Koolilatsi rõõm lumõst
Luminõ talv lask koolilatsil lumõst rõõmu tunda. Räpinä valla Vilustõ kooli latsõ teivä vahtsõaastakuu lõpu sulailmuga koolimaja ümbre lumõliina. Egä klass sai hindäle vällä märki õkva säändse lumõkujo, nigu tälle meeleperrä om.
«Meil om joba sääne kommõ, et egä talv, ku lummõ om, tege terve kuul…
«Meil om joba sääne kommõ, et egä talv, ku lummõ om, tege terve kuul…
Kreutzwaldi muusõum pidä tsõõrikit tähtpäivi
Seo kolmapäävä tähist’ Dr Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõum umma 80. sünnüpäivä. Eesti kõgõ vanõmb kiränigumuusõum om Kreutzwaldi kunagidsõn Võro-koton. Külälidse saava kaia sääl nelän huunõn näütüisi, miä andva võimalusõ Lauluesä elo ja loominguga süvembält tutvas saia. A aasta joosul plaanitas viil hulga tegemiisi, noist kõnõlõs ligembäle muusõumi juhataja HOLLO AIMI.
«Seo aasta pakk muusõumilõ häid võimaluisi Kreutzwaldi sõnomi kuulutamisõs. 155 aastat tagasi ilmu «Eesti rahva ennemuistsed…
«Seo aasta pakk muusõumilõ häid võimaluisi Kreutzwaldi sõnomi kuulutamisõs. 155 aastat tagasi ilmu «Eesti rahva ennemuistsed…
Võro kunstielo vidäjä Huulõ Jana sai kultuurkapitali aastapreemiä
Preemiä andsõ vällä kujotava ja rakõnduskunsti tsihtkapital. Jana om veenü päält kümne aasta edesi Võro ja Lõuna-Eesti professionaalsõt näütüsetegevüst. Tä om toonu Eesti näütüsepilti Võro liinagalerii ja Vana-Võromaa kultuurikua ja algatanu Liiva-ATE kunstikõrra. Jana tegemise omma…
Keele ja keskkunna minodipikkuidsi filme konkurss
Eesti filmi instituut kõrraldas üte minodi filmi ideekonkursi, mink teema om «Kiil ja keskkund». Konkursi tähtaig om 1. urbõkuu, mõttidõ hulgast vällä validu filmi piät valmis saama 1. hainakuus 2021.
Filmiidee piät mahtuma üte leheküle pääle. Sääl piät olõma kirän filmi sisu, valit filmiliik ja muu tarviline teedüs. Üts inemine või kõgõ inämb kolm filmimõtõt vällä kävvü. Filmimõttõ autor piät olõma varrampa filme tennü ja tuu piät…
Filmiidee piät mahtuma üte leheküle pääle. Sääl piät olõma kirän filmi sisu, valit filmiliik ja muu tarviline teedüs. Üts inemine või kõgõ inämb kolm filmimõtõt vällä kävvü. Filmimõttõ autor piät olõma varrampa filme tennü ja tuu piät…
Talvõhummok pliidi iin ja les’o pääl
Kraadiklaas aknõ takan näütäs –20 kraati. Vällä ei taha minnä, sääl kostus paukmist ja nakkas külm. Käänät raadio vallalõ, istut pliidi ette ja tiit tulõ ala. Säet siibrit niimuudu, et truup lämmäs lätt.
Üte pliiditävvega nakkasõ truubakivi lämmind andma. Pliidiravvast hõõgas tuud hääd…
Üte pliiditävvega nakkasõ truubakivi lämmind andma. Pliidiravvast hõõgas tuud hääd…
Ummamuudu liina kliima
Ma olõ Võrolt peri. Olõ ummi juuri pääle uhkõ ja ei jätä tuud kongi kuulutamalda. Ummi inemiisiga kokko saiõn tulõ iks väiku võrokeeline tervitüs är. Niisama om kimmäs, et ku mõnõ vahtsõ tutvaga kokko saiõn tulõ vällä, et timä om kah võrokõnõ, muut lausõ poolõ päält…
Gugi
Gugi oll’ poluvernik taks, verevät värvi lita. Õigõt peremiist täl es olõ, kuigi midägi pernaasõ taolist siski oll’ – muldvana eit, kiä lask’ Gugil ummi reumahaigiide jalgu pääl maada. Taksisüä oll’ pinikesel sisen iks kimmäs ja joba keväjäse nepijahi aigu jätt’ tä pernaasõ jala saatusõ huuldõ, sokut’ hindä jahimeeste kampa.…
Vaikus ja meelerahu lätsi pall’u masma
Taa telefoni- ja arvudivärk om küll ilmkistumada vajalik asi, ku ütstõsõl külän kävvü ei saa. Ku om vajalik massin kotun, et meile saata kah saat, sis om viil eriti hää: võit kirju lukõ ja vasta kiruta õkva sis, kui aigu om. Sääne…
Kiri Võrolt. Väsümüs
Ku päiv jo korõmbast käümä nakkas, tulõ meist inämbüsele keväjäväsümüs pääle. Periselt om seo siski talvõväsümüs. Talv om olnu pall’o pikk, mi kihä suvidsõ D-vitamiinivaru omma läbi ja vahtsõt hulka olõ-i pääle tulnu. Laembalt kaiõn omma inemise väsünü ka koroonast, miä om toonu pall’o stressi.
Korgõ stressiga…
Korgõ stressiga…
Kanepi koori imä elotüüpreemiä
Kanepi kandi koorilaulu ja kultuurielo vidämise iist sai kultuurkapitalilt elotüüpreemiä Kottisse Vaike, kiä om perämädse 26 aastakka olnu Kanepi segäkoori vanõmb. Vaike om ka üts Kanepi lauluseldsi vahtsõstluujist ja om tuu seldsi juhatusõn täämbädseni.
«Mullõ om seo preemiä suur au, taa läts’ mullõ süämehe ja…
«Mullõ om seo preemiä suur au, taa läts’ mullõ süämehe ja…
Kümme kleiti. Tõõnõ kleit
Tõõnõ kleit ostõti mullõ sis, ku ma lätsi neländähe klassi. Edimält Vana-Koiola kuuli, kon käve õnnõ paar kuud. Sis saadõti minno Taivaskua latsisanatooriummi, selle et mul olli nõrga kopsu. Olli edimäst kõrda kotost kavvõmbal ja es jõvva är imehtä egäsugutsit ilmaasju, mis olli kodotsõst elost…
Varstu, 2. jago. Võrumaa Ukraina
Tõnõ põhjus Varstu mittetiidmises om nõukaaignõ, Varstun joba kolmas, jõunäütämine. Nimelt tetti Varstu ja Mustajõõ vahelõ valu suumaa pääle tõnõ, rööbilde tii. Kõrralik tii, midä müüdä sõitõn Varstu ei paistaki, kui tä parasjagu palama ei olõ pantu. Tuud viimäst om vähämbält paar kõrda juhtunu. Nii sis sõidõtas Tedremäest 130ga alla, huug sisen ja kiäki ei aimagi, et 100 miitret lõuna poolõ jääs 400 inemisega asula. Tii tetti tegelikult tagavaralennuvälläs…
Priinime lugu: Labi
Seod nimme kand Eestin 55 inemist. Vähämb ku kuvvõl om vanan kiräviien nimi Labbi. Võromaal panti seo nimi kolmõn kotussõn. 1820. aastagal Vahtsõliina mõisan sai priinime Labbi Pältri külä Auguri talu rahvas. Üte vele poig kuuli är, tõsõ poig Hint võeti küll nekrutis, a inne oll’ sündünü timä poig Tann’o, kiä vei nime edesi. Rõugõ kihlkunnan Rogosi mõisan sai seo nime Sarissõlt peri Pundi Jaani väümehe Pundi Tanila ja timä vele Piitre…
Meinhard märgotas truuba pääl
«Noh, Miisu, mis sa siin laisklõt, kõik võhlu kinni püütü vai? Ei mina tuud külh ei usu. Noist elokist saa ei kunagi vallalõ. Vähämbält siin maal. Siin om näil kõik aokõnõ midägi jürrä. Kurask, eelä kai, mille tsiga iks ruigas nälätsele, kuiki ma tälle…
Tont tarõh
Seo jutu kõnõl’ mullõ esä. Tä sündü 1900. aastal. Tuul aol õs olõ elektrit. Sügüse ja talvõl olle pümmet aigu pall’o. Väläh ja lauda man käüti latõrnaga. Tarõh olle tattnõna vai lavvalamp. Tuulaol kõnõldi pall’o tondijuttõ ja juttõ kodokäüjist. Esä olle väiku lats. Vanõmba olli kohegi är lännü, esä ütsindä koton. Pääväävalgõh olõ-s midägi hätä. Nakas’ pümmes minemä, vanõmbit viil es tulõ. Lats es mõista tuld palama panda ja nakas’ vähäkene pelgämä. Ütekõrraga…
Keressekivi
Ei olõ kerge savvusanna vällämaalõ üten võtta, tulõ toimõ tulla elektrikeressega.
Kavvõl maal kiäki lask’ kortinahe elektrisanna ehitä. Hää oll’.
Ehitüsmiis tull’ pia tagasi:
– Ma piä sullõ üte jutu kõnõlõma.
– Määne jutt tuu om?
– Tuu om tuu jutt, et kas sa saat lainada keressekivve?…
Kavvõl maal kiäki lask’ kortinahe elektrisanna ehitä. Hää oll’.
Ehitüsmiis tull’ pia tagasi:
– Ma piä sullõ üte jutu kõnõlõma.
– Määne jutt tuu om?
– Tuu om tuu jutt, et kas sa saat lainada keressekivve?…
Tossu Tilda pajatus
Pauguga paarihiitmine
Seo lugu juhtu minevä aastasaa viiekümnendide aastidõ keskel, ku olli viil väiku maarajooni. Kats tublit nuurt Ets ja Liidi olli otsustanu paari hiitä. Peigmiispoiss oll’ kolhoosin tehnikumiharidusõga brikatiir, timä kinä pruut aidnik. Pulmapäävä hummogu tuudi pulmamajja Setomaalt karraga präskät, mis oll’ häste makõ. Mehe pruuvsõ ja kiti joogi hääs. Pruut, elorõõmsa sportlik tütrik, tahtsõ kah maitsa. Nigu tä paar suutäüt oll’ võtnu, nii naas’ täl hirmsalõ halv. Timä spordiga karastõt kihä…
Seo lugu juhtu minevä aastasaa viiekümnendide aastidõ keskel, ku olli viil väiku maarajooni. Kats tublit nuurt Ets ja Liidi olli otsustanu paari hiitä. Peigmiispoiss oll’ kolhoosin tehnikumiharidusõga brikatiir, timä kinä pruut aidnik. Pulmapäävä hummogu tuudi pulmamajja Setomaalt karraga präskät, mis oll’ häste makõ. Mehe pruuvsõ ja kiti joogi hääs. Pruut, elorõõmsa sportlik tütrik, tahtsõ kah maitsa. Nigu tä paar suutäüt oll’ võtnu, nii naas’ täl hirmsalõ halv. Timä spordiga karastõt kihä…
Muda Mari pajatus
Jõõhopõn ja Kübärämuur
Ma kuuli raadiost, et koroona vasta pritsi tegemisega om üts hädä hädä otsa. Üte ei taha laskõ pritsi tetä, tõõsõ omma nigunii egäsugudsõ vaksiniirmise vasta. A ku kiäki tõõnõ om viirusõ vasta pritsi är saanu, sõs noidõ pääle oldas väega vihadsõ.
Ma naksi mõtlõma, et ku inemise taha-i laskõ hinnäst vaksiniiri, sõs avitas kõgõ parõmbalõ tollõ ärkiildmine. Inemine om jo sääne, et kõik as’a, mis omma är keeledü, läävä hinda.
A…
Ma kuuli raadiost, et koroona vasta pritsi tegemisega om üts hädä hädä otsa. Üte ei taha laskõ pritsi tetä, tõõsõ omma nigunii egäsugudsõ vaksiniirmise vasta. A ku kiäki tõõnõ om viirusõ vasta pritsi är saanu, sõs noidõ pääle oldas väega vihadsõ.
Ma naksi mõtlõma, et ku inemise taha-i laskõ hinnäst vaksiniiri, sõs avitas kõgõ parõmbalõ tollõ ärkiildmine. Inemine om jo sääne, et kõik as’a, mis omma är keeledü, läävä hinda.
A…
Parm tsuskas: lumõpilja rian
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
