et märdi- ja katrisandi omma uma juuskmisõ är joosnu, a maskõ piät iks edesi kandma. Tuu tähendäs, et iks viil ei tunnõ är noid inemiisi, kiä sullõ vasta kaesõ. Ku telekah om noilõ maskõga inemiisile sakõhe nimi mano kirotõt, sõs uulidsa pääl omma kõik üttemuudu võõra.
Nii ei saaki ma arvo, kuimuudu tahetas inemiisi är tunda, ku valimiisil piät uma näo läbi kaamõra ette näütämä.…
Parm tsuskas: Verrevmütsükene
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
