Koivakonnu luudusõhoitja
Lehekuu om luudusõ kaitsmisõ kuu. Seol kuul om kombõs anda tunnustust noilõ, kiä omma luudusõ hoitmisõ jaos midägi suurt är tennü. Üts keskkunnaministeeriümi luuduskaitsõ hõpõmärk anti timahava Raudsepä Kalevilõ, kiä toimõndas lihalehmiga Tsirgumäe külän Koiva ja Mustajõõ kokkosaamisõ paigan.
Preemiäst kõnõldõn om Kalevi jutun tunda…
Preemiäst kõnõldõn om Kalevi jutun tunda…
Latsiaokiri Täheke sai valmis võrokeelidse numbrõ
Valmis om saanu latsiaokirä Täheke timahavanõ võrokeeline nummõr.
Aokiri om kaasõst kaasõni võrokeelitsit juttõ ja luulõtuisi täüs. Nuu omma kirotanu Contra, Ilvesse Aapo, Kivirähä Andrus, Kochi Helena, Laanõ Triinu, Panga Milvi ja Rahmani Jan. Viil saa aokiräst teedä, midä põnõvat või…
Aokiri om kaasõst kaasõni võrokeelitsit juttõ ja luulõtuisi täüs. Nuu omma kirotanu Contra, Ilvesse Aapo, Kivirähä Andrus, Kochi Helena, Laanõ Triinu, Panga Milvi ja Rahmani Jan. Viil saa aokiräst teedä, midä põnõvat või…
Räpinäl tulõ kihlkunnakonvõrents
Riidi, 21. lehekuul kell 10 peetäs Räpinä kihlkunna konvõrentsi. Kõik huvilidsõ saava ettekandit kullõlda õkvaülekandõst Youtube’in.
Konvõrendsi avaettekandõ tege aoluuhuvilinõ küberneetik Prausti Valdo, kiä kõnõlõs lüngäst Räpinä ümbrüse vanõmban asostusõn ehk tuust, miä võisõ sääl olla 11.–16. aastagasaal. Edesi pidä keeletundja Kalla Urmas ettekandõ «Räpinä keele kokkosaaminõ: miä tege tuu keele nii esisugutsõst?». Nimmiuurja Saarõ Evari ettekannõ om priinimmi pandmisõst Räpinä kihlkunnan 200 aastakka tagasi.
Luuduspühäpaiku tundja Kaasiku Ahto ettekannõ…
Konvõrendsi avaettekandõ tege aoluuhuvilinõ küberneetik Prausti Valdo, kiä kõnõlõs lüngäst Räpinä ümbrüse vanõmban asostusõn ehk tuust, miä võisõ sääl olla 11.–16. aastagasaal. Edesi pidä keeletundja Kalla Urmas ettekandõ «Räpinä keele kokkosaaminõ: miä tege tuu keele nii esisugutsõst?». Nimmiuurja Saarõ Evari ettekannõ om priinimmi pandmisõst Räpinä kihlkunnan 200 aastakka tagasi.
Luuduspühäpaiku tundja Kaasiku Ahto ettekannõ…
Ilmu Adsoni luulõraamadu vahtsõsttrükk
Sännäst peri võro luulõ klassiku Adsoni Arturi (1889–1977) luulõt hinnatas niivõrd, et Võro instituudil oll’ põhjust timä luulõtuisi kogo «Varjuliste puie all» tõist kõrda vällä anda.
Adsoni Arturi mitmõ luulõsõnumi omma hiidütävält pääväkajalidsõ ka parhilla, näütes iholidsõ armastusõ vällendüs (luulõtus «Kui hää om minole»), murõ vannu inemiisi peräst («Palve Issanda poole vannu inemiste peräst») ja latsi koolin käümise rasõhusõst arvusaaminõ («Esä taivan»).
Kogon omma pia kõik Adsoni kirotõdu…
Adsoni Arturi mitmõ luulõsõnumi omma hiidütävält pääväkajalidsõ ka parhilla, näütes iholidsõ armastusõ vällendüs (luulõtus «Kui hää om minole»), murõ vannu inemiisi peräst («Palve Issanda poole vannu inemiste peräst») ja latsi koolin käümise rasõhusõst arvusaaminõ («Esä taivan»).
Kogon omma pia kõik Adsoni kirotõdu…
Nal’alinõ teräkene e-prügü seest
Egäsugutsit imelikkõ kirju tulõ e-posti pääle. Küländ sakõstõ pakutas määnestki suurt perändüst. Niimuudu proovitas kiräsaaja andmit kätte saia ja magusa jutuga rahha vällä pettä.
Õga mi jo kiäki rämpso ei kannata, a mõnikõrd või säält seest midägi põnõvat vai nal’akat löüdä. Nii ka e-prügü…
Õga mi jo kiäki rämpso ei kannata, a mõnikõrd või säält seest midägi põnõvat vai nal’akat löüdä. Nii ka e-prügü…
Egä käsitüü om ainulinõ
Käsitüürahvas om üts ummamuudu rahvas. Nä hoitva inämbältjaolt umaette, selle et om jo vaia mõtõlda, kuis uma käsitüü tettüs saa.
A ku tüü valmis, läävä käsitüülidse edeväs. Tahtva ütstõsõga kokko saia ja näüdädä, ku ilosa as’a nä tennü omma. Säändsil kokkosaamiisil kõnõlasõ käsitüülidse ummist läbielämiisist ja…
A ku tüü valmis, läävä käsitüülidse edeväs. Tahtva ütstõsõga kokko saia ja näüdädä, ku ilosa as’a nä tennü omma. Säändsil kokkosaamiisil kõnõlasõ käsitüülidse ummist läbielämiisist ja…
Mõnistõ rahvamaja seenetsõõr
Minevä riidi sai Mõnistõ kandin tõist kõrda kokko seenehuviliidsi tsõõr, kon üten seenetundja Mürgü Marjega mõtsan siini otsman käüti ja perän noist süvvä tetti. Seokõrd otsiti huunissõ ja muid keväjäsiini. Osaliidsi oll’ küll veidü, a kõik viis seenehuvilist saiva lõpõtusõs kõtu hääd seeneruuga täüs.…
Egäpääväne taluelu
Üts hiir läts’ ummi meroniidega liialõ. Et tä kapi suhvlilõ sisse murdsõ ja ümäriku pränniku kandilises sei, tuu ma olõs viil andis andnu. Aga tõsõn suhvladin oll’ jumala terve kakaopakk, tollõ oll’ tä katski jüränü ja kõik suhvli pruunis värmnü. Pääleki nakas’ tä üüse kell kolm…
Tõsõ kundi otsast. Ütitsen vooluvõrgun
Inemine om üts esimuudu elläi. Üte inemise seen om ligi ütessä millärdit rakku. Kõik nuu raku tiidvä täpsele, midä nä ütstõõsõga kuun tegemä piät.
Maa pääl om täämbä pia katõssa millärdit inemist. Inämbüs ei tiiä sukugi, midä tä tege ja kuis umavahel toimõndama…
Maa pääl om täämbä pia katõssa millärdit inemist. Inämbüs ei tiiä sukugi, midä tä tege ja kuis umavahel toimõndama…
Musta-toonõkurõ pesäkaamõra
Karula rahvusparki musta-toonõkurõ pesä mano omma Kotkaklubi inemise üles säädnü kaamõra ja säält kandas kõik aig õkvapilti internetti üle. Nii saa egä internetitarvitaja kaia, miä kurõpesän parasjago sünnüs.
«Säädüse perrä musta-toonõkurõ pesä mano minnä ja sääl uma silmäga uudista ei tohe. Mi olõmi sis säädnü…
«Säädüse perrä musta-toonõkurõ pesä mano minnä ja sääl uma silmäga uudista ei tohe. Mi olõmi sis säädnü…
Nelä kooli latsõ avasti võrokiilse matkamängu abiga Piusat
6. lehekuu pääväl tundsõ Võromaa nelä kooli esindüse rõõmu Piusa luudusõst, ku pei maaha võrokiilse matkamängu.
Tassakõistõ tsibisejä vihm es sekä Haani, Kääpä, Mõnistõ ja Orava neläliikmõliidsil võistkunnõl ja näide juhendajil kõgõpäält opikäüki alosta. Päävä pääiistvõtja Glaseri Maaja…
Tassakõistõ tsibisejä vihm es sekä Haani, Kääpä, Mõnistõ ja Orava neläliikmõliidsil võistkunnõl ja näide juhendajil kõgõpäält opikäüki alosta. Päävä pääiistvõtja Glaseri Maaja…
Kümme kleiti. 9. kleit
Uma mälehtüstväärt säitsmendä, rohilidsõ krimpleenkleidi osti Tartost Narvamäelt valmisrõividõ poodist. Olli sis viil nii peenükene, et võisõ lubada hindäle keskeltlõikõga ja alt laembas minejät puusa-sallvüüga kleiti.
Lätsi tuu kleidiga Taivaskotta tüüseldsilidsest sõbranna Kristini pulma. Olli sis kolmõkümne katõnõ. Pulm oll’ lõbus nigu iks, ku pall’o nuuri ütenkuun.…
Lätsi tuu kleidiga Taivaskotta tüüseldsilidsest sõbranna Kristini pulma. Olli sis kolmõkümne katõnõ. Pulm oll’ lõbus nigu iks, ku pall’o nuuri ütenkuun.…
Priinime lugu: Meho
Seo nimi tegüsi edimält katõn kotussõn, a kujul Meho jäi perrä õnnõ üten, Võrumaalt peri suguvõsan. Nimel om parla Eestin 35 kandjat.
Vana-Roosa mõisan oll’ Mustajõõ veeren Alakülä ja mäelpuul ka Mäekülä talurühm. Tuu om parla ammõtlikult Matsi külä osa, kõnnõkeelen ka Naadi külä, vana ussaia kottal om no Kirsimäe talu. Vanna Mäekülä tallu kirotõdi mõisakirjun Mehkülla ja Mähkülla. Rõugõ kerigukirjun oll’ taa Kavaku (Kawwako) talu, Naadi kõrdsi ehk Naadi kavaku perrä.
Tuu talu…
Vana-Roosa mõisan oll’ Mustajõõ veeren Alakülä ja mäelpuul ka Mäekülä talurühm. Tuu om parla ammõtlikult Matsi külä osa, kõnnõkeelen ka Naadi külä, vana ussaia kottal om no Kirsimäe talu. Vanna Mäekülä tallu kirotõdi mõisakirjun Mehkülla ja Mähkülla. Rõugõ kerigukirjun oll’ taa Kavaku (Kawwako) talu, Naadi kõrdsi ehk Naadi kavaku perrä.
Tuu talu…
Surmasuust päsnü
Sjoo tõtõstõsündünü lugu juhtu 1980. aastaga keväjä. Olli tulõman suvõolümpiämängu ja et Tallinn oll’ purjõregati läbiviimise liin, sõs vuntsiti elo iist vanaliina.
Ma pidi uma käekellä parandusõst är tuuma. Kelläparandus oll’ raekua lähkün ja terve tuu maja oll’ vahtsõstegemise peräst tellingin.
Olli õkva eelmidsel pääväl rätsepä käest kätte saanu…
Ma pidi uma käekellä parandusõst är tuuma. Kelläparandus oll’ raekua lähkün ja terve tuu maja oll’ vahtsõstegemise peräst tellingin.
Olli õkva eelmidsel pääväl rätsepä käest kätte saanu…
Poliitiline
Meil oll’ kunagi üts kimmäs pääministri väärnimega Parts. Muud ma timäst ei mäletä, aga täl oll’ määnegi probleem Pisa torniga. Nüüd om asi nii, et mul hindäl om asi pall’u hullõmb kui Partsil.
Ma käü nimelt joba pikembät aigu katõ tokiga. Hää kimmäs nellä-jala-tunnõ nigu vanal hobõsõl. Kere om mul kah ettepoolõ kallutõt, et tokkest suurõmb abi ollu.
Mis sis tuust? Aga vot, rahvas om naanu kõnõlõma egätsugu tiidüsuudissiid. Vesiniku aatomi prooton ollõv häste suurõs…
Ma käü nimelt joba pikembät aigu katõ tokiga. Hää kimmäs nellä-jala-tunnõ nigu vanal hobõsõl. Kere om mul kah ettepoolõ kallutõt, et tokkest suurõmb abi ollu.
Mis sis tuust? Aga vot, rahvas om naanu kõnõlõma egätsugu tiidüsuudissiid. Vesiniku aatomi prooton ollõv häste suurõs…
Tossu Tilda pajatus
Luubiga luudusõn
Taa jutt om tutvast maaperrest Tartomaal, kon kasus kolm velekeist. Kõgõ vanõmb, Oskar, om kuvvõaastanõ, Otto sai õkva neläaastadsõs ja Jakob om katõaastanõ. Vanaimä ja vanaesä Võromaalt lätsi Otto sünnüpääväle.
Oskar, kes oll’ kõgõ vanõmba õigusõga harinu hinnäst edimädses säädmä, pidi seokõrd kavalusõ appi võtma. «Ottokõnõ, ma kanna kingitüisi. . . . Ottokõnõ, ma paki koti valla,» sellet’ tä umma «avitamist» mesimakõ helüga. Tsehkendüsvihkõ ja pleiätside kõrval oll’ luup kah. Perän minti ütenkuun vällä, et…
Taa jutt om tutvast maaperrest Tartomaal, kon kasus kolm velekeist. Kõgõ vanõmb, Oskar, om kuvvõaastanõ, Otto sai õkva neläaastadsõs ja Jakob om katõaastanõ. Vanaimä ja vanaesä Võromaalt lätsi Otto sünnüpääväle.
Oskar, kes oll’ kõgõ vanõmba õigusõga harinu hinnäst edimädses säädmä, pidi seokõrd kavalusõ appi võtma. «Ottokõnõ, ma kanna kingitüisi. . . . Ottokõnõ, ma paki koti valla,» sellet’ tä umma «avitamist» mesimakõ helüga. Tsehkendüsvihkõ ja pleiätside kõrval oll’ luup kah. Perän minti ütenkuun vällä, et…
Muda Mari pajatus
Mulliaig
Ma kuuli raadiost, et iks olõ-i viil otsa saanu Eestimaa jagaminõ katõs jaos. Om noid jagamiisi olnu säändsit ja määndsit, kül raha ja rikkusõ perrä vai imäkiilt pite. A parhilla naatas jagama inemiisi tuu perrä, kas tä om koroona vasta poogitu vai mitte. Kiä om uma pritsi kätte saanu, või pitto minnä.
Hädä om muidoki tuuh, et noorõ inemise olõ-i viil pritsi saanu. Nii saava parhilla üükluppi minnä õnnõ päält katsakümnelidse. Vannol lättki…
Ma kuuli raadiost, et iks olõ-i viil otsa saanu Eestimaa jagaminõ katõs jaos. Om noid jagamiisi olnu säändsit ja määndsit, kül raha ja rikkusõ perrä vai imäkiilt pite. A parhilla naatas jagama inemiisi tuu perrä, kas tä om koroona vasta poogitu vai mitte. Kiä om uma pritsi kätte saanu, või pitto minnä.
Hädä om muidoki tuuh, et noorõ inemise olõ-i viil pritsi saanu. Nii saava parhilla üükluppi minnä õnnõ päält katsakümnelidse. Vannol lättki…
Maolda nali
Kats pangi eesli iin
Oppaja kõnõlõs koolitunnin tuust, ku halv om alkohool. And sis säändse ülesandõ:
«Ku anda eeslile ette pang viina ja pang vett, mis ti arvati, kumma pangi eesli vali?
Juku nõst käe pistü ja vastas: «Vii!»
«Õigus. A mille?» küsüs oppaja….
Oppaja kõnõlõs koolitunnin tuust, ku halv om alkohool. And sis säändse ülesandõ:
«Ku anda eeslile ette pang viina ja pang vett, mis ti arvati, kumma pangi eesli vali?
Juku nõst käe pistü ja vastas: «Vii!»
«Õigus. A mille?» küsüs oppaja….
Parm tsuskas: latsõ kuuli
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
