Segäkuur Hilaro 30!
Võro segäkuur Hilaro om laulnu jo 30 aastakka. Koori kokkokutsja ja väsümäldä dirigent om kõik seo aig olnu Otsari Silja.
«Olli konsõrvatooriumi lõpõtanu ja tulli Võromaalõ tagasi. Noorõl, 23aastadsõl inemisel oll’ tahtminõ lisas latsikoorõlõ tetä ka üts suuri inemiisi kuur,» seletäs Otsari Silja koori alostust.
Nii pand’ tä…
«Olli konsõrvatooriumi lõpõtanu ja tulli Võromaalõ tagasi. Noorõl, 23aastadsõl inemisel oll’ tahtminõ lisas latsikoorõlõ tetä ka üts suuri inemiisi kuur,» seletäs Otsari Silja koori alostust.
Nii pand’ tä…
Üükakk pakk võrokeelitside kirjuga hammit
Internetin liigus pilte, kon omma võrokeelitside kirjuga hammõ. Noid pakutas nime all «Üükaku pusad». Säändse kaubanime vällä märknü Allika Maare kõnõlõs: «Võro keelega olõ ma köüdetü nii, et mu vanaimä om võrokõnõ ja olõ kõik uma latsõpõlvõ suvõ maal vanaimä man talon…
Laanõ Triinu sai latsikirändüse avvohinna
Timahavadsõ Tarto latsikirändüse avvohinna sai Võromaa kiränik Laanõ Triinu raamatuga «Luukere Juhani juhtumised». Pildi om toolõ raamatulõ tsehkendänü Platsi Marja-Liisa.
Kiränik Laanõ Triinu seletäs, kuis avvohinnat raamat sündü: «Luukere Juhan om periselt kah olõman: tä eläs Kütioron mu sõpru man ja om innegi…
Kiränik Laanõ Triinu seletäs, kuis avvohinnat raamat sündü: «Luukere Juhan om periselt kah olõman: tä eläs Kütioron mu sõpru man ja om innegi…
Sommeri Lauri sai Gailiti novelliavvohinna
Valga vallavalitsusõ ja keskraamadukogo vällä antava Gailiti Augusti novelliavvohinna sai Sommeri Lauri jutu «Pärlipyydjad» iist.
Avvohind andas vällä kõrra katõ aasta joosul kõgõ nipernaadilikumba novelli iist. Sommeri jutt kõnõlõs pärlipüüdjide elost Sännä mõisan ja pärlide püüdmisest säältsamast Pärlijõõst.
UL
Avvohind andas vällä kõrra katõ aasta joosul kõgõ nipernaadilikumba novelli iist. Sommeri jutt kõnõlõs pärlipüüdjide elost Sännä mõisan ja pärlide püüdmisest säältsamast Pärlijõõst.
UL
Oodõtas Võro liina hääteomärgi kandidaatõ
Võro liinavalitsus uut ettepanõkit Võro liina hääteomärgi andmisõs 2021. aastagal. Ettepanõkin piät olõma kirän kandidaadi andmõ ja tuu, määndside tegemiisi vai häätekõ iist tä avvomärgi saajas passis.
Hääteomärgi saaja otsustas Võro liinavolikogo. Taotlusõ pallõldas kirälikult viiä Võro liinavalitsustõ vai saata e-kiräga aadrõsi info@voru.ee pääle ildampa 15. lehekuus.
Võro liina hääteomärke andas vällä 1994. aastagast. Tuud, kiä märgi joba saanu omma, saa kaia Võro liina kodolehe päält.
UL
Hääteomärgi saaja otsustas Võro liinavolikogo. Taotlusõ pallõldas kirälikult viiä Võro liinavalitsustõ vai saata e-kiräga aadrõsi info@voru.ee pääle ildampa 15. lehekuus.
Võro liina hääteomärke andas vällä 1994. aastagast. Tuud, kiä märgi joba saanu omma, saa kaia Võro liina kodolehe päält.
UL
Peri raamadukogo uut pilte keväjälillest
Kooni 15. lehekuuni saa Peri raamadukokko saata tsehkendüisi ja fotosid keväjälillest. Nuu võiva olla nii pindre pääl kasuja lilli ku luudusõlilli. Konkursist võiva ossa võtta kõik, huulmada tuust, kon nä eläse.
Pildi pallõldas saata aadrõssi peri@raamat.polva.ee pääle, tsehkendüisi või tuvva ka raamadukokko vai saata postiga: Pargi tee 2-1, 63218 Peri.
Konkursil omma ka tsill’okõsõ avvohinna. Teedüst saa raamadukogohoitja Õkva Margiti käest telefoni 792 6343 päält.
UL
Pildi pallõldas saata aadrõssi peri@raamat.polva.ee pääle, tsehkendüisi või tuvva ka raamadukokko vai saata postiga: Pargi tee 2-1, 63218 Peri.
Konkursil omma ka tsill’okõsõ avvohinna. Teedüst saa raamadukogohoitja Õkva Margiti käest telefoni 792 6343 päält.
UL
Imäpäävä kontsõrt internetin
Timahavanõ Võro maakunna imäpäävä kontsõrt üten aasta imä välläkuulutamisõga kandas üle 9. lehekuul kell 16 internetin.
Lingi kontsõrdilõ löüd kodolehe vorukannel.ee päält.
UL
Lingi kontsõrdilõ löüd kodolehe vorukannel.ee päält.
UL
Kül poodin om hää kävvü!
No kül iks poodin om hää kävvü! Kõnnit riiolidõ vaihõl, kaet, määndsit imeasjo täämbädsel aol müvväs. Ja ei piäki täpsele tiidmä, midä sa puuti otsma tullit. . . .
Küländ suur jago Eesti rahvast omma sissepoolõ eläjä, introverdi. Väega häste om tuust umin raamatin kirotanu Mikita Valdur, noid mass…
Küländ suur jago Eesti rahvast omma sissepoolõ eläjä, introverdi. Väega häste om tuust umin raamatin kirotanu Mikita Valdur, noid mass…
Kül tsiga tsolgi löüd
«Kas teil om tõtõst kõik aig nii, et ku täämbä tulõ plaan kardoka maaha panda, sõs hummõn panõtigi, olkõ piimäkuu vai vahtsõaastakuu?» küsse ma ütskõrd Colombian üte tütrigu käest.
«Om,» ütel’ tütrik ja küsse vasta: «A kas teil om tõtõst neli aastaaigu? Ja piätki noidõga kõik…
«Om,» ütel’ tütrik ja küsse vasta: «A kas teil om tõtõst neli aastaaigu? Ja piätki noidõga kõik…
Noorõ kuusõ vana puu sällän
Hinni kanjoni lätte man om kunagi üle uja sadanu vana jämme puu. Tuu puulmäänü puu pääle om kasuma nakanu kats kuust, üts vähämb, tõnõ suurõmb. Näüss, kuis näide elokäük edesi lätt, ku puu peris är mädänes ja maha satas. A liivakivimäki pääl kasuja puu…
Hutsutaja
Kats naist olli apteegin. Rohkõmp sinnä sisse es lubata. Üts oll’ küländ rassõ rahakotiga, mia mu pensioni kaugõlt üles kaalsõ. Rohtõst tä suurt es taipa, jo sis terve inemine. Tõnõ oll’ hutsutaja. Ma es näe läbi ussõklaasi, kas tä esi kah midägi ostsõ, aga tõsõlõ (tegelikult edimädsele) soovit’ järjest…
Kiri Võrolt. Juudi kvartal
Ma elä no joba viis kuud Juudi kvartalin. Olõ seo nime muidoki esi pandnu, a lövvä, et seo kandi juudi perändit võinu rohkõmb tähele panda.
Olõ küsünü Võro vanõmbidõ inemiisi käest, kiä peris tansaman kvartalin eläse, ja vähädse tiidvä, kuimuudu Juudi park om juutõga köüdet. Veidü…
Olõ küsünü Võro vanõmbidõ inemiisi käest, kiä peris tansaman kvartalin eläse, ja vähädse tiidvä, kuimuudu Juudi park om juutõga köüdet. Veidü…
Žiguli om moodumassin
Ku mõnõ ao iist sõitsõva Vinne massina Žiguliga päämidselt vanõmba inemise, sis no trehvät Žiguli roolin kõrrast inämb nuuri. Ku viil aasta iist olli vanaravvaplatsi vannu Žiguliisid täüs, sis no näet sääl noid väega harva. Toda om tähele pandnu Võro vanatehnigaklubi Vänt päämiis Ojaveere Raivo, kiä…
Tsirkõ puul külän
Om jo selge, et ku maakotun kõik aig ei elä ja sääl külmäl aol peris harvuisi käüt, sis olõt tsirkõ meelest, kiä sääl hennest sisse omma säädinü, naide kotun küläline. Päälegi sääne, kiä talvõl nailõ süvvä üten tuu ja lämmäl aol hennest nii ülhen pedä, et naide ellu ei sekä.
Ku talvõl veitüs aos lähät, et kaia, kuis roti hennest ülhen omma pedänü ja ega lumi konhgi medägi ärä vaotanu ei olõ,…
Ku talvõl veitüs aos lähät, et kaia, kuis roti hennest ülhen omma pedänü ja ega lumi konhgi medägi ärä vaotanu ei olõ,…
Kümme kleiti. 8. kleit
Perämädse luu lõpõtusõs osti ma nii üteldä katsanda kleidi. Ilosa helelilla, õrnõhulidsõst siidist.
Kaiõ kleiti mitu aastaiga ja unisti taad kanda, ku mi suhtõ olõssi tüürnü abieloranda. Aig läts’ edesi ja elo tahtsõ elämist ja unistusõs seo jäigi. Kalev oll’ põhimõttõlinõ vanapoiss ja lubasi tetä nigu…
Kaiõ kleiti mitu aastaiga ja unisti taad kanda, ku mi suhtõ olõssi tüürnü abieloranda. Aig läts’ edesi ja elo tahtsõ elämist ja unistusõs seo jäigi. Kalev oll’ põhimõttõlinõ vanapoiss ja lubasi tetä nigu…
Priinime lugu: Hoop
Taad nimme kand täämbädsen Eestin 70 inemist. Tegüsi taa päämidselt nellän kotussõn.
Joba 1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth nime Hoop Jõksi mõisa Palava Hansi Piitre perrele. Üts poig Jaan oll’ tuudaigu umaette Hirsnikko-Kubja ehk Kubija talun, a nimi jäi püsümä iks Palaval, tuun paigan, midä 20. aastasaal tunnõti ku Väiku-Palava talu. Ka Saalussõ mehe Hoobi Elmari esä oll’ peri Jõksist.
Vahtsõliina mõisan 1820. aastagal pand’ opõtaja Masing priinime Hoop Sveeda külä Kundsa (Kontsa)…
Joba 1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth nime Hoop Jõksi mõisa Palava Hansi Piitre perrele. Üts poig Jaan oll’ tuudaigu umaette Hirsnikko-Kubja ehk Kubija talun, a nimi jäi püsümä iks Palaval, tuun paigan, midä 20. aastasaal tunnõti ku Väiku-Palava talu. Ka Saalussõ mehe Hoobi Elmari esä oll’ peri Jõksist.
Vahtsõliina mõisan 1820. aastagal pand’ opõtaja Masing priinime Hoop Sveeda külä Kundsa (Kontsa)…
57aastadsõ vanuri
Mõnõ meelest om naastõrahvas vana sis, ku täl inämp võid suun är ei sula. Mõnõ meelest sis, ku suvitsõl aol om tä hainategemise aigu unõhtõt koolnuna maaha matta ja katõ nädäli peräst omma jo kärbläse kirstun jaol.
Oll’ aig, ku Eesti kruun oll’ jo tulnu, a iks oll’…
Oll’ aig, ku Eesti kruun oll’ jo tulnu, a iks oll’…
Õkva sajas kõlistaja
Ma lätsi 1949. aastal Kaika säitsmeklassilistõ kuuli, umbõs 4 kilumeetrit kotust. Suurõmbõlt jaolt kävemi jalagõ, aga vihma vai tuisugõ viidi meid kotust hobõsõgõ. Tuukõrd oll’ sääl külän postivedäjäs Kaika Laine, kis sõitsõ suvõl jalgrattagõ, aga talvõl hobõsõgõ ja võtsõ meid sõitma, uma saani sällätoe takka saisma.
Sõs lätsi pikä aasta müüdä, ma käve joba Tartun ülikoolin ja saiõ nüüd jälki Lainegõ kokku. Mu imäl jäi jalg haigõs. Tuukõrd inemise joba tiidse, et…
Sõs lätsi pikä aasta müüdä, ma käve joba Tartun ülikoolin ja saiõ nüüd jälki Lainegõ kokku. Mu imäl jäi jalg haigõs. Tuukõrd inemise joba tiidse, et…
Tossu Tilda pajatus
Koolikatsõ
Keväjä, ku koolitüü är nakkas lõppõma, omma koolikatsõ noilõ latsilõ, kes tahtva kuuli minnä.
Aastit tagasi tekk’ tutva perre poisslats inglüse keele klassi minemise katsõ läbi. Midägi pidi maatiidüsest kah tiidmä, selle et põhikooli lõpupoolõ käve maatiidüse oppaminõ inglüse keelen. Tä tundsõ mitmõ välisriigi lippõ, a tuukõrdsõ suurõ kodomaa liiduvabariikest tiidse õnnõ Eesti ja Läti merelainidõga plagusit. Tõisi kotsilõ ütel’: «Naa kõik omma ütesugudsõ.» Vet tuu aig pidigi meil kõik üttemuudu olõma.
Tõnõ…
Keväjä, ku koolitüü är nakkas lõppõma, omma koolikatsõ noilõ latsilõ, kes tahtva kuuli minnä.
Aastit tagasi tekk’ tutva perre poisslats inglüse keele klassi minemise katsõ läbi. Midägi pidi maatiidüsest kah tiidmä, selle et põhikooli lõpupoolõ käve maatiidüse oppaminõ inglüse keelen. Tä tundsõ mitmõ välisriigi lippõ, a tuukõrdsõ suurõ kodomaa liiduvabariikest tiidse õnnõ Eesti ja Läti merelainidõga plagusit. Tõisi kotsilõ ütel’: «Naa kõik omma ütesugudsõ.» Vet tuu aig pidigi meil kõik üttemuudu olõma.
Tõnõ…
Muda Mari pajatus
Elolinõ
Ma kuuli raadiost, kuis inneskine haridusministri, kiä parhilla pidä riigihaldusõ ministri ammõtit, taht, et kõik latsõ olõssi üttemuudu ulli. Äkki tä pelgäs, et Võromaa latsõ saava targõmbas ku pääliina latsõ. Selle ei taha tä, et meil saassi latsõ innembä kuuli ku Tal’nah.
Ku tuu ministri laembalt kaessi, saasi tä arvu, et eski sõs, ku pääliina latsõ käävä koolih niisama kavva ku tõõsõ, ei saa nä kunagi niisama targas ku maalatsõ. Pääliina latsõ olõ-i…
Ma kuuli raadiost, kuis inneskine haridusministri, kiä parhilla pidä riigihaldusõ ministri ammõtit, taht, et kõik latsõ olõssi üttemuudu ulli. Äkki tä pelgäs, et Võromaa latsõ saava targõmbas ku pääliina latsõ. Selle ei taha tä, et meil saassi latsõ innembä kuuli ku Tal’nah.
Ku tuu ministri laembalt kaessi, saasi tä arvu, et eski sõs, ku pääliina latsõ käävä koolih niisama kavva ku tõõsõ, ei saa nä kunagi niisama targas ku maalatsõ. Pääliina latsõ olõ-i…
Maolda nali
Vaenõ ja rikas suurõ kõtuga miis
Seokõrd ei olõki taa maolda nali, a om hoobis üts maoga nali.
Lugu esi om sääne: ku vaesõl mehel om suur kõtt, sis üteldäs timä kotsilõ: «Paksmago.»
A ku rikkal mehel om suur kõtt, sis tuu mehe kotsilõ üteldäs: «Mino mõmmik!»
Seokõrd ei olõki taa maolda nali, a om hoobis üts maoga nali.
Lugu esi om sääne: ku vaesõl mehel om suur kõtt, sis üteldäs timä kotsilõ: «Paksmago.»
A ku rikkal mehel om suur kõtt, sis tuu mehe kotsilõ üteldäs: «Mino mõmmik!»
Parm tsuskas: valgõ laiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
