Sõir sai kaitsva märgi
20. piimäkuust või sõira müvvä õnnõ sis, ku tä om peri Vanalt Võromaalt vai Setomaalt ja om sääne, nigu sõir mi kandin olnu om ja olõma piät. Euruupa komisjon kinnit’ nimetüsele «sõir» geograafilidsõ tähüsse. Sääne märk näütäs, et tego om kimmäst paigast peri kraamiga ja täl…
Peräkõrd iks püüne pääle jõudnu võrokeeline koolimuusikal om kaemist väärt
Võro Keskliina kooli opilaisi minevä nätäl Kandlõn ette kant võrokeeline muusikal «Koolin om umbõlõ mõnna» tekk’ tujo hääs: Contra luud sisukäük ja tekst, Rips-Laulu Pireti muusiga omma meistritüü, a noil avit’ vallalõ päsedä osatäütjide…
Kusikuklasõpesä poodi takan
Vanastõ oll’ poodi takan joodikidõ kogonõmisõ paik, a nüüt om sääne kommõ pia är kaonu. Sõs võttki luudus inemise ruumi üle. Üte Võromaa poodi vana tarbõlda saisva aida kaartõveere ala omma pesä tennü kusikuklasõ. Pesä küünüs maast aidatrepi ja ussõ edimädse kolmandigu pääle. Tuu om…
Eesti rahvaluulõ arhiiv uut võrokõisi tähelepandmiisi pido pidämisest ja putukist
Eesti rahvaluulõ arhiivi timahavadsõ kogomisõ teema omma «Tähtpäävä ja muutuva kombõ koroonakriisi aol» ja «Inemine ja putuka».
Pidokombidõ uurmisõs oodõtas pildi- ja videomatõrjaalõ ni ka kirjeldüisi osavõtjidõ ja kõrvaltkaejidõ, üritüisi kõrraldajidõ ja pidokangõlaisi käest.…
Pidokombidõ uurmisõs oodõtas pildi- ja videomatõrjaalõ ni ka kirjeldüisi osavõtjidõ ja kõrvaltkaejidõ, üritüisi kõrraldajidõ ja pidokangõlaisi käest.…
Hää etendüs lätt sügäväle henge
Looda, et taa koroonaaig, miä om meid võõrutanu egäsugumaidsist kultuurisündmüisist, nakkas no üle saama. Mu jaos tulõt’ kõkkõ tuud, minkast mi kotonistmise aol ilma olõmi jäänü, miilde minevä nätäl nättü koolimuusikal «Koolin om umbõlõ mõnna».
Üte küle päält kaiõn lihtsä lugu lihtsä muusiga ja…
Üte küle päält kaiõn lihtsä lugu lihtsä muusiga ja…
Põlitsidõ rahvidõ väärt tiidmise
Pühendüs soomõ-ugri maailmakongressilõ
Põlitsit rahvit om maailman alalõ satu, a piaaigu kõik nä omma hädän. Vanno tarkuisi om olnu pall’o, a näid unõtõdas väega kipõstõ är. Suurõmb jago tuust, midä inemise omma tiidnü ja tundnu, omma olnu põlitsidõ rahvidõ tiidmise. No om pääle tulnu…
Põlitsit rahvit om maailman alalõ satu, a piaaigu kõik nä omma hädän. Vanno tarkuisi om olnu pall’o, a näid unõtõdas väega kipõstõ är. Suurõmb jago tuust, midä inemise omma tiidnü ja tundnu, omma olnu põlitsidõ rahvidõ tiidmise. No om pääle tulnu…
Kultuurist
Meil om iks kõik aig määnegi kultuur ollu. Päält sõta, ku inämbjagu kultuuri-inemiisi olli kas piiri takan vai viil hullõmban kotussõn, tulti õks puulpäävä õdakult kellegi poolõ kokku, maidsõti pudelist ja laulõti. Senis, ku sõna segi es lähä, võisõ viil võtta. Kuna latsõ olli kah kamban, sis mõni…
Tõsõ kundi otsast. Luudusõga tasakaalu
Elä maal ja mullõ tundus, et ka inämb-vähämb luudusõga kuunkõlan. Aastan kats kõrda tulõ mul umaperäne tunnõ sisse. Edimäne kõrd om veebruarikuun, ku tunnõ keväjä tulõkit, ja tõnõ kõrd augustin, ku tulõ süküs.
Egä keväjäga teküs inemise seen vahtsõnõ luutus. Tuu om…
Egä keväjäga teküs inemise seen vahtsõnõ luutus. Tuu om…
Pidokõrraldaja kardina takast
Puru Asta om Põlgastõ ja Erästvere kandin tunnõt kultuurikõrraldaja. Perämädse aastaga om Kanepi valla avvokodanik Asta pidänü pensionipõlvõ, a umast tüüaost Põlgastõ rahvamaja vidäjänä om täl hulga miilde tulõta, kõgõ inämb omma meelen suurõ pido. Pido omma saatnu Astat läbi elo, ka minevä kuu…
Kõrralik lillipunt Kauksi Ülle käest uma maa häitsmist ja kasvõst
Kauksi Ülle «SETO IKEBAANA»
Toimõndanu Palmi Silvi, kujondanu Lööperi Priit
Kaasõmaali tennü Riitsaarõ Evar
Välläandja: Seto Ateljee Galerii 2021
Ütel pääväl oll’ mu tüülavva pääle ilmunu raamat. Kauksi Ülle «Seto ikebaana», seen väiku pühendüs «Tervüisi Obinitsast!».
Luulõraamatit trehväs perämädsel aol häbemäldä…
Toimõndanu Palmi Silvi, kujondanu Lööperi Priit
Kaasõmaali tennü Riitsaarõ Evar
Välläandja: Seto Ateljee Galerii 2021
Ütel pääväl oll’ mu tüülavva pääle ilmunu raamat. Kauksi Ülle «Seto ikebaana», seen väiku pühendüs «Tervüisi Obinitsast!».
Luulõraamatit trehväs perämädsel aol häbemäldä…
Egaütel uma mudsu, grupijuhilda
Jaanipäiv om tulõkil ja olkõ külh, et aig om sääne nigu om, et ütest kruusist hulganõ ei juvva ja üte varda otsast vast lihagi ei süvvä, kõnõldas raadiost õks tuu selge grupijuhi valimisest, kelh ainumalt aru pään om, ku suurõs pidus lätt. Tuu ega-aastadse jutu pääle tahtunu miilde tulõta, kuis varõmb õks hain hall’amb ja lumi valgõmb oll’.
Ega tuud aigu vast kiä tagasi ei mõistaki tahta, nigu om nätä…
Ega tuud aigu vast kiä tagasi ei mõistaki tahta, nigu om nätä…
Priinime lugu: Piho ja Pihu
Nimel Piho om täämbädsen Eestin 342 kandjat, Pihu – 197 kandjat. Priinimes pandmisõ kotussit om 17, noist säidse Võrumaal, viis Lõuna-Tartumaal ja üts Mulgimaal. Vana kiräviie riigli perrä tull’ kirota Pihho.
1809. aastagal Kanepi kihlkunnan panti Pihho Kaagrimõisa Roiu talun. Sõmmõrpalun Järvere mõisa Alakülä Piho talun pant Pihho om ainukõnõ selgele talunime perrä pandminõ. Põlvan sai priinime Pihho suguvõsa Mamastõ ja Himmastõ külän, kiä oll’ Mamastõ ütest Kurvitsõ talust peri.
Rõugõ kihlkunnan…
1809. aastagal Kanepi kihlkunnan panti Pihho Kaagrimõisa Roiu talun. Sõmmõrpalun Järvere mõisa Alakülä Piho talun pant Pihho om ainukõnõ selgele talunime perrä pandminõ. Põlvan sai priinime Pihho suguvõsa Mamastõ ja Himmastõ külän, kiä oll’ Mamastõ ütest Kurvitsõ talust peri.
Rõugõ kihlkunnan…
Kupupandminõ ja must raamat
Mino vanaimä Juuli tarvit’ ja usksõ maarohtõga ravitsõmist ja ravitsõjidõ man käümist. Sääntsit ravitsõjit olle mi kandi egäh küläh üts vähämpäste. Ega peris tohtre mano päsemine es olõ viiekümnendite algul vist lihtsä. Ma ei tiiä, kuis tuu liinah tohtre mano saaminõ olle, a mi küläh…
Tossu Tilda pajatus
Jaanipääväs küllä
Pikäle vinünü külmäpuulnõ kevväi om otsa saanu ja käen suur suvi. Hain kasus, lill häitses, tsirk tsiristäs ja päiv paistus. Õkva om peräl ka jaanipäiv. Miilde tulõ üte vana vabrigumehe jutt tuust, miä üte jaanipäävä aigu juhtu.
Vabrikun tekk’ tüüd pall’o inemiisi, säälhulgan nuuri. Tütrigu olli suhtit luuma krapsakamba ku poisi. Vet näid ai takast suuv mehele minnä. Üts tütrik, kelle periskodo oll’ maal, kutsõ tutvat poissi sinnä hindäle jaanipääväs küllä.
«Ku saa,…
Pikäle vinünü külmäpuulnõ kevväi om otsa saanu ja käen suur suvi. Hain kasus, lill häitses, tsirk tsiristäs ja päiv paistus. Õkva om peräl ka jaanipäiv. Miilde tulõ üte vana vabrigumehe jutt tuust, miä üte jaanipäävä aigu juhtu.
Vabrikun tekk’ tüüd pall’o inemiisi, säälhulgan nuuri. Tütrigu olli suhtit luuma krapsakamba ku poisi. Vet näid ai takast suuv mehele minnä. Üts tütrik, kelle periskodo oll’ maal, kutsõ tutvat poissi sinnä hindäle jaanipääväs küllä.
«Ku saa,…
Muda Mari pajatus
Vanas saat, a targas ei saa
Ma kuuli raadiost, et koolih opminõ lõpõ-i mitte kunagi är. Tuu kottalõ üteldäs viil, et elokestev opminõ. Nii et kuiki tervüseammõt lupa jäl lõpupito pitä, olõ-i sääl viil midägi tähistä. Kooliaig ei saaki läbi, tulõ õnnõ edesi oppi.
Parhilla om riigi puult pantu kohustusõs ütessä klassi är lõpõta, a ku tulõ käsk eloaig oppi, sõs tulõ pääle keskkuuli ja ülikuuli ka eloülikuul läbi tetä. Pääasi, et kõik aig…
Ma kuuli raadiost, et koolih opminõ lõpõ-i mitte kunagi är. Tuu kottalõ üteldäs viil, et elokestev opminõ. Nii et kuiki tervüseammõt lupa jäl lõpupito pitä, olõ-i sääl viil midägi tähistä. Kooliaig ei saaki läbi, tulõ õnnõ edesi oppi.
Parhilla om riigi puult pantu kohustusõs ütessä klassi är lõpõta, a ku tulõ käsk eloaig oppi, sõs tulõ pääle keskkuuli ja ülikuuli ka eloülikuul läbi tetä. Pääasi, et kõik aig…
Parm tsuskas: tiitüümiihi jaanituli
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
